Gouverneur Morris (31. jaanuar 1752 – 6. november 1816) oli Ameerika Ühendriikide mõjukas poliitik ja diplomaat, kes tuli pärit New Yorgist. Ta sündis ja suri Morrisianas (tänapäeva Bronxi alal). Morris kuulus mõjukasse perekonda, sai hariduse New Yorgi King's College'is ning töötas hiljem sealse õpitud teadmise ja õigusteaduse alal nii poliitikas kui rahanduses.
Varajane poliitiline tegevus ja roll iseseisvuses
1770. aastatel oli Morris New Yorgi delegaat kontinentaalsesse kongressi, kus ta osales iseseisvuse ja sõjajärgsete riigiasjade aruteludes. 1780. aastate alguses kolis ta Philadelphiasse, kus töötas finantsinspektori abirollis (abiks selliste rahandusalaste ülesannete korral, mis aitasid noorel riigil stabiilsust saavutada).
Põhiseaduse konverents ja sõnastuse roll
Morris oli 1787. aasta põhiseaduse konventsiooni aktiivne delegaat ja kuulus rühma, kes kirjutasid konventsiooni lõpliku sõnastuse. Ta oli tuntud kui selge ja otsekohene kõnemees: konventsioonis pidas ta palju kõnesid (originaalteksti järgi 173 kõnet), rohkem kui enamik teisi saadikuid. Morris osales ka stiili- ja vormistuskomitees, mis koondas ja vormistas konventsiooni otsused lõplikuks tekstiks; talle omistatakse suures osas põhiseaduse lõpliku sõnastuse, kaasa arvatud tuntud sissejuhatuse (preambuli) lause varasem vormi panemine. Tema panus polnud ainult vormiline: ta propageeris tugevat keskvalitsust, selget föderaalsüsteemi ja ühtset rahvuslikku vaadet, et inimesed peaksid end esmalt ameeriklastena tundma.
Diplomaatia, senaator ja hilisem tegevus
1792–1794 töötas Morris suursaadikuna Prantsusmaal. Ta oli ametis Prantsuse revolutsiooni varases, rahutu perioodis ning tema diplomaatiline töö osutus keeruliseks ja ohtlikuks. Aastal 1800 valiti ta Ameerika Ühendriikide senaatoriks (töötas 1800–1803), kus ta jätkas föderalistlike põhimõtete eest seismist, toetas tugevat föderaalse rahanduse poliitikat ja majanduslikku arendust. Elu lõpul osales ta ka transpordi- ja infrastruktuurialastes algatustes, sh Erie kanali ideega seotud aruteludes ja kampaaniates, mis pidasid oluliseks riiklikku ühendust ja kaubateede arendamist.
Vaated orjandusele, isiklik elu ja pärand
Morris oli avalikult orjanduse vastu ja pidas seda nii moraalselt kui majanduslikult problemaatiliseks. Kuigi põhiseaduse lõpptekst sisaldas kompromisse, jättis Morris oma seisukohad selgelt ja jõuliselt kõlama konventsioonis ja hiljemgi.
Isiklikult oli Morris tuntud oma terava keelega, selge kirjutamisoskuse ja elava iseloomu poolest. Tal oli puust jalg ning selle kohta ringleb ka hulgaliselt legende: üks populaarne kuulujutt väidab, et ta kaotas jala pärast aknast kukkumist afääri järel, kuid sellised jutud on pigem legendid ja tegelik sündmuste kulg on vastuoluline. Morris pidas põhjalikku päevikut, mis on tänapäeval väärtuslik ajalooline allikas – tema päevikud ja kirjad annavad põhjaliku pildi varase Ameerika poliitikast, diplomaatilisest elust ja isiklikest hoiakutest.
Gouverneur Morrise pärand on mitmekihiline: teda mälestatakse kui üht Ameerika varase riigikorra kujundajat, põhiseaduse stiili-meistri ja avalikku intellektuaali, kes propageeris tugevat keskvalitsust ja rahvuslikke huve. Tema diplomaatiline ja seadusandlik töö, samuti rikkalik kirjavahetus ja päevikupidamine, on teinud temast olulise allika Ameerika algusaegade uurimisel.
