Gouverneur Morris
Gouverneur Morris (31. jaanuar 1752 - 6. november 1816) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja diplomaat New Yorgist. Morris sündis ja suri Morrisianas, mis praegu on osa Bronxist. Ta õppis New Yorgi King's College'is. Ta oli 1770. aastatel New Yorgist pärit delegaat kontinentaalse kongressi saadik. 1780. aastatel kolis ta Philadelphiasse ja oli finantsinspektori abi. Ta oli ka Pennsylvania konstitutsioonikonverentsi delegaat. Ta oli seal väga aktiivne, pidades 173 kõnet. See oli rohkem kõnesid kui ükski teine inimene. Morris kirjutas põhiseaduse preambuli ja paljud põhiseaduse paragrahvid. Hiljem oli ta aastatel 1792-1794 suursaadik Prantsusmaal. Aastatel 1800-1803 oli ta USA senaator.
Elu lõpul oli Morris Erie kanali ehitamise rühma juht. Ta soovis tugevat keskvalitsust ja tahtis, et inimesed mõtleksid end peamiselt ameeriklastena, mitte selle riigi elanikena, kus nad elasid. Morris võttis sõna ka orjanduse vastu. Tal oli puust jalg. Arvati, et Morris kaotas oma jala, kui ta pärast afääri aknast välja kukkus. Ta on ka selle poolest tuntud, et pidas oma elust päevikut.
Gouverneur Morris
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Gouverneur Morris?
V: Gouverneur Morris oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja diplomaat New Yorgist.
K: Kus Morris sündis ja suri?
V: Morris sündis ja suri Morrisianas, mis praegu on osa Bronxist.
K: Kus Morris käis kolledžis?
V: Morris käis kolledžis King's College'is, New Yorgis.
K: Milline oli Morrise roll kontinentaalse kongressi koosseisus?
V: Morris oli 1770. aastatel New Yorgist pärit delegaat kontinentaalse kongressi koosseisus.
K: Milline oli Morrise roll konstitutsioonikongressil?
V: Morris oli konstitutsioonikonvendi delegaat Pennsylvaniast ja kirjutas põhiseaduse preambuli ja paljud põhiseaduse paragrahvid. Ta pidas 173 kõnet, rohkem kõnesid kui ükski teine inimene.
K: Millised olid Morrise diplomaatilised rollid?
V: Morris oli aastatel 1792-1794 suursaadik Prantsusmaal ja 1800-1803 USA senaator.
K: Miks on Morris tähelepanuväärne?
V: Morris oli tähelepanuväärne selle poolest, et ta soovis tugevat keskvalitsust ja soovis, et inimesed mõtleksid end peamiselt ameeriklastena, mitte selle riigi inimestena, kus nad elasid. Samuti võttis ta sõna orjanduse vastu ja pidas oma elust päevikut. Morrisil oli puust jalg, sest ta kaotas oma jala 1780. aastal vankriõnnetuses.
