Proselüüt (Proselytos) — tähendus ja kasutus Piiblis

Proselüüt (Proselytos) — Piibli tähendus ja kasutus: kes on proselytiseeritud uustulnuk Iisraelis, kreeka ja heebrea terminoloogia ning ajalooline kontekst.

Proselytos, kreeka προσήλυτος/proselytos, on Septuagintas kasutusel kui "võõras", st uustulnuk Iisraelis, kes viibib maal, ja Uues Testamendis (Strong's G4339) kui paganlusest juutlusse pöördunud inimene. See on heebrea sõna גר/ger (Strongi H1616) tõlge.

Tähendus ja taust

Sõna proselytos tähistab jumalateenistuslikus ja õiguslikus kontekstis kas "võõrast, maale saabunut" või "uustulnukat", kellel on eri staatused sõltuvalt sellest, kas ta on vaid maalne elanik või on ta vastu võtnud Iisraeli usu ja seadused. Kreeka proselytos on algselt "sisse tulnud" või "ümber tulnud" tähenduses: see rõhutab liikumist (sisenemist) teise usurühmaga liitumiseks või teise rahva hulka asumiseks.

Septuaginta ja heebrea ger

Septuaginta (LXX) kasutas proselytos sageli heebrea sõna גר (ger) tõlkeks. Heebrea tekstis on geril mitmeid tähendusi: ta võib olla lihtsalt võõras või elanik (nii-öelda ger toshav), aga ka täielik pöördunu, kes on omaks võtnud Iisraeli religioossed kohustused (ger tzedek). LXX näitab, et kreeka kuulajale viidati ger'ile tihti kui "uustulnukule" või "pöördujale".

Liikide ja kohustuste eristamine

• Ger toshav — majutunud võõras, kes elab Iisraeli keskel ja kellel on piiratud õigused ning kohustused; ta ei pruugi olla täisprotsessiga usuvõtja.
• Ger tzedek — "õiglane pöördunu", täisprotsessiga juutlusse tulnud inimene. Traditsiooniliselt hõlmas see meespöördunu puhul ümberlõikust (bris milah), rituaalset vettimmist (teatud ajal mikve), ja juudi seaduste vastuvõtmist (talmudi traditsioonis täpsemalt määratletud).

Kasutus Uues Testamendis

Uues Testamendis on sõna proselytos kasutatud peamiselt tähistamaks neid, kes olid kunagi paganaist pöördunud juutlusse. Näiteks Matteuse evangeeliumis kasutab Jeesus terminit kriitika kontekstis, öeldes, et teatud õpetajad "teevad proselyte" (Matt 23:15), viidates inimeste pöördumise või liitumise protsessile ilma sisemistest muutustest. Ametiisikute ja varakristlike allikate seas kohtame ka näiteid, kus konkreetseid isikuid nimetatakse proselytideks — nt Apostlite tegudes (Acts 6:5) mainitakse ühe kliendi, Nikolause, kohta, et ta oli proselytos (pöördunu).

Teoloogilised ja ühiskondlikud tähendused

Pöördumise mõiste oli antiikmaailmas tähtis nii religioosse kui ka sotsiaalse integratsiooni poolelt. Täielikuks pöördumiseks (eriti meeste puhul) pidid kohati toimuma umbre rituaalid nagu ümberlõikus ja rituaalne puhastumine ning pöördunu pidanuks aktsepteerima Moosese seadusi. Samas oli ka palju inimesi, kes elasid Iisraeli seas välismaalasena ja said teatud kaitse- ning õigusi ilma täieliku religioosse integratsioonita.

Miks see tähtis on piiblitekstide mõistmiseks?

Termin proselytos aitab eristada eri tasandeid, kuidas antiikmaailmas pidasid inimesed omaks ja kaasatuks kuuletumist jumalateenistusele ja ühiskonnale. Mõistmine, kas tekst viitab pelgalt võõrale elanikule või täielikule pöördunule, mõjutab paljusid õiguslikke ja teoloogilisi järeldusi — näiteks milliseid rituaale või pasunlikke õigusi inimene pidi saama või milliseid kohustusi temalt oodati. Samuti aitab see selgitada Uue Testamendi kirjeldusi suhtumistest pagana-pöördunutesse ja varakristluse dialoogis juuduse ning paganluse vahel (nt Apostlite tegude ja Juudamaa koguduste aruteludes, nagu kirjas Acts 15 kohtumisel).

Kokkuvõte

Proselytos on kreeka termin, mida kasutati nii Septuagintas kui ka Uues Testamendis, tõlgendades heebrea mõistet גר. Selle tähendus ulatub "võõrast/maale saabunust" kuni "paganist juudiks pöördununi". Erinevad kategooriad (ger toshav vs ger tzedek) aitavad mõista, millised olid pöördujate sotsiaalsed ja religioossed kohustused ning millist rolli nad mängisid Piibli ja varakristluse kontekstis.

Otsing