Paavst Clemens II (Suidger von Morsleben) — paavst ja Bambergi piiskop 1046–1047
Paavst Clemens II (Suidger von Morsleben) — Bambergi piiskop, paavst 1046–1047. Lühike reformipõhine pontifikaat, kroonis Henrik III ja suri kahtlustatavalt mürgitatuna.
Paavst Clemens II oli katoliku kiriku juht 25. detsembrist 1046 kuni oma surmani 1047. aastal. Ta on tuntud ka oma eelnevate nime ja ametikoha järgi kui Suidger von Morsleben, Bambergi piiskop.
Varajane elu ja teenistus enne paavstiks saamist
Suidger sündis Hornburgis Alam‑Saksi liidumaal Saksamaal. Tema vanemateks olid Morslebeni ja Hornburgi krahv Konrad ja abikaasa Amulrad. Tema täpne sünniaeg ei ole säilinud. Aastal 1040 sai von Morslebenist Bambergi piiskop, kust ta juhtis oma piiskopkonda ja aitas korraldada kirikulist elu enne kutset Rooma sündmustele.
Paavstiks valimine ja seotus kuningas Henrik III-ga
Aastal 1046 rändas Suidger koos kuningas Henrik III-ga Itaaliasse. Detsembris osales ta Sutri kontsiilil, kus otsustati kukutada võimult paavstid Benedictus IX ja paavst Gregorius VI oli sunnitud tagasiastuma ning samal ajal elimineeriti ka Sylvester III esindus. Kuningas Henrik toetas (nimetas/soovitas) Suidgerit uueks paavstiks ja konsiilium valis ta ametisse. Suidger võttis paavstina nimeks Clemens II.
Pärast valimist kolisid paavst Clemens ja kuningas Henrik Rooma, kus Clemens kroonis Henriku Püha Rooma keisriks. See kroonusündmus tugevdas keisri ja paavsti ajutisi poliitilisi sidemeid, kuid tekitas ka küsimusi kiriku iseseisvuse kohta valimistes.
Reformid ja kiriklik tegevus
Lühikese pontifikaadi jooksul keskendus Clemens II kiriku toimimise parandamisele. Eriti tähtsaks pidas ta võitlust simoonia vastu ning algatas samme simooniavastaste seaduste ja praktikate kehtestamiseks, et vähendada ostmise ja müümise mõju sakramentide ja kiriklike ametite määramise juures. Simoonia mõistet selgitab allikas: simoonia — see on tegevus, kus sakramentide või kiriklike ametite eest makstakse rahalist või materiaalset tasu.
Samas kritiseerisid teda reformiaktivistid seetõttu, et tema valimisel oli suur kuninglik mõju ning ta oli juba ühe teise piiskopkonna juhataja, mis tõi esile küsimused ametite korrastuse ja mitme ameti (pluralismi) kohta kirikus.
Reisid, konfliktiolukorrad ja Wiborada kanoniseerimine
Pärast Rooma‑külastust rändasid Clemens ja keiser Lõuna‑Itaaliasse, kus kohtusid vastuseisu ja kohalike poliitiliste pingetega. Näiteks linn Benevento oli pandud interdikti alla, kuna nad ei lubanud paavst Clemensil linna siseneda ja osa võtta kohalike kirikute talitustest (interdict tähendab kiriklikku keeldumist osaleda teatud sakramentides ja riitustes). See oli üks näide sellest, kui keerulised olid suhteid kohalike võimude ja paavstivõimu vahel.
Tagasiteel Saksamaale andis Clemens pühaku staatuses tunnustuse Wiboradale — naisele, keda peetakse märtriks, sest ta tapeti oma linna rahva eest palvetades. Sellised tegutsemised näitavad Clemensi huvi nii liturgiliste kui ka pühakute asjade vastu.
Surm, maetud koht ja hilisem uurimine
Kui Henrik III ja paavst Clemens olid 1047. aasta oktoobris teel tagasi Rooma, suri paavst ootamatult. Tema surnukeha viidi tagasi Bambergisse, kus ta oli varem piiskopina teeninud ja mis talle palju tähendas; ta maeti Bambergi katedraali lähedale.
20. sajandi keskel, kui teadlased uurisid Clemensi säilmeid, leiti märke, et ta võis olla mürgitatud pliisuhkruga (lead acetate, ajalooline raviva või säilitusaine), kuid tõlgendused jäävad vastuoluliseks — ei ole lõpuni selge, kas aine kasutati meditsiiniliselt või tekitati tema surm mürgitusega. Sellele viitavad leiud on tekitanud veel uurimis- ja diskussioonivõimalusi ajaloolaste seas.
Pärand
Clemens II pontifikaat oli lühike, kuid tähtis oma seotuse tõttu 11. sajandi kirikureformidega ja keisriga sõlmitud suhete poolest. Tema ajastamine langes perioodi, mil kirik ja maavõim otsisid uusi rolle ning tasakaalu — küsimused simooniast, ametiülesannete korrastusest ja võimudevahelistest suhetest püsisid edaspidi kesksetena kiriku arengus.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli paavst Clemens II?
V: Paavst Clemens II oli katoliku kiriku juht 25. detsembrist 1046 kuni oma surmani 1047. aastal. Ta sündis nime all Suidger von Morsleben Hornburgis, Alam-Saksi liidumaal Saksamaal.
K: Mida tegi paavst Clemens vahetult pärast oma valimist?
V: Varsti pärast tema valimist kolisid paavst Clemens ja Henrik III Rooma, kus Clemens kroonis Henrik III Püha Rooma keisriks.
K: Mis on simoonia?
V: Simoonia on see, kui inimesed maksavad selle eest, et neile antaks sakramente.
K: Miks suhtusid mõned inimesed paavst Clemensi valimisse kriitiliselt?
V: Reformierakond kritiseeris Clemendi valimist, sest selles oli kuninglik osalus ja kuna paavst oli juba teise paiga piiskop.
K: Kuhu läksid paavst Clemens ja keiser Henrik oma valimise tähistamiseks reisile?
V: Nad läksid Lõuna-Itaaliasse, et tähistada tema valimist. Benevento oli pandud interdiktiivi alla (neil keelati osa kiriklikest riitustest), sest nad ei lubanud paavst Clemensil sinna siseneda. Seejärel läksid nad Saksamaale, kus Clemens tegi Wiborada pühakuks.
K: Kuidas uurisid teadlased 20. sajandi keskel paavst Clemeti surnukeha?
V: Teadlased uurisidPaavst Clemeti surnukeha 20. sajandi keskel, kinnitades, et paavst oli mürgitatud pliisuhkruga, kuigi ei ole teada, kas teda mürgitati või kasutas ta seda ravimina.
Otsige