Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu
Rooma impeeriumi allakäik ja langus on 18. sajandi inglise ajaloolase Edward Gibboni tähtsa raamatu lühike pealkiri. Raamatus jälgitakse Rooma impeeriumi - ja Lääne tsivilisatsiooni tervikuna - arengut alates esimese sajandi lõpust pKr kuni Ida- ehk Bütsantsi impeeriumi langemiseni.
Avaldatud kuues köites, alates I köitest 1776 kuni IV, V ja VI köiteni 1788-89. Teos hõlmab Rooma impeeriumi, Euroopa ja katoliku kiriku ajalugu alates 98. aastast kuni 1590. aastani pKr ning käsitleb Rooma impeeriumi allakäiku idas ja selle langust läänes. Tänu suhtelisele objektiivsusele ja esmane allikate ulatuslikule kasutamisele sai selle metoodika hilisemate ajaloolaste jaoks eeskujuks. See viis selleni, et Gibboni nimetati esimeseks "Vana-Rooma kaasaegseks ajaloolaseks".
Edward Gibbon (1737-1794).
Doktoritöö
Gibbon selgitas, miks Rooma impeerium langes.Gibboni sõnul langes Rooma impeerium barbarite sissetungidele, sest selle kodanikud kaotasid järk-järgult oma "kodanikuhüved". Nad olid muutunud nõrgaks ja kasutasid oma impeeriumi kaitsmiseks barbarite palgasõdureid, kes muutusid seejärel nii arvukaks, et suutsid impeeriumi üle võtta.
Tema arvates ei tahtnud roomlased elada karmimat, "mehisemat" sõjaväelist eluviisi. Lisaks väitis Gibbon, et kristlus tekitas uskumuse, et pärast surma on olemas parem elu. See soodustas Rooma kodanike ükskõiksust oleviku suhtes ja vähendas nende soovi ohverdada end impeeriumi heaks. Samuti uskus ta, et selle patsifism pidurdas Rooma traditsioonilist sõjameelsust. Lõpuks, nagu teisedki valgustusajastu mõtlejad, põlgas Gibbon keskaega kui preestrite poolt juhitud, ebausklikku ja "pimedat ajastut". Alles tema enda mõistuse ja ratsionaalse mõtlemise ajastu, nii usuti, võiks inimkonna ajalugu taas areneda.
Gibbon näeb preetoriaani kaardiväge impeeriumi algse lagunemise ja lõpliku kokkuvarisemise peamise katalüsaatorina, mille Augustus istutas impeeriumi alguses. Ta toob korduvalt näiteid, kuidas preetoriaani kaardivägi kuritarvitas oma võimu, millel olid katastroofilised tagajärjed, sealhulgas arvukad keisrimõrvade juhtumid ja pidevad nõudmised palga suurendamiseks.
Vaated kristlusele
I köites, eriti XV ja XVI peatükis, esitas Gibbon väljakutse kirikuloole. Ta hindas kristlike märtrite arvu palju väiksemaks, kui varem arvati. Kiriku versiooni oma varasest ajaloost oli varem harva kahtluse alla seatud. Gibboni jaoks olid kiriklikud kirjutised aga sekundaarsed allikad. Ta vältis neid ja eelistas esmaseid allikaid, mis pärinesid ajastust, millest ta kirjutas. See on üks põhjus, miks Gibbonile viidatakse kui "esimesele kaasaegsele ajaloolasele".
Gibboni peamine teooria oli, et kristlus oli impeeriumi allakäigu ja languse peamine tegur.
"Kristluse kasutuselevõtt või vähemalt selle kuritarvitamine mõjutas mõnevõrra Rooma impeeriumi langust ja langust. Vaimulikkond jutlustas edukalt kannatlikkuse ja pusillanimite õpetusi; aktiivseid ühiskondlikke voorusi heidutati ja viimased sõjalise vaimu jäänused maeti kloostrisse".
Ja üldisemalt:
"Rooma maailmas valitsenud erinevaid kultusviise pidas rahvas kõiki võrdselt tõeks, filosoofid võrdselt valeks ja magistraadid võrdselt kasulikuks". (1. köide, 1. peatükk)
Hilisemad ajaloolased ei ole Gibboniga enamasti nõustunud. Tänapäeval kipuvad ajaloolased analüüsima Rooma allakäigu majanduslikke ja sõjalisi tegureid.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse"?
V: "The Decline and Fall of the Roman Empire" (Rooma impeeriumi langus ja langus) kirjutas 18. sajandi inglise ajaloolane Edward Gibbon.
K: Mitmest köitest koosneb see raamat?
V: Raamat koosneb kuuest köitest, alates I köitest 1776 kuni IV, V, VI köiteni 1788-89.
K: Millist ajavahemikku raamat hõlmab?
V: Teos hõlmab Rooma impeeriumi, Euroopa ja katoliku kiriku ajalugu alates 98. aastast kuni 1590. aastani pKr.
K: Mida raamatus käsitletakse?
V: Raamatus käsitletakse Rooma impeeriumi allakäiku idas ja selle langust läänes.
K: Mis on Gibboni metoodikas ainulaadne?
V: Gibboni metoodika oli suhteliselt objektiivne ja kasutas suurel määral esmaallikaid, mis muutis selle hilisemate ajaloolaste jaoks eeskujuks. See viis selleni, et teda nimetati "esimeseks kaasaegseks Vana-Rooma ajaloolaseks".
K: Miks peetakse seda teost oluliseks?
V: Seda teost peetakse oluliseks, sest selles jälgitakse Lääne tsivilisatsiooni kui tervikut alates esimese sajandi lõpust kuni 1590. aastani pKr ning antakse ülevaade sellest, kuidas tsivilisatsioonid aja jooksul tõusevad ja langevad.
