Jan Hus: Tšehhi reformija ja husiitide liikumise alustaja

Jan Hus — Tšehhi julge reformija ja husiitide liikumise algataja: tema ideed, kirikuvastane vastasseis ja pärand, mis muutis Kesk-Euroopa ajalugu.

Jan Hus ehk Johannes Huss (umbes 1370 – 6. juuli 1415) sündis Husinecis, Böömimaal (praegu Tšehhi Vabariik). Ta oli böömi usuteadlane ja kirikliku elu reformija, kelle õpetus mõjutas tugevalt hilisemat usulist mõttearengut Euroopas. Tema mõtteid mõjutasid eriti Briti õpetlase John Wycliffe'i kirjutised, millele Hus sageli viitas ja mida ta ka tõlkis.

Haridus ja jutlustajaamet

Hus õppis ja tegutses Praha ülikoolis, kus ta sai tuntuks nii õppejõu kui veenva jutlustajana. Umbes 1400. aastal ordineeriti ta katoliku preestriks ning peagi sai ta jutlustamise ametikoha tšehhi keeles – see oli oluline, sest paljud senised liturgilised ja teoloogilised tekstid olid ladina keeles ning Hus rõhutas rahvakeelse usuõpetuse ja jutluse tähtsust. Ta jutlustas sageli Betlehemi kabelis (Betlémská kaple) Prahas ja tõstis esile Piibli autoriteeti, kinnitatud ning moraalset korda kirikus.

Õpetus ja põhilised nõudmised

Husi õpetus sisaldas mitmeid konkreetseid etteheiteid kiriku praktika ja juhtimiskorra kohta. Peamised teemad olid:

• kriitika kirikliku korruptsiooni ja simoonia (ametipositsioonide ost-müük) vastu;
• vastuseis indulgentside ja väärkasutuste vastu;
• rõhk Pühakirja ja lihtsa, moraalse kiriku vajadusel;
• sõltumatum ja rahvuslikku identiteeti toetav jumalateenistus (sh nõue lauda mõlemasse vormi ehk communion under both kinds – nii leib kui karikas laiale rahvale).

Hus tõlkis ja levitas Wycliffe'i tekste tšehhi keelde ning propageeris ideid, mis seadsid küsimärgi alla paavsti ja kiriku kõrgemate juhtide absoluutse võimu, rõhutades samal ajal moraalset jõulist reformi.

Konflikt kirikuga ja kohtuprotsess

Husi ja katoliku kiriku vahel tekkinud pinge kasvas. 1403. aastal palus Hus kirikul tühistada Wycliffe'i kirjutiste keelustamise ja tõlkis need tšehhi keelde. Kirik, mida juhtis peapiiskop Zbynek Zajíc, võttis rängema hoiaku: Zajíc käskis 1410. aastal Husi kirjutised põletada ning Hus ja tema järgijad, husiidid, kirikust välja saata.

Hus ekskommunikeeriti 1411. aastal. Pärast pikka vaidlust kutsuti ta Konstantsi kirikukogu ette, kuhu Hus läks lootuses saada tagatisi ja õiglast kohtlemist. Hoolimata kehtestatud lubadusest pääsema turvaliselt (nii on ajalooliselt kirjeldatud keiserliku ja poliitilise vihje all tehtud kokkuleppeid), mõisteti ta Konstantsi kirikukogu poolt ketseriks ja hukati: Hus põletati 6. juulil 1415 Konstanzis (Saksamaa).

Husiidid, sõjad ja pärand

Husi hukkamine süütas Böömiast laia vastuseisu. Tema järgijad, keda hakati nimetama husiitideks, algatasid mässu katoliiklaste ja paavstivõimu vastu. Husiidiliikumine lahknes peamise kahe koolkonna — mõõdukate utraquistide (kes leppisid mõne kompromissiga) ja radikaalsete taboriitide — vahel. Kõrghetkudeks ja konfliktideks kujunesid 1419–1434 toiminud husiitlikud sõjad, mida juhtisid sellised sõjavälised juhid nagu Jan Žižka ja hiljem Prokop Suur. Liikumise eesmärgiks oli kiriku moraalne ja liturgiline reform, laiem juurdepääs sakramentidele ning osaulatuses ka poliitiline iseseisvumine Böömimaal.

Pärast aastaid kestnud konfliktide ja allakäike lõppesid suuremad võitlused 1434. aasta lahinguga Lipany, kus radikaalsetele husiitidele tehti lõplik lüüasaamine. 1436. aastal sõlmiti teatud kompromissid, mis mõnede küsimuste (nt lauda mõlemas vormis andmine) osas husiidide nõudmistega arvestasid.

Mõju ja tähendus

• Jan Hus on ajalooliselt vaadeldud kui martyr ja reformija, kelle kriitika ja ideed valmistusid pinnase hilisemale protestantlikule reformatsioonile (näiteks Martin Lutheri liikumisele).
• Hus ja husiidid tugevdasid tšehhi keele ja rahvusliku identiteedi rolli kiriklikus elus ning näitasid, kuidas usulised ideed võivad kiiresti muutuda poliitilisteks jõududeks.
• Husi pärand on nähtav nii liturgilistes reformides, usuvabaduse arutelus kui ka kultuurimälus – Prahas ja mujal Tšehhis on Husele pühendatud mälestusmärgid ning temast räägitakse kui riikliku ja usulise identiteedi olulisest kujundajast.

Jan Huse tegevus ja traagiline saatus on oluline lüli Euroopa usulise ajaloo arengus: tema õpetus ja hukatus tõid esile sügavad konfliktid kirikliku võimu, moraali ja rahvusliku enesemääramise vahel, mille tagajärjed kestsid Büömiast kaugele väljapoole.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Jan Hus?

K: Kus sündis Jan Hus?

K: Kus Hus õppis?

K: Milline oli Husi positsioon kirikus?

K: Mida arvas Hus John Wycliffe'i kirjutistest?

K: Mis juhtus Husiga, kui ta palus kirikul tühistada Wycliffe'i kirjutiste keelustamine?

K: Mis juhtus Husiuse järgijatega pärast tema tapmist?

Otsing