Girolamo Savonarola
Girolamo Savonarola (21. september 1452 - 23. mai 1498) oli Itaalia dominiiklaste preester ja Firenze linnapea alates 1494. aastast kuni oma hukkamiseni 1498. aastal. Savonarola on kuulus raamatute põletamise ja tema poolt ebamoraalseks peetud kunsti hävitamise poolest. Savonarola oli preester, kuid ta jutlustas vaimulikkonna ja Rooma kiriku moraalse korruptsiooni vastu. Tema peamine vaenlane oli paavst Aleksander VI. Mõnikord peetakse teda Martin Lutheri ja protestantliku reformatsiooni eelkäijaks, kuid ta jäi siiski usklikuks roomakatoliiklaseks.
Kahekümnendal sajandil hakkas roomakatoliku kirikus, eriti dominiiklaste seas, arenema liikumine "Frà Savonarola" kanoniseerimiseks. Paljud usuvad, et tema ekskommunikatsioon ja hukkamine ei olnud seaduslik. Tema õndsaks kuulutamise ja kanoniseerimise vastu on aga paljud jesuiidid, kes peavad Savonarola rünnakuid paavstluse vastu tõsiseks kuriteoks.
Varasemad aastad
Savonarola sündis Ferraras, mis oli iseseisva Ferrara hertsogkonna pealinn.
Nooruses õppis ta piiblit ja läks seejärel Ferrara ülikooli. Ta kirjutas kaks luuletust, milles väljendas oma viha moraalselt korrumpeerunud vaimulike vastu. Esimene, mis räägib maailma lõpust, on kirjutatud, kui ta oli alles 20-aastane. Teise luuletuse "De Ruina Mundi" ("Maailma hukust") kirjutas Savonarola 1475. aastal. Selles luuletuses ütles ta, et Rooma kuuria on "vale, uhke hoor".
Florence
Savonarola sai 1475. aastal dominiiklaseks ja astus Bolognas San Domenico kloostrisse. Ta õppis teoloogiat. Aastal 1479 läks ta Santa Maria degli Angeli kloostrisse. Aastal 1482 saatsid dominiiklased ta Firenzesse, "tema saatuse linna". Viie aasta pärast läks ta tagasi Bolognasse, kus temast sai "õpingute meister".
Ta pöördus 1490. aastal tagasi Firenzesse ja hakkas jutlustama maailma lõpust. Tal olid nägemused ja ettekuulutused, mis olid tema sõnul tulnud talle Jumalalt ja pühakutelt. Mitmed katastroofid muutsid tema ettekuulutused tõeks. Ta rääkis valitseva Medici perekonna võimu kokkuvarisemisest. Savonarola ei püüdnud kunagi sõda pidada Rooma kuuria vastu. Ta tahtis teha lõpu paavstide pattudele, kes hoolivad rohkem oma rikkusest ja võimust kui Jumalast .
Pärast seda, kui Karl VIII Prantsusmaalt tungis 1494. aastal Firenzesse, kõrvaldati valitsevad Medici. Savonarola sai linna uueks juhiks nii ilmaliku juhi kui ka preestrina. Ta rajas Firenzes üsna moodsa demokraatliku vabariigi. Savonarola tahtis teha Firenzest Jumalale pühendunud linna, hea "kristliku ja religioosse vabariigi". Homoseksuaalsus oli Firenzes vastuvõetav ja paljud olid tähtsad inimesed. Üks Savonarola esimesi seadusi oli muuta sodoomia kuriteoks, mille eest karistatakse surmaga.
1497. aastal läks ta koos oma järgijatega Piazza della Signoriale ja hakkas põletama peegleid, kosmeetikat, rõvedusi, paganlikke raamatuid, mängulaudu, muusikainstrumente, ilukleite, naiste kübaraid ning ebamoraalsete ja vanade poeetide teoseid. Nad põletasid ka mõnede kuulsate kunstnike, näiteks Sandro Botticelli ja Michelangelo maalid. Seda sündmust nimetatakse nüüd "Vanaduse tulekahju".
Savonarola kuju Ferraras, Itaalias.
Maal Savonarola hukkamisest Piazza della Signorias.
The Fall
Firenze väsis peagi Savonarolast. Linn oli muutunud õnnetuks elukohaks. Savonarola lubadused, et Jumal muudab linnas asju, ei täitunud ja tema ennustused maailmalõpu kohta ei täitunud. Tema 4. mai 1497. aasta ülestõusmispüha jutluse ajal mässasid rühmad noori mehi tänavatel, inimesed hakkasid laulma ja tantsima ning kõrtsid avanesid uuesti. Mässust sai revolutsioon.
Väljakuulutamine ja hukkamine
13. mail 1497 määras paavst Aleksander VI Savonarola ekskommunikatsiooni. Aleksander nõudis 1498. aastal tema arreteerimist ja hukkamist. 8. aprillil ründasid sõdurid San Marco kloostrit ja pärast verist lahingut tapeti Savonarola valvurid ja usuliste toetajad. Ta alistus ja järgnevate nädalate jooksul piinati teda, et ta ütleks, et ta on süüdi ketserluses, korruptsioonis ja muudes kirikuvastastes kuritegudes.
Tema hukkamise päeval viidi ta koos Fra Silvestro ja Fra Domenico da Pescia, kahe Savonarola ususõbra, välja Piazza della Signoriale. Neilt võeti kiriklikud riided ning neid nimetati ketseristideks ja skismaatikuteks. Need kolm meest pandi risti ja põletati elusalt. Savonarola suri samas kohas, kus ta oli põletanud maalid ja raamatud.
Niccolò Machiavelli, "Vürsti" autor, nägi samuti hukkamist ja kirjutas sellest. Medici võttis Firenze varsti uuesti kontrolli alla.
Tahvel näitab Savonarola hukkamispaika Firenze Piazza della Signoria väljakul.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Girolamo Savonarola?
V: Girolamo Savonarola oli Itaalia dominiiklaste preester ja Firenze linnapea alates 1494. aastast kuni oma hukkamiseni 1498. aastal.
K: Mille poolest on Savonarola kuulus?
V: Savonarola on kuulus raamatute põletamise ja tema poolt ebamoraalseks peetud kunsti hävitamise poolest.
K: Milline oli Savonarola seisukoht seoses vaimulikkonna ja Rooma kiriku moraalse korruptsiooniga?
V: Savonarola oli preester, kuid ta jutlustas vaimulikkonna ja Rooma kiriku moraalse korruptsiooni vastu.
K: Kes oli Savonarola peamine vaenlane?
V: Savonarola peamine vaenlane oli paavst Aleksander VI.
K: Kas Savonarola oli protestant?
V: Savonarolat peetakse mõnikord Martin Lutheri ja protestantliku reformatsiooni eelkäijaks, kuid ta jäi siiski usklikuks roomakatoliiklaseks.
K: Kas on olemas liikumine Savonarola kanoniseerimiseks?
V: Jah, kahekümnendal sajandil hakkas roomakatoliku kirikus, eriti dominiiklaste seas, arenema liikumine "Frà Savonarola" kanoniseerimiseks.
K: Miks on paljud jesuiidid Savonarola õndsaks kuulutamise ja kanoniseerimise vastu?
V: Savonarola õndsaks kuulutamise ja kanoniseerimise vastu on paljud jesuiidid, kes peavad Savonarola rünnakuid paavstluse vastu tõsiseks kuriteoks.
