Templiordu
Kristuse ja Saalomoni templi vaesed sõdurid (ladina keeles: Pauperes commilitones Christi Templique Salomonici), üldtuntud kui templirüütlid või templirüütli ordu (prantsuse keeles: Ordre du Temple või Templiers), olid üks Lääne kristluse kuulsamaid sõjaväelisi orduid. Organisatsioon kestis keskajal kaks sajandit. See asutati pärast 1096. aasta esimest ristisõda, mille algne eesmärk oli tagada paljude kristlaste turvalisus, kes tegid palverännaku Jeruusalemma pärast selle vallutamist moslemitelt.
Rooma-Katoliku kirik kinnitas selle ametlikult umbes 1129. aastal ning sellest sai paljude kristlaste poolt soositud heategevusorganisatsioon, mille liikmeskond ja võimsus kasvasid kiiresti. Templirüütlid kandsid valgeid mantleid, mis olid ümbritsetud punase ristiga, ja kuulusid ristisõdade kõige osavamate võitlusüksuste hulka. Need ordu liikmed, kes ei sõdinud, haldasid suurt majanduslikku infrastruktuuri kogu kristluses, uuendasid finantstehnikaid, mis olid panganduse varajane vorm, ja ehitasid palju kindlustusi kogu Vahemerel ja Pühal maal.
Templirüütlite edu oli tihedalt seotud ristisõdadega; kui Püha Maa kaotati, kahanes toetus ordule. Kuuldused templirüütlite salajasest initsiatsioonitseremooniast tekitasid usaldamatust ja Prantsuse kuningas Philipp IV, kes oli ordule sügavalt võlgu, hakkas paavst Klemens V-le survet avaldama, et ta võtaks meetmeid ordu vastu. 1307. aastal arreteeriti Prantsusmaal paljud ordu liikmed, keda piinati, et nad annaksid vale ülestunnistusi, ning seejärel põletati nad tuleriidal. 1312. aastal lammutas paavst Clemens kuningas Filippuse jätkuva surve all ordu.
Seotud leheküljed
- Teutooni rüütlid
Küsimused ja vastused
K: Mis oli sõjaväelise ordu nimi?
V: Kristuse ja Saalomoni templi vaesed sõdurid, üldtuntud kui templirüütlid või templirüütli ordu.
K: Millal see asutati?
V: See asutati pärast 1096. aasta esimest ristisõda.
K: Mis oli selle algne eesmärk?
V: Selle algne eesmärk oli tagada Jeruusalemma palverännakut tegevate kristlaste turvalisus pärast selle vallutamist moslemitelt.
K: Kuidas said nad nii võimsaks?
V: Paljud kristlased hakkasid neid soosima ning nende liikmeskond ja võimsus kasvasid kiiresti, muutudes ristisõdade ajal üheks kõige osavamaks võitlusüksuseks. Nad haldasid ka suurt majanduslikku infrastruktuuri kogu kristluses, uuendasid finantstehnikaid, mis olid panganduse varajane vorm, ja ehitasid kindlustusi kogu Vahemerel ja Pühal maal.
K: Miks nende edu hääbus?
V: Nende edu rauges, kui Püha Maa kaotati, mis tõi kaasa ordu toetuse vähenemise. Kuulujutud salajasest initsiatsioonitseremooniast tekitasid usaldamatust, mis sundis kuningas Philipp IV paavsti Clemens V-d survestama, et ta võtaks meetmeid nende vastu.
K: Mis juhtus 1307. aastal?
V: 1307. aastal arreteeriti Prantsusmaal paljud ordu liikmed, keda piinati, et nad annaksid vale ülestunnistusi, ja seejärel põletati tuleriidal.
K: Millal paavst Clemens nad laiali saatis?
V: Paavst Clemens saatis nad 1312. aastal kuningas Philipp IV survel laiali.
