Vana Aleksandria raamatukogu oli antiikmaailma suur ja oluline raamatukogu. See asutati Aleksandrias, Egiptuses. Raamatukogu õitses Ptolemaioste dünastia patronaaži all ja toimis olulise teaduskeskusena. See ehitati kolmandal sajandil eKr.

Vana ladina keeles oli raamatukogu tuntud kui "ALEXANDRINA BYBLIOTHECE" (vt pilt paremal). Kreekakeelne termin bibliotheke (βιβλιοθήκη), mida paljud ajastu ajaloolased kasutavad, viitab raamatute kogule, mitte mingile hoonele. See muudab ajaloo ja kronoloogia keerulisemaks.

Raamatukogu loodi ja avati kas Ptolemaios I Soteriuse või tema poja Ptolemaios II valitsemisajal.

Asutamine ja eesmärk

Aleksandria raamatukogu tekkis Hellenistliku maailmakorra tingimustes, kus Aleksandria oli tähtis kaubandus- ja kultuurikeskus. Raamatukogu ja sellega seotud Mouseion — teadus- ja õpetlaskeskus (mõnikord tõlgitud muuseumiks) — töötasid koos, et koondada, uurida ja kopeerida tekstilisi allikaid. Eesmärgiks oli koguda kogu teadaolev kirjanduspärand Kreeka ja teiste rahvaste keeltes ning toetada teadust, filosoofiat, meditsiini, matemaatikat ja astronoomiat.

Kogu, töökorraldus ja hankemeetodid

  • Peamine materjal oli papüürusrull — säilitusvorm, mida kasutati antiigis laialdaselt.
  • Hankemeetodid hõlmasid osta- ja vahetustehinguid, töid sadama laevadelt konfiskeeriti või kopeeriti ning telliti koopiaid tähtsatest teostest. Samuti töötasid raamatukogu juures kopeerijad ja palgatud tekstikogujaid.
  • Callimachus (3. saj eKr) koostas kuulsa kataloogi ehk index’i, tuntud nimetusega Pinakes, mis oli esimene katse raamatu- või rulliloendi korraldamiseks ja mille abil hoiti ülevaadet kogustest.
  • Hinnangud koguse kohta varieeruvad — varased allikad ja kaasaegsed hinnangud viitavad vahemikule umbes 40 000 kuni mõnikümmend sada tuhat rulli, kuid täpne arv on teadmata.

Teadlased ja saavutused

Aleksandria oli tähtis teadlaste ja mõtlejate keskustus. Seal töötasid ja uurisid näiteks:

  • Eukleidese-geomeetria levik ja teosed (Eukleidesi seos Aleksandriaga on traditsiooniline).
  • Eratosthenes — Maa ümbermõõdu mõõtmine ja geograafilised uuringud.
  • Herophilos ja Erasistratus — anatomia ja meditsiini uurimised.
  • Callimachus — raamatukogu peakuraator ja kirjandusteadlane, Pinakes'i autor.
  • Paljud teised astronoomid, filosoofid, filoloogid ja tõlkeautorid — Aleksandria toetas tekstide kriitilist redigeerimist ja kommentaari kirjutamist.

Raamatukogu roll oli nii säilitamine kui ka tekstide kriitiline töötlus: filoloogid koostasid tekstikriitikaid, parandusi ja kommentaare, mis aitasid kujundada klassikalise teaduse ning kirjanduse tekstistandardeid.

Hävinemine ja selle mitmetähenduslikkus

Aleksandria raamatukogu hävimine on ajalooliselt keeruline ja vastuoluline teema. Mitmed sündmused aitasid kaasa kogu või selle osade kadumisele, kuid ei ole ühtset selget kronoloogiat ega kindlat juhtumit, mis oleks teksti- või rullikogu täielikult hävitanud. Olulisemad võimalikud sündmused:

  • 48 eKr Julius Caesari ajal toimunud Aleksandria lahingu ja selle järel tekkinud tulekahjud, mis võisid kahjustada osa kogustest.
  • 3. sajandi pKr Aurelianuse sõjategevus ja linnas vallutused, mis võisid põhjustada täiendavat hävitust.
  • Kristliku perioodi usulised pinged ja teatud hoonete hävitused 4.–5. sajandil võivad olla kaasa aidanud raamatukogude või kogude kadumisele.
  • Islamimaade vallutused 7. sajandil ja sellele järgnenud kirjalikud allikad — esinevad ka legendid, mis väidavad kogu täielikku hävimist sel ajal; kaasaegsed ajaloolased käsitlevad selliseid väiteid väga kriitiliselt ja rõhutavad, et säilinud andmed ei tõenda ühte konkreetset katastroofilist lõppu.

Kokkuvõttes on tõenäoline, et Aleksandria raamatukogu ei hävinud üheainsa sündmuse käigus, vaid selle kogud kadusid ja levisid aja jooksul mitme sündmuse, halva säilitamise ja kultuurilise üleminekuga.

Tähtsus ja pärand

Aleksandria raamatukogu on sümboliks antiikse teaduse, kirjaoskuse ja kultuurivahetuse keskusele. Selle töö filoloogias, geograafias, meditsiinis ja astronoomias mõjutas järgnevaid sajandeid. Kuigi suur osa otsesest kirjandusest kadus, on paljude teoste mõju säilinud tänu kopeerimisele ja tõlgetele, mis levitati mööda Vahemerd ja hiljem ka araabia kultuuriruumi.

Kaasaegne mälestus taaselustusena:

  • Modernne Bibliotheca Alexandrina avati 2002. aastal samas linnas sümbolina antiikse raamatukogu pärandist ja uuesti teadmiste keskuseks pühendumisest.

Kokkuvõte

Aleksandria raamatukogu oli antiikaja üks tähtsamaid teadmiste koondamise ja uurimise keskusi. Selle täpne algus, hoone olemus ja lõpp jäävad osaliselt ebaselgeks — osa küsimustest on tingitud sõna bibliotheke tähendusest ning antiikallikate ja arheoloogiliste tõendite fragmentaarsusest. Raamatukogu mõju teadusele, haridusele ja kultuurilisele mälule on siiski selge ja püsiv.