Sophokles — Vana-Kreeka tragöödiakirjanik, Oidipuse ja Antigone autor
Sophokles — Vana-Kreeka tragöödiakirjanik: sügav ülevaade Oidipuse ja Antigone pärandist, säilinud näidenditest ja tema mõjust lääne kirjandusele.
Sophokles (sündinud umbes 497–495 eKr, surnud 406 eKr) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, keda antiikallikad, näiteks Suda, creditivad üle saja näidendi autoriks. Vaid seitse tema tragöödiatest on säilinud täielikult. Sophokles kuulub kolme kõige tähtsama klassikalise tragöödiakirjaniku hulka koos Aischylose ja Euripidesega.
Elulugu ja ametlik tegevus
Sophokles sündis Kolonoses (lähedal Ateena linnale) ning elas ja töötas enamik oma elust Ateenas. Ta oli ühiskondlikult aktiivne: osales avalikus elus ning teda mainitakse antiikallikates nii ametnike kui ka sõjaväelaste kontekstis. Tema eluaja poliitilised ja sõjalised sündmused (nt Pärsia sõjad ja Peloponnesose sõda) mõjutasid Ateena kultuuri ja teatripublikku, millele Sophokles oma lavateostega vastas.
Tööd ja säilinud näidendid
Sophoklese kuulsaimad tööd käsitlevad Oidipust ja Antigonet; neid nimetatakse sageli „Tebanite näidenditeks“, kuna tegevus toimub Teba linna ja selle trooniga seotud perekonna ümber. Iga tema lavateos oli osa tetraloogiast (kolm tragöödiat ja üks satiirinäidend), kuid tänaseks on neist suurem osa kadunud.
- Seitse säilinud täielikku tragöödiat on: Ajax, Antigone, Trachiniai (Naised Trahhisest), Oidipus Rex, Oidipus Kolonoses, Philoctetes ja Electra.
- Paljud teised pealkirjad ja fragmendid on säilinud vaid katkendlikult või mainituna antiiksete autorite töödes.
Teatrist ja uuendustest
Sophokles on tuntud mitmete tehniliste ja dramaturgiliste uuenduste poolest, mida talle antiikallikates omistatakse:
- Kolmanda näitleja kasutuselevõtt, mis suurendas dialoogivõimalusi ja muutis konflikti käsitlemise keerukamaks.
- Lava kujunduse – talle omistatakse maalingu- ja lavakujunduse arendamine, mis parandas visuaalset väljendust.
- Koori liikmete arvu suurendamine kaksteistkümnelt viieteistkümnele, mis mõjutas koori rolli ja kõla.
Tema näidendid rõhutavad tugevat karakterikesksust: keskmes on tihti üks tugev peategelane, kelle iseloomu ja otsuste tagajärjed laval lahti hargnevad. Sophokles töötles teemadesid nagu saatus ja vaba tahe, jumalate seadused versus inimlikud seadused, inimlik väärikus, süü ja kannatused. Tema dramaturgia kasutab tihti draamilist irooniat—publik teab sageli rohkem peategelase olukorrast kui tegelane ise, mis suurendab tragöödiat.
Võistlused ja pärand
Sophokles oli edukas teatri võistlustel (nt Dionysia) ning tema looming mõjutas tugevalt hilisemat antiikkriitikat: Aristoteles pidas Oidipus Rexi (Oidipus kuningas) eeskujuks täiusliku kompositsiooni ja süžeekujunduse poolest oma teoses Poetika. Tema tööde teemade, karakteri- ja süžeeõpetuse mõju püsib lääne kirjandus- ja teatriõppes kuni tänapäevani.
Miks Sophokles on tähtis?
Sophoklesi tähtsus seisneb tema oskuses kujutada moraalseid ja psühholoogilisi konflikte selgelt ja inimlikult, samas arendades teatrikeelt tehniliselt edasi. Tema näidendid pakuvad nii ajaloolist ülevaadet antiikmeelsusest kui ka ajatut mõtlemisainet inimsuhetest, võimust ja kannatusest.
Rooma büst Sophoklesest
Marmorist reljeef, mis kujutab luuletajat, võib-olla Sophoklesit.
Life
Sophokles, Sophillose poeg, oli rikas liige Colonus Hippiuse maapiirkonnas Attikas, mis hiljem sai tema näidendite lavastuskohaks. Tõenäoliselt sündis ta seal. Ta sündis mõned aastad enne Maratoni lahingut 490 eKr: täpne aasta on ebaselge, kuigi 497/6 on ehk kõige tõenäolisem. Sophoklese esimene suur näidend valmis 468. aastal eKr, kui ta võitis Dionüsiate teatrivõistlusel esikoha Ateena teatri valitseva meistri Aischyloose ees. Plutarchose sõnul tuli võit ebatavalistel asjaoludel.
Ülejäänud näidendid
- Thebani näidendid (Oidipuse tsükkel):
- Antigone
- Kuningas Oidipus (Oidipus Rex või Oidipus Tyrannos)
- Oidipus Colonosel
- Ajax
- Trachiniae
- Electra
- Philoctetes
Oidipuse lugu
Oidipuse kuningas on Oidipus peategelane.
Oidipuse surma lapsena kavandavad tema vanemad Laius ja Jokasta, et takistada teda täitmast ettekuulutust. Üks teenija annab lapse edasi lasteta paarile, kes lapsendab ta, teadmata tema ajalugu.
Lõpuks saab Oidipus teada Delfi oraakli ettekuulutuse, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Ta arvas, et see tähendab tema lapsendatud vanemaid. Ta põgeneb, et oma saatust vältida. Oidipus kohtub ristteel mehega, keda saadavad teenrid; Oidipus ja mees kaklevad ja Oidipus tapab mehe. See mees oli tema isa Laius, kuigi keegi peale jumalate seda tol ajal ei teadnud.
Oidiposest saab pärast sfinksi mõistatuse lahendamist Theeba valitseja ja abiellub selle käigus lesestunud kuningannaga, oma emaga Jokastaga. Seega on lavale seatud õudused. Kui tõde selgub, sooritab Jokasta enesetapu, Oidipus pimestab end ja lahkub Theobesest ning lapsed jäävad tulemustega ise toime tulema.
Teoses "Oidipus Kolonosel" saabuvad pagendatud Oidipus ja tema tütred Antigone ja Ismene Kolonose linna, kus nad kohtuvad Ateena kuninga Theseusega. Oidipus sureb ja tema poegade Polyneikese ja Eteoklese vahel algavad rahutused.
Antigones on peategelaseks Oidipuse tütar. Antigone seisab valiku ees, kas lasta oma venna Polyneikese surnukeha matmata jätta linnamüüridest väljapoole, metsloomade laastamisele avatud, või matta ta maha ja seista silmitsi surmaga.
Kuningas Kreon keelab Polyneikese matmise, sest ta oli linna reetur. Antigone otsustab tema surnukeha matta ja oma tegude tagajärgedega silmitsi seista. Kreon mõistab ta surma. Lõpuks on Kreon veendunud, et ta vabastab Antigone karistusest, kuid tema otsus tuleb liiga hilja ja Antigone teeb enesetapu. Tema surm toob kaasa kahe teise kuninga Kreonile lähedase inimese enesetapu: tema poja Haimon, kes kavatses Antigonega abielluda, ja tema naise, kes teeb enesetapu pärast oma ainsa ellujäänud poja kaotamist.
Selliseid tragöödiaid läbib saatuse teema, mida ei saa vältida. Keelatud tegu pannakse toime süütult ja tagajärjed järgnevad halastamatult.
Seotud leheküljed
- Vana-Kreeka teater
Otsige