Suda (Σοῦδα): 10. sajandi bütsantsi entsüklopeedia — 30 000 kirjet
Suda (10. saj.) — mahukas Bütsantsi entsüklopeedia 30 000 kirjet; hindamatu allikas kadunud tekstide, autorite ja Vana‑Vahemere ajaloo ning filoloogia uurimiseks.
Suda ehk Souda (kreeka keeles Σοῦδα) on mahukas 10. sajandi Bütsantsi entsüklopeedia Vana-Vahemere maailmast. See on kreeka keeles kirjutatud entsüklopeediline sõnaraamat, milles on 30 000 kirjet. Ilmselt tuleneb see Bütsantsi kreeka sõnast souda, mis tähendab "kindlus" või "linnus".
Koostis ja vorm
Suda asub vormiliselt kuskil grammatikasõnaraamatu ja entsüklopeedia vahepealsel kohal tänapäeva mõistes: see selgitab sõnade päritolu, tuletamist ja tähendust vastavalt oma aja filoloogiale, kuid sisaldab ka lühemaid ja pikemaid kirjandusloolisi ning ajaloolisi artikleid. See pole rangelt kriitiline koostis — paljud kirjed on kokku kogutud ja mõnikord ümber kirjutatud ilma allikakriitikata — mistõttu esinevad seal vigased või vastuolulised andmed.
Sisu ja väärtus
Väärtuslikud on eelkõige leksikoni kirjandus- ja ajalookirjed: need sisaldavad tsitaate ja kokkuvõtteid autoritelt ja teostelt, mis on enamikus või täiesti kadunud. Suda pakub teavet mütoloogiast, kirjandusest, religioonist, geograafiast, meditsiinist, grammatikaistikast ning paljudest muudest teematest — seega on see hindamatu allikas klassikaliste ja varakeskaegsete tekstide taustainfo uurimiseks.
Allikad ja koostaja
Teose koostamise aluseks olid vanemad sõnaraamatud, kommentaarid, kronikad, kirikuisad ja muud kirjanduslikud allikad. Suda autor või koostajad jäävad anonüümseks; tekst peegeldab mitmekesiseid allikaid ning 10. sajandi filoloogilist lähenemist. Märkimist väärib, et üheks tähtsamaks lähteks peetakse Constantinus VII Porphyrogenituse teoseid, samuti on kasutatud vanemate ajalooliste valimite ja kronikate väljavõtteid, näiteks Antiookia Johannese (7. sajand) fragmente.
Vigu ja piiranguid
Suda ei ole aina usaldusväärne faktikogumik: mõned kirjed sisaldavad arhailisi seletusi, silmapaistvaid anomaaliaid ja segadusi autorsuse või kronoloogia osas. Koondaja prioriteet oli sageli materjali kogumine ja säilitamine, mitte alati täpne eristamine originaalidest ja hilisemast käsikirjalise lisanduse tekstist. Sellepärast tuleb Suda andmeid kasutada koos teiste allikatega ning tekstikriitilise tähelepanuga.
Tekstiline pärand ja uurimine
Suda on säilinud mitmetes käsikirjades ja on läbi ajaloo kohandatud, täiendatud ja korrigeeritud. Modernse teadusväljaande põhitekstiks on tuntud kriitiline väljaanne, mida koostati 20. sajandi alguses ja mida peetakse siiani autoriteetseks. Tänapäeval on Suda ka digitaalselt kättesaadav ning sellele viidatakse sageli akadeemilistes uuringutes klassika, Bütsantsi ja kirikuajaloo valdkonnas. Oluline kaasaegne projekt on ka Suda elektrooniline ülelugemine ja tõlgendamine, mis teeb teksti laiemale avalikkusele kättesaadavaks.
Seosed teiste kirjandusteostega
Soudal on peaaegu samaaegne islami maailmas koostatud bibliograafilise ja entsüklopeedilise iseloomuga teosega, Ibn al‑Nadimi "Kitab al‑Fihrist", mis täidab sarnast rolli araabia haritlaskonna ja kadunud teoste nimekirjana. Mõlemad teosed on tähtsad näited sellest, kuidas keskaegsed kultuurid püüdsid talletada ja korrastada teadmist, mis muidu oleks kadunud.
Kesud ja uuringute tähtsus
- Suda aitab taastada kadunud antiikseid tekste ja annab viiteid autoritele, kelle teosed ise ei ole säilinud.
- See on oluline allikas Bütsantsi kiriku-, poliitika- ja kultuuriajaloo uurimisel.
- Suda on sageli kasutatav lähtepunkt filoloogilistele uurimustele, kirjandusloo rekonstruktsioonile ja tekstikriitikale.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Suda on mahukas ja mõnikord vastuoluline ent hädavajalik allikas kõigile, kes uurivad antiiki, Bütsantsi pärandit ja nende mõjusid hilisemas keskajas. Selle tähtsus seisneb eelkõige selles, et ta säilitab fragmente ja teavet, mis muidu oleks täielikult kadunud.
Organisatsioon
Leksikon on paigutatud tähestikulises järjekorras mõningate kõrvalekalletega. Tähed järgnevad foneetiliselt, kõlalise järjekorra järgi (muidugi kümnenda sajandi häälduse järgi, mis on sarnane tänapäeva kreeka keele hääldusega). Seda süsteemi ei ole raske õppida ja meelde jätta, kuid mõnes kaasaegses väljaandes on teos ümber paigutatud tähestikuliselt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Suda?
V: Suda on mahukas 10. sajandi Bütsantsi entsüklopeedia Vana-Vahemere maailma kohta. See on kreeka keeles kirjutatud entsüklopeediline sõnaraamat, milles on 30 000 kirjet.
K: Mida tähendab sõna "Suda"?
V: Sõna "Suda" tuleneb tõenäoliselt Bütsantsi kreeka sõnast "souda", mis tähendab "kindlus" või "linnus".
K: Mis tüüpi töö on Suda?
V: Suda on kuskil grammatikasõnaraamatu ja entsüklopeedia vahepeal. Selles selgitatakse sõnade päritolu, tuletamist ja tähendust vastavalt oma aja filoloogiale.
K: Mis teeb selle teose kirjandusloolised artiklid väärtuslikuks?
V: Kirjandusajaloolised artiklid on väärtuslikud, sest nad pakuvad üksikasju ja tsitaate autoritelt, kelle teosed on muidu kadunud.
K: Kes oli tõenäoliselt vastutav selle leksikoni koostamise eest?
V: Selle leksikoni kirjutamise eest vastutab arvatavasti kristlane, kuna see käsitleb nii piibellikke kui ka paganlikke teemasid.
K: Kui usaldusväärsed on selle teose artiklid?
V: Selles teoses olevad artiklid ei ole väga usaldusväärsed, kuna need on kriitikata ja neile on palju lisatud; nende väärtus on samuti väga erinev.
K: Kas Soudale on olemas islami paralleel?
V: Jah, on olemas peaaegu samaaegne islami paralleel nimega Kitab al-Fehrest, mille autor on Ibn al-Nadim.
Otsige