Suda ehk Souda (kreeka keeles Σοῦδα) on mahukas 10. sajandi Bütsantsi entsüklopeedia Vana-Vahemere maailmast. See on kreeka keeles kirjutatud entsüklopeediline sõnaraamat, milles on 30 000 kirjet. Ilmselt tuleneb see Bütsantsi kreeka sõnast souda, mis tähendab "kindlus" või "linnus".

Koostis ja vorm

Suda asub vormiliselt kuskil grammatikasõnaraamatu ja entsüklopeedia vahepealsel kohal tänapäeva mõistes: see selgitab sõnade päritolu, tuletamist ja tähendust vastavalt oma aja filoloogiale, kuid sisaldab ka lühemaid ja pikemaid kirjandusloolisi ning ajaloolisi artikleid. See pole rangelt kriitiline koostis — paljud kirjed on kokku kogutud ja mõnikord ümber kirjutatud ilma allikakriitikata — mistõttu esinevad seal vigased või vastuolulised andmed.

Sisu ja väärtus

Väärtuslikud on eelkõige leksikoni kirjandus- ja ajalookirjed: need sisaldavad tsitaate ja kokkuvõtteid autoritelt ja teostelt, mis on enamikus või täiesti kadunud. Suda pakub teavet mütoloogiast, kirjandusest, religioonist, geograafiast, meditsiinist, grammatikaistikast ning paljudest muudest teematest — seega on see hindamatu allikas klassikaliste ja varakeskaegsete tekstide taustainfo uurimiseks.

Allikad ja koostaja

Teose koostamise aluseks olid vanemad sõnaraamatud, kommentaarid, kronikad, kirikuisad ja muud kirjanduslikud allikad. Suda autor või koostajad jäävad anonüümseks; tekst peegeldab mitmekesiseid allikaid ning 10. sajandi filoloogilist lähenemist. Märkimist väärib, et üheks tähtsamaks lähteks peetakse Constantinus VII Porphyrogenituse teoseid, samuti on kasutatud vanemate ajalooliste valimite ja kronikate väljavõtteid, näiteks Antiookia Johannese (7. sajand) fragmente.

Vigu ja piiranguid

Suda ei ole aina usaldusväärne faktikogumik: mõned kirjed sisaldavad arhailisi seletusi, silmapaistvaid anomaaliaid ja segadusi autorsuse või kronoloogia osas. Koondaja prioriteet oli sageli materjali kogumine ja säilitamine, mitte alati täpne eristamine originaalidest ja hilisemast käsikirjalise lisanduse tekstist. Sellepärast tuleb Suda andmeid kasutada koos teiste allikatega ning tekstikriitilise tähelepanuga.

Tekstiline pärand ja uurimine

Suda on säilinud mitmetes käsikirjades ja on läbi ajaloo kohandatud, täiendatud ja korrigeeritud. Modernse teadusväljaande põhitekstiks on tuntud kriitiline väljaanne, mida koostati 20. sajandi alguses ja mida peetakse siiani autoriteetseks. Tänapäeval on Suda ka digitaalselt kättesaadav ning sellele viidatakse sageli akadeemilistes uuringutes klassika, Bütsantsi ja kirikuajaloo valdkonnas. Oluline kaasaegne projekt on ka Suda elektrooniline ülelugemine ja tõlgendamine, mis teeb teksti laiemale avalikkusele kättesaadavaks.

Seosed teiste kirjandusteostega

Soudal on peaaegu samaaegne islami maailmas koostatud bibliograafilise ja entsüklopeedilise iseloomuga teosega, Ibn al‑Nadimi "Kitab al‑Fihrist", mis täidab sarnast rolli araabia haritlaskonna ja kadunud teoste nimekirjana. Mõlemad teosed on tähtsad näited sellest, kuidas keskaegsed kultuurid püüdsid talletada ja korrastada teadmist, mis muidu oleks kadunud.

Kesud ja uuringute tähtsus

  • Suda aitab taastada kadunud antiikseid tekste ja annab viiteid autoritele, kelle teosed ise ei ole säilinud.
  • See on oluline allikas Bütsantsi kiriku-, poliitika- ja kultuuriajaloo uurimisel.
  • Suda on sageli kasutatav lähtepunkt filoloogilistele uurimustele, kirjandusloo rekonstruktsioonile ja tekstikriitikale.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Suda on mahukas ja mõnikord vastuoluline ent hädavajalik allikas kõigile, kes uurivad antiiki, Bütsantsi pärandit ja nende mõjusid hilisemas keskajas. Selle tähtsus seisneb eelkõige selles, et ta säilitab fragmente ja teavet, mis muidu oleks täielikult kadunud.