Aischylos (525–456 eKr) — Vana-Kreeka tragöödiaisa ja säilinud näidendid

Aischylos sündis umbes 525. aastal eKr väikeses linnas nimega Eleusis, mis asub Ateenast umbes 27 kilomeetrit loodes. See kuupäev põhineb neljakümne aasta tagasilugemisel tema esimesest võidust Suures Dionüsias. Tema perekond oli rikas ja tema isa Euphorion kuulus Eupatridae'i, Attika iidse aadliperekonna hulka. Pausanias kirjutas, et Aischylos töötas viinamarjaaias, kuni jumal Dionysos külastas teda unes. Jumal käskis tal kirjutada esimesed tragöödiad. Tema esimene näidend esitati 499. aastal eKr, kui ta oli vaid 26-aastane.

Aastal 490 eKr maabus Pärsia armee Dareiose juhtimisel Kreekas ja üritas seda vallutada. Aischylos ja tema vend Cynegeirus liitusid Ateenast pärit armeega ja võitlesid pärslaste vastu Maratoni lahingus. Ateenlased suutsid võita palju suurema pärsia armee. Seda lahingut, mis peatas Dareiose, tähistati kogu Kreeka linnriikides. Künegeiroos hukkus selles lahingus. 480 eKr üritas Pärsia kuningas Xerxes I vallutada Kreekat. Aischylos võitles nende vastu Salamisi lahingus ja 479. aastal eKr Plataia lahingus. Tema vanim säilinud näidend "Pärslased", mida mängiti 472. aastal eKr, toimub Salamisi lahingu ajal. See näidend võitis Dionüüsiate peapreemia.

Aischylos oli üks paljudest kreeklastest, kes liitus Eleusinuse müsteeriumidega. See oli Demeteri usukultus, mis asus tema kodulinnas Eleusises. Rühma liikmed õppisid müstilisi ja salajasi teadmisi. Liikmetele anti surmanuhtluse all vanne mitte kellelegi müsteeriumidest midagi rääkida. Aristoteles kirjutas, et mõned inimesed arvasid, et Aischylos oli teatavaid kultuse saladusi laval näidanud. Teised kirjanikud rääkisid, et vihane rahvahulk üritas Aischyloost kohapeal tappa, kuid ta põgenes. Hiljem ütles Aischylos, et ta ei teadnud, et ta oli mingeid saladusi näidanud. Ta pääses surmast ainult tänu oma vaprale teenimisele Pärsia sõdades.

Aischylos tegi 470. aastatel eKr kaks reisi Sitsiiliasse. Ta oli kutsutud Hieroni, Süürakuusa, suure Kreeka linna türanni, mis asus saare idaküljel, kutsel. Ühel neist reisidest kirjutas ta Hieroni asutatud linna auks "Aetna naised". Samuti lavastas ta oma "Pärsiaid" ümber. Aastaks 473 eKr oli Aischylos iga-aastane favoriit Dionüüsiatel, võites peaaegu igal võistlusel esimese auhinna. Aastal 458 eKr naasis ta viimast korda Sitsiiliasse, külastades Gela linna, kus ta suri 456. või 455. aastal eKr. Räägitakse, et ta sai surma kilpkonnast, mis kukkus taevast alla pärast seda, kui kotkas oli selle maha lasknud. See lugu on tõenäoliselt vaid legend. Aischyloose teoseid austasid ateenlased niivõrd, et pärast tema surma lubati tema tragöödiaid ainukesena tulevikus võistlustel uuesti lavastada. Tema pojad Euphorion ja Euæon ning vennapoeg Philokles kirjutasid samuti näidendeid.

Kreeka draama sai alguse jumalate, peamiselt veinijumal Dionysose pidustustest. Aischyloose eluajal muutusid dramaatilised võistlused kevadiste Dionüsiate osaks. Festival algas avamisprotsessiooniga, seejärel dithüürambide laulmise poiste võistlusega ja lõpuks kahe draamavõistlusega. Esimesel võistlusel esitasid kolm näitekirjanikku igaüks kolm traagilist näidendit, millele järgnes lühem komöödia. Järgnes teine võistlus, kus osales viis koomilist näitekirjanikku, ning mõlema võistluse võitjad valis žürii.

Aischylos osales oma eluajal paljudel sellistel võistlustel. Ainult kuus tragöödiat on säilinud puutumatult: "Pärslased", "Seitsmesed Teeba vastu", "Suppliandid" ja triloogia "Oresteia", mis koosneb kolmest tragöödiast: "Agamemnon", "Liiviandjad" ja "Eumeniidid". On olemas ka näidend "Prometheus Bound", kuid selle on tõenäoliselt kirjutanud keegi teine. Kõik säilinud näidendid võitsid linna Dionüüsia-võistlustel esimese auhinna. Ühes raamatus, Aleksandrias ilmunud Aischyloose elus, on kirjas, et ta võitis linnadionüüsiatel 13 korda esimese auhinna. Sophokles' 120 näidendist võitis 18 korda ja Euripidesil oli ainult viis võitu umbes 90 näidendist.

• Pärslased (Persai) (472 eKr)
• Seitsmesed Teeba vastu (Hepta epi Thebas) (467 eKr.)
• Suppliandid (Hiketides) (463 eKr?)
• Oresteia kolme näidendi seeria (458 eKr)
• Agamemnon
• Alkoholitoidu kandjad (Choephoroi)
• Eumeniidid

Kui Aischylos hakkas kirjutama, oli teater uus. Mõned näitekirjanikud, nagu Thespis, olid teinud näitlejaskonna suuremaks, et kaasata näitleja, kes võis rääkida kooriga. Aischylos lisas teise näitleja, mis võimaldas rohkem draamat; ja koor muutus vähem tähtsaks. Ta olevat olnud esimene, kes kasutas skenograafiat ehk stseeniarendust, kuigi Aristotelese sõnul oli esimene Sofokles. Aischylos lisas ka rohkem detaile kostüümidele ja lasi näitlejatel kanda platvormsaapaid, mida nimetatakse cothurni, et publik saaks neid paremini näha. Kui nad Eumeniidide esietendusel lavale astusid, oli fuuriakoor välimuselt nii hirmutav, et pani väikesed lapsed minestama, vanad mehed urineerima ja rasedad naised sünnitama.

Tema näidendid on kirjutatud kreeka draama ranges stiilis. Need olid värssides ja lavale ei tohtinud tuua vägivalda. Näidendid pidid toimuma Ateena tavalisest elust eemal, kas jutustades lugusid jumalatest või asudes, nagu "Pärslased", kauges kohas. Aischyloose loomingus on tugev moraalne ja religioosne rõhuasetus. Oresteia näidendid käsitlesid inimese positsiooni universumis seoses jumalate, jumalate seaduste ja jumalate poolt määratud karistuste suhtes.

Viiskümmend aastat pärast Aischyloose surma ülistas koomiline näitekirjanik Aristophanes teda teoses "Frogs". Aischylos on näidendi tegelane ja ütleb, et tema Seitse Theeba vastu "pani kõik, kes seda vaatavad, armastama sõjameelsust" (rida 1022); oma pärslastega, ütleb ta, "õpetas ta ateenlasi soovima alati oma vaenlasi võita" (rida 1026-7). Ta ütleb, et tema näidendid aitasid ateenlastel olla vaprad ja vooruslikud (rida 1039 jj).

• Vana-Kreeka teater