Aischylos (525–456 eKr) — Vana-Kreeka tragöödiaisa ja säilinud näidendid

Aischylos (525–456 eKr) — vanakreeka tragöödiaisa: elu, sõjateod ja kuus säilinud näidendit. Avastage tema mõju Kreeka draamale ja ajalooline pärand.

Aischylos (u. 525 eKr – 456 eKr) oli üks tuntuimaid vanakreeka draamakirjanikke. Tema loomingu suurusjärk on hinnanguliselt umbes 70–90 näidendit, kuid tänapäevani on säilinud täielikult ainult kuus tema tragöödiat. Aischylos kuulub kolmikusse, keda peetakse klassikalise Kreeka tragöödia suurmeistriteks — tema järel tulid Sophokles ja Euripides.

Elulugu ja sõjavõitlused

Aischylos sündis tõenäoliselt Eleusises Ateenast läänes. Ta osales ajaloolistes sündmustes: ta võitles kreeklaste poolel Pärsia sõdades ja oli üks neist, kes osalesid Maratoni lahingus. Hiljem väidetakse, et ta võitles ka teistes lahingutes, näiteks Salamisel. Tema elu lõpuosas kolis ta Sitsiiliasse ja suri Gela linnas umbes 456 eKr.

Tema hauale olevat kirjutatud peamiselt tema sõjaline panus — eriti Maratoni võit — ning hauakivile ei mainitud legendi järgi tema näidendeid. See rõhutab, kui tähtis oli sõjaline teenistus Kreeka kultuuris ja tema enda avalikus kuvandis.

Kirjanduslik töö ja uuendused

Aischylose tähtsaim panus tragedia arengusse oli dramatisatsiooni rikkamaks muutmine. Nii nagu Aristoteles märkis, lisas Aischylos etendusse rohkem tegelasi, nii et nad hakkasid üksteisega otse suhtlema, mitte ainult kooriga. See vähendas koori domineerivat osa ja võimaldas arendada intriigi ning iseloomusid — lihtsamalt öeldes tõstis see draama siseseks suhtlemiseks uusi võimalusi.

Ta kasutas ka uusi lavalisi vahendeid: mitmekülgsemad kostüümid, maskid ja koreograafia, mis rõhutasid mütoloogilisi ja religioosseid teemasid. Tema keelekasutus oli sageli epiline ja poeetiline ning tema näidenditel on tugev religioosne ja õigusemõistmise element — eetilised ja saatuslikud konfliktid vahel.

Säilinud teosed

Kuigi enamus Aischylose teoseid on kadunud, on säilinud kuus tragöödiat. Need pakuvad olulist materjali antiikaja kirjanduse ja ajaloo mõistmiseks. Peamised säilinud näidendid on:

• Pärslased (Persai) — üks haruldasi antiikse draama näiteid, mis käsitleb kaasaegset poliitilist sündmust ja annab silmapaistva tunnistuse Pärsia sõdade mõjust;
• Suppliandid (The Suppliants) — käsitleb põgenike ja külalislahkuse teemasid;
• Seitsme hüüd jätmine (Hepta epi Thebas / Seven Against Thebes) — teemadeks perekondlikud saatused ja kodusõda;
• Oresteia» triloogia: Agamemnon, Choephori (Libation Bearers) ja Eumenides — ainus säilinud kreeka tragöödiatriloogia, mis uurib õiguse, kättemaksu ja institutsioonilise õiguse teemasid.

"Pärslased" kui ajalooallikas

Üks tema kuulsamaid töid, Pärslased, käsitleb Pärsia sissetungist Kreekasse ja selle tagajärgi. Kuna Aischylos ise oli sõjas osalenud, peetakse seda näidendit väärtuslikuks ajalooliseks allikaks — kuigi see on dramatisatsioon ja sisaldab poeetilisi kujundeid, annab see haruldase pilgu kreeklaste enda vaatenurgale sõjast.

Pärand ja mõjukus

Aischylosest sai lugupeetud õpetaja ja eeskuju järgmistele näitekirjanikele. Tema uuendused dialoogis ja tragöödia struktuuris mõjutasid otseselt nii Sophoklese kui ka Euripidese loomingut. Tema töid on uuritud sajandeid — nii kirjanduslikust, filosoofilisest kui ka ajaloolisest vaatenurgast.

Lõppmärkus

Tema surma kohta ringleb ka legend: väidetavalt tappis teda Gela kohal tiirutanud kotkas, kes kukutas tema paljale peanahale kilbi- või kiviimitatsiooni pidavat kilpa, mis purustas juhuslikult Aischylose kolju — see on ilmselt hilisem rahvajutustus. Kindel on see, et tema looming on jätnud püsiva jälje lääne teatri ja kirjanduse arengusse.

Matusemask, mis on tuntud kui "Agamemnoni mask". Kuld, leitud Heinrich Schliemanni (1876) V hauakambrist Mükeenes, XVI sajand eKr. Riiklik arheoloogiamuuseum, Ateena

Varajane elu

Aischylos sündis umbes 525. aastal eKr väikeses linnas nimega Eleusis, mis asub Ateenast umbes 27 kilomeetrit loodes. See kuupäev põhineb neljakümne aasta tagasilugemisel tema esimesest võidust Suures Dionüsias. Tema perekond oli rikas ja tema isa Euphorion kuulus Eupatridae'i, Attika iidse aadliperekonna hulka. Pausanias kirjutas, et Aischylos töötas viinamarjaaias, kuni jumal Dionysos külastas teda unes. Jumal käskis tal kirjutada esimesed tragöödiad. Tema esimene näidend esitati 499. aastal eKr, kui ta oli vaid 26-aastane.

Pärsia sõjad

Aastal 490 eKr maabus Pärsia armee Dareiose juhtimisel Kreekas ja üritas seda vallutada. Aischylos ja tema vend Cynegeirus liitusid Ateenast pärit armeega ja võitlesid pärslaste vastu Maratoni lahingus. Ateenlased suutsid võita palju suurema pärsia armee. Seda lahingut, mis peatas Dareiose, tähistati kogu Kreeka linnriikides. Künegeiroos hukkus selles lahingus. 480 eKr üritas Pärsia kuningas Xerxes I vallutada Kreekat. Aischylos võitles nende vastu Salamisi lahingus ja 479. aastal eKr Plataia lahingus. Tema vanim säilinud näidend "Pärslased", mida mängiti 472. aastal eKr, toimub Salamisi lahingu ajal. See näidend võitis Dionüüsiate peapreemia.

Eleusinuse müsteeriumid

Aischylos oli üks paljudest kreeklastest, kes liitus Eleusinuse müsteeriumidega. See oli Demeteri usukultus, mis asus tema kodulinnas Eleusises. Rühma liikmed õppisid müstilisi ja salajasi teadmisi. Liikmetele anti surmanuhtluse all vanne mitte kellelegi müsteeriumidest midagi rääkida. Aristoteles kirjutas, et mõned inimesed arvasid, et Aischylos oli teatavaid kultuse saladusi laval näidanud. Teised kirjanikud rääkisid, et vihane rahvahulk üritas Aischyloost kohapeal tappa, kuid ta põgenes. Hiljem ütles Aischylos, et ta ei teadnud, et ta oli mingeid saladusi näidanud. Ta pääses surmast ainult tänu oma vaprale teenimisele Pärsia sõdades.

Hilisem elu

Aischylos tegi 470. aastatel eKr kaks reisi Sitsiiliasse. Ta oli kutsutud Hieroni, Süürakuusa, suure Kreeka linna türanni, mis asus saare idaküljel, kutsel. Ühel neist reisidest kirjutas ta Hieroni asutatud linna auks "Aetna naised". Samuti lavastas ta oma "Pärsiaid" ümber. Aastaks 473 eKr oli Aischylos iga-aastane favoriit Dionüüsiatel, võites peaaegu igal võistlusel esimese auhinna. Aastal 458 eKr naasis ta viimast korda Sitsiiliasse, külastades Gela linna, kus ta suri 456. või 455. aastal eKr. Räägitakse, et ta sai surma kilpkonnast, mis kukkus taevast alla pärast seda, kui kotkas oli selle maha lasknud. See lugu on tõenäoliselt vaid legend. Aischyloose teoseid austasid ateenlased niivõrd, et pärast tema surma lubati tema tragöödiaid ainukesena tulevikus võistlustel uuesti lavastada. Tema pojad Euphorion ja Euæon ning vennapoeg Philokles kirjutasid samuti näidendeid.

Näidendid

Kreeka draama sai alguse jumalate, peamiselt veinijumal Dionysose pidustustest. Aischyloose eluajal muutusid dramaatilised võistlused kevadiste Dionüsiate osaks. Festival algas avamisprotsessiooniga, seejärel dithüürambide laulmise poiste võistlusega ja lõpuks kahe draamavõistlusega. Esimesel võistlusel esitasid kolm näitekirjanikku igaüks kolm traagilist näidendit, millele järgnes lühem komöödia. Järgnes teine võistlus, kus osales viis koomilist näitekirjanikku, ning mõlema võistluse võitjad valis žürii.

Aischylos osales oma eluajal paljudel sellistel võistlustel. Ainult kuus tragöödiat on säilinud puutumatult: "Pärslased", "Seitsmesed Teeba vastu", "Suppliandid" ja triloogia "Oresteia", mis koosneb kolmest tragöödiast: "Agamemnon", "Liiviandjad" ja "Eumeniidid". On olemas ka näidend "Prometheus Bound", kuid selle on tõenäoliselt kirjutanud keegi teine. Kõik säilinud näidendid võitsid linna Dionüüsia-võistlustel esimese auhinna. Ühes raamatus, Aleksandrias ilmunud Aischyloose elus, on kirjas, et ta võitis linnadionüüsiatel 13 korda esimese auhinna. Sophokles' 120 näidendist võitis 18 korda ja Euripidesil oli ainult viis võitu umbes 90 näidendist.

• Pärslased (Persai) (472 eKr)
• Seitsmesed Teeba vastu (Hepta epi Thebas) (467 eKr.)
• Suppliandid (Hiketides) (463 eKr?)
• Oresteia kolme näidendi seeria (458 eKr)
• Agamemnon
• Alkoholitoidu kandjad (Choephoroi)
• Eumeniidid

Kaasaegne pilt Ateena Dionysose teatrist, kus mängiti mitmeid Aischyloose näidendeid.

Mõju kreeka draamale ja kultuurile

Kui Aischylos hakkas kirjutama, oli teater uus. Mõned näitekirjanikud, nagu Thespis, olid teinud näitlejaskonna suuremaks, et kaasata näitleja, kes võis rääkida kooriga. Aischylos lisas teise näitleja, mis võimaldas rohkem draamat; ja koor muutus vähem tähtsaks. Ta olevat olnud esimene, kes kasutas skenograafiat ehk stseeniarendust, kuigi Aristotelese sõnul oli esimene Sofokles. Aischylos lisas ka rohkem detaile kostüümidele ja lasi näitlejatel kanda platvormsaapaid, mida nimetatakse cothurni, et publik saaks neid paremini näha. Kui nad Eumeniidide esietendusel lavale astusid, oli fuuriakoor välimuselt nii hirmutav, et pani väikesed lapsed minestama, vanad mehed urineerima ja rasedad naised sünnitama.

Tema näidendid on kirjutatud kreeka draama ranges stiilis. Need olid värssides ja lavale ei tohtinud tuua vägivalda. Näidendid pidid toimuma Ateena tavalisest elust eemal, kas jutustades lugusid jumalatest või asudes, nagu "Pärslased", kauges kohas. Aischyloose loomingus on tugev moraalne ja religioosne rõhuasetus. Oresteia näidendid käsitlesid inimese positsiooni universumis seoses jumalate, jumalate seaduste ja jumalate poolt määratud karistuste suhtes.

Viiskümmend aastat pärast Aischyloose surma ülistas koomiline näitekirjanik Aristophanes teda teoses "Frogs". Aischylos on näidendi tegelane ja ütleb, et tema Seitse Theeba vastu "pani kõik, kes seda vaatavad, armastama sõjameelsust" (rida 1022); oma pärslastega, ütleb ta, "õpetas ta ateenlasi soovima alati oma vaenlasi võita" (rida 1026-7). Ta ütleb, et tema näidendid aitasid ateenlastel olla vaprad ja vooruslikud (rida 1039 jj).

Mosaiik Orestesest, Aischyloose triloogia "Oresteia" peategelasest.

Asjakohased leheküljed

• Vana-Kreeka teater

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Aischylos?

V: Aischylos oli Vana-Kreeka luuletaja ja kirjanik.

K: Mitu näidendit kirjutas Aischylos?

V: Aischylos kirjutas umbes 70-90 näidendit.

K: Mitu Aischyloose tragöödiat on säilinud tervikuna?

V: Ainult kuus tema tragöödiat on säilinud tervikuna.

K: Kes olid kolm suurimat kreeka traagikirjanikku?

V: Kolm suurimat kreeka traagikirjanikku olid Aischylos, Sophokles ja Euripides.

K: Mida ütles Aristoteles Aischyloose näidendite kohta?

V: Aristoteles ütles, et Aischylos lisas oma näidenditesse rohkem tegelasi. Tema tegelased rääkisid üksteisega, mitte ainult kooriga. See lihtsustas tegelaste vahelise draama loomist.

K: Millest rääkis üks Aischyloose näidenditest?

V: Üks Aischyloose näidenditest, "Pärslased", rääkis Pärsia sissetungist Kreekasse.

K: Mis oli kirjutatud Aischyloose hauale?

V: Aischyloose haual olev kiri räägib ainult tema osast Kreeka võidus Maratoni lahingus. Tema kirjutatud näidendite kohta ei ole midagi kirjas.


Otsige