Pausanias: 2. sajandi kreeka reisija ja geograaf, 'Kreeka kirjelduse' autor

Pausanias — 2. sajandi kreeka reisija ja geograaf. Tema teos "Kreeka kirjelduse" avab Vana-Kreeka muistised, müüdid ja arheoloogilised vaatlused igale ajajärgule.

Pausanias (kreeka keeles Παυσανίας) oli 2. sajandil pKr. elanud kreeka reisija ja geograaf, kes elas Hadrianuse, Antoninus Piuse ja Marcus Aureliuse ajal. Tema täpne sünniaeg ja -koht ei ole kindlalt teada; biograafilisi andmeid on säilinud vähe. Ta on kuulus oma "Kreeka kirjelduse" (Ἑλλάδος περιήγησις) poolest, mis on pikk ja üksikasjalik teos, milles kirjeldatakse Vana-Kreekat peamiselt esmaallikate vaatluste ja kohalike mälestuste põhjal. Pausanias on oluline ühenduslüli klassikalise kirjanduse ja kaasaegse arheoloogia vahel, sest tema tekst säilitab andmeid paljude varemete, kunstiteoste ja templite kohta, mis muidu oleks kadunud.

Elulugu ja rännutee

Pausaniase isiklik elu jääb suuresti varjatuks. On teada, et ta oli kirjanik ja rändaja, kes külastas mitmeid Kreeka piirkondi ja dokumenteeris seal leiduvaid vaatamisväärsusi, jumalusi, rituaale ja kohalikku ajalugu. Tema eesmärk tundub olnud anda lugejale praktiline ja kultuuriline ülevaade Kreekast, eelkõige religioossetest keskustest ja muististest paikadest.

Töö „Kreeka kirjeldus“ (Ἑλλάδος περιήγησις)

„Kreeka kirjeldus“ on Pausaniasi peamine ja säilinud teos. See jaguneb kümneks raamatuosaks, millest igaüks keskendub kindlale regiooni osale (näiteks Attika, Peloponnesos, Böootia, Fookis jt). Teos ei ole pelgalt geograafiline ülevaade, vaid kombineerib topograafia, kunstiajaloo, mütoloogia ja kohalike legendide kirjeldusi. Pausanias kirjeldab tempelkomplekse, kuju- ja skulptuurikogu, hauakambreid, heroikoode ja epigraafikat ning lisab sageli ka paikade, rituaalide ja paiksete suhete taustainfot.

Metoodika ja allikad

• Pausanias kombineeris isiklikke vaatlusandmeid, kohalike jutustatud lugusid ja kirjalikke allikaid — mõnikord viitab ta ka kirjandusele ja varasematele autoritele.
• Teda huvitavad nii kunstilised detailid (nt kujud ja monumentaalkunst) kui ka religioossed tavad ja kohanimed.
• Kuigi ta püüab olla täpne, sisaldab tema tekst ka usutavaid müüte ja kohalikku traditsiooni, mida ta ei pruugi alati kriitiliselt hinnata.

Usaldusväärsus ja tähtsus arheoloogias

Pausaniase teos on hindamatu allikas arheoloogidele, ajaloolastele ja klassikahuvilistele, sest paljud tema mainitud kunstiteosed ja hooned ei ole säilinud või on leitud nende varem teadmata jäävaid fragmente. Tema kirjeldused on aidanud:

• tuvastada varemeid ja templikohti väljakaevamistel;
• rekonstrueerida kunagisi altariruume ja kultuseesineid;
• anda iseloomustusi skulptuuride kujule, proportsioonidele ja paigutusele, mida muidu poleks võimalik teada.

Samas tuleb tema väiteid kasutada ettevaatlikult: ta kordab kohalikke legende ja mõnikord annab vastuolulisi või ebatäielikke kirjeldusi, eriti ajaloosündmuste kronoloogia osas.

Käsikirjad, tõlked ja uurimus

Pausaniase tekst on jõudnud meieni käsikirjaliste kopeerimiste kaudu ning seda on uuritud ja toimetatud mitmete kriitiliste väljaannete ja tõlgetega. Viimastel sajanditel on tehtud nii teaduslikke kommentaariga väljaandeid kui ka rahvakeelseid tõlkeid, mis teevad teksti ligipääsetavaks ka mitteakadeemilisele lugejale. Arheoloogilised ja tekstianalüüsi uuringud jätkavad tema töö väärtuse hindamist ja täiendamist.

Pärand

Pausaniase tähendus seisneb eelkõige selles, et ta jättis meile põhjaliku pildi Vana-Kreeka paikadest, usunditest ja kunstist omases ajas. Tema teos toimib nii ilmaliku reisijakirjelduse, kultuuri- ja kunstiatlase kui ka allikana, mis aitab siduda kirjanduslikud tekstid ja piirkondlikud arheoloogilised leide. Tänapäeval on Pausanias kohustuslik lugemine kõigile, kes uurivad antiikset Kreekat – nii ajaloolased, arheoloogid kui ka kultuuriturismiga seotud spetsialistid saavad tema kirjelduse abil parema arusaama mineviku ruumist ja tähendusest.

Otsing