Salamisi lahing 480 eKr — otsustav merelahing Kreeka ja Pärsia vahel
Salamisi lahing 480 eKr — Kreeka ja Pärsia otsustav merelahing: Themistoklesi strateegia, suurvõit ja pöördepunkt, mis muutis Vana-Kreeka ja Lääne ajaloo käiku.
Salamisi lahing oli merelahing Kreeka linnariikide liidu ja Pärsia Ahemeniidide impeeriumi vahel. See toimus septembris 480 eKr mandri ja Salamisi saare vahelises väinas. See oli osa Kreeka-Pärsia sõdadest.
Kuigi Kreeka liitlased olid suures ülekaalus, veenis Ateena kindral Themistokles liitlasi taas Pärsia laevastikku lahingusse viima. Ka Pärsia kuningas Xerxes ootas otsustavat lahingut.
Eellugu
Pärsia sõjakäik Euroopasse 480 eKr oli osa suuremast invasioonist, mille eesmärk oli vallutada kogu Kreeka. Enne Salamist toimusid rivaalidena lahingud maal ja merel — kuulsaim neist on Thermopylae (maal) ja Artemisiumi lahing (merel), mis mõlemad toimusid vahetult enne Salamist. Pärast Thermopylae langemist jäi Kreeka liit rünnakule haavatavaks, kuid merevalitsus oli otsustav tegur: kui kreeklased suudaksid kontrollida Aegeuse mere laevu, oleks Pärsia pealehakkamine keerulisem.
Laevastikud, arvud ja taktika
Pärsia laevastiku ja Kreeka liitlaste täpsed suurused on ajaloolaste vahel vaieldavad. Antiikallikas Herodotos annab suuremaid arve; kaasaegsed hinnangud liikusid sageli mõlemas suunas. Üldiselt peeti Pärsia laevastikku arvukamaks, kuid kreeklased omasid kogenud trireemide meeskondi ja paremat manöövervõimet kitsastes tingimustes. Kreeka liit koosnes peamiselt Ateena, Sparta, Korinti ja teiste linnade laevadest ning neid juhtis strateegiliselt Themistokles.
Taktika: Kreeklased kasutasid ära Salamisi väina kitsa läbipääsu: kitsates tingimustes ei saanud suur Pärsia laevastik oma arvulist eelist kasutada ning laevad muutusid kergemini segadusse ja kokkupõrgetesse. Themistokles on ajalooliselt tuntud ka petuskeemi poolest — talle omistatakse lühike jaotuskiri Xerxesele (võltsinformatsioon), mis pettis pärslasi uskumaks, et kreeklased valmistuvad põgenema, sundides neid kitsasse väina ründama.
Salamisi lahing ja selle käik
Pärslased püüdsid blokeerida mereväe mõlemad sissepääsud, et lõksu püüda kreeklased. Salme kitsastes tingimustes oli aga Pärsia suur arvukus aktiivseks takistuseks: suurtes ridades manööverdamine muutus võimatuks, laevad põrkasid kokku ja tekkis kaos. Kreeka laevastik rivistus ning kasutas paremat koordineeritust ja meeskondade oskusi, ründades segaduses pärsia laevu ning lõhustades nende rügemendid. Tulemusena uputati või vallutati vähemalt 200 pärsia laeva — see number on ajalooliste allikate põhjal tihti mainitud kui miinimumhinnang.
Tagajärjed ja tähendus
Tulemusena taganes Kserxes koos suure osa oma armeega Aasiasse, jättes Mardoniuse ülesandeks Kreeka vallutamise lõpule viia. Järgmisel aastal said pärslased aga ränga lüüasaamise: mandaadid lõpetasid Pärsia väe tegevuse mandril Plataia lahingus ning Pärsia merevägi hävitati Mykalei lahingus. Pärast neid kaotusi ei teinud pärslased enam tõsiseid katseid Kreeka mandriosa vallutamiseks.
Poliitiline ja kultuuriline mõju: Salamisi võit oli Kreeka jaoks pöördepunkt — see kaitses Ateenat ja teisi rannikulinnu, andis kreeklastel alguse järgnevaks merepoliitiliseks domineerimiseks ning aitas luua aluse Ateena juhitud Delose liidule. Võit tõstis kreeklaste moraali ja muutis initsiatiivi: edaspidi asusid Kreeka linnad sagedamini ise ründele Pärsia huvide vastu Aasias ja Egeuse piirkonnas.
Allikad ja ajalooline tõlgendus
Peamine antiikallikas lahingu kirjeldamiseks on Herodotos; temast lähtuvad paljud detailid ja arvud, kuid nende täpsust ja propagandaelemente arutatakse ka tänapäeva ajaloolaste seas. Modernsed uurijad kasutavad lisaks tekstiallikatele arheoloogiat ja meresõja tehnika analüüsi, et paremini mõista lahingu käiku ja mõju. Kokkuvõttes nähakse Salamisi lahingut laiemas ajaloolises kontekstis kui otsustavat merelahingut, mis tõkestas Ahemeniidide ülemvõimu Egeuse merel ja võimaldas Kreeka linnadel edaspidi kultuuriliselt ning poliitiliselt areneda.
Salamisi ja Plataia lahingute kombinatsioon tähistab Kreeka-Pärsia sõdade pöördepunkti: pärast neid hakkasid kreeka linnriigid ise entusiastlikumalt algatusvõimeline olema ning Pärsia laienemine Lääne-Euroopasse jäi lõplikult pidurdunud.
Küsimused ja vastused
K: Kes võitlesid Salamisi lahingus?
V: Salamisi lahing toimus Kreeka linnriikide liidu ja Pärsia ahemeniidide impeeriumi vahel.
K: Millal toimus Salamisi lahing?
V: Salamisi lahing toimus septembris 480 eKr.
K: Kus toimus Salamisi lahing?
V: Salamisi lahing toimus mandri ja Salamisi saare vahelises väinas.
K: Miks olid Kreeka liitlased Salamisi lahingus suures ülekaalus?
V: Kreeka liitlased olid Salamisi lahingus suures ülekaalus, sest Pärsia mereväel oli suurem arv laevu.
K: Kes veenis Kreeka liitlasi, et nad viiksid Pärsia laevastiku Salamisi lahingus uuesti lahingusse?
V: Ateena kindral Themistokles veenis Kreeka liitlasi, et nad tooksid Pärsia laevastiku uuesti lahingusse Salamisi lahingus.
K: Mis oli Salamisi lahingu tulemus?
V: Salamisi lahingu tulemuseks oli Kreeka laevastiku otsustav võit, mille käigus uputati või vallutati vähemalt 200 pärsia laeva. Xerxes taganes koos suure osa oma armeega Aasiasse, jättes Mardoniuse Kreeka vallutamist lõpule viia.
Küsimus: Milline oli Salamisi ja Plataia lahingute tähtsus Kreeka-Pärsia sõdades?
V: Salamisi ja Plataia lahingud tähistavad Kreeka-Pärsia sõdade pöördepunkti, sest sellest ajast alates asusid Kreeka linnad rünnakule. Pärsia katsed Kreeka mandriosa vallutada nurjusid.
Otsige