Psalmid (Tehillim): 150 Piibli kiidulaulu ja nende tähendus

Psalmid (heebrea keeles: תְהִלִּים, Tehillim ehk "kiidulaulud") on 150 heebrea keeles kirjutatud luuleraamat Piiblis. Psalmide raamat on osa heebrea piiblist ehk Tanakhist ja see on ka kristlike tõlgete Vanas Testamendis. Traditsiooniliselt usutakse, et paljud Piibli psalmid on kirjutatud kuningas Taaveti poolt Jumalale. Võib-olla kõige kuulsam on psalm 23, mis algab sõnadega "Issand on minu karjane". Psalmi 23 kasutatakse sageli matustel.

Juutide, protestantide ja katoliiklaste piiblikaanonis on 150 psalmi, kuid on ka rohkem luuletusi, mida need religioonid ei pea pühaks. Psalm 151 kuulub ida-ortodoksi kiriku kaanonisse.

Mis on psalmid ja kuidas neid loetakse?

Psalmid on lühikesed luuletused ja palved, mis väljendavad inimeste laia emotsioonide spektrit: kiitus, tänu, meeleheide, palve, abondantsus, õiguseotsimine ja meeleparandus. Neid loetakse nii koguduses jumalateenistustel kui ka isiklikus palves ja meditatsioonis. Psaltter (psalmide kogu) on olnud keskne osa nii juudi kui ka kristliku liturgia palverutiinides läbi sajandite.

Autorid ja ajastus

Traditsiooni järgi on paljud psalmid seostatud kuningas Taavetiga, kuid tänapäeva teadlased näevad psalmide autorluses mitmekesisust. Psallmid on kirjutatud erinevatel aegadel: osa võib pärineda varasest kuningriigi ajast, osa eksliikumise ja teenistuse perioodist ning osa hilisematest kogunemistest. Psalmide pealkirjades (pealkirjad või tujepäised) esinevad mõnikord autorinimed, muusikajuhised või liturgilised märkused.

Keel ja poeetilised omadused

Algupärane keel on vanaheebrea. Psalmide poeetika põhineb eelkõige paralleelsusel — mõtte või kujundi kordamisel teise, tihti vastandliku või arendava reaga — ning piltlikul keelekasutusel. Mõned psalmid kasutavad tähestikulist akrostihhonit (näiteks psalm 119, kus iga salm algab järjestikuse heebrea tähestiku tähega).

Struktuur ja teemad

• Kiitus ja ülistus: Psalmid, mis rõhutavad Jumala suurust ja headust (nt psalm 150).
• Tänu: Isiklik või ühine tänu Jumalale abi eest.
• Kurbus ja palve: Abipalved hädasolijalt, pöördumine abi ja päästmise järele.
• Mõtisklus ja tarkus: Mõtisklused seadusest, tarkusest ja moraalist (nt psalm 1, 119).
• Lugu- ja mälestuspsalmid: Ajaloolised meenutused Jumala tegudest rahva elus.

Tekstikriitika ja erinevad nummerdamissüsteemid

Erinevates traditsioonides esineb psalmide numeratsiooni erinevusi (näiteks heebrea tekst versus Septuaginta ja Vulgata). Mõned psalmid on jagatud või kokku liidetud, nii et numbrid võivad mõnes tõlkes erineda. Tekstikriitikas võrreldakse heebrea teksti, Septuaginta tõlkeid ja hilisemat käsikirjapärandit, sealhulgas Dead Sea Scrollsi leide, et mõista teksti arengut ja variante.

Liturgiline ja kultuuriline kasutus

Psalmide raamatus on sadu salme, mida eri religioossed traditsioonid kasutavad regulaarselt:

• Juudi teenistustes on psalmid osa hommikustest ja õhtustest palvetest ning pühade rituaalidest.
• Kristlikus traditsioonis kasutatakse psalme missa, õhtupalvete ja kloostrite jumalateenistuste osana; mitmel kirikul on päevaks määratud psalmid (näiteks Book of Common Prayer anglikaanlikus traditsioonis).
• Isiklikus vaimsuses loetakse paljusid psalme lohutuseks ja loomiseks: psalm 23 on näide tekstist, mida kasutatakse leinapalvetes ja mälestustilaisustes.

Muusika ja kunst

Psalmid on läbi ajaloo olnud inspiratsiooniks nii kirikumuusikas (Gregorian chant, renessanssmotetid, barokksett jne) kui ka kaasaegsele kirikulaulule ja pop-/koraalsele tõlgendusele. Paljude psalmide tekst on seadistatud oodiks, koraaliks või kooriteoseks.

Tuntud psalmid

• Psalm 23 — "Issand on minu karjane" — lohutuse ja usalduse sümbol.
• Psalm 51 — armu ja meeleparanduse psalm (traditsiooniliselt Taaveti palve pärast patustamist).
• Psalm 119 — pikkim ja tähestikuline psalm, keskendunud seaduse armastusele.
• Psalm 150 — kutsumus jumalat ülistada, lõplik kiidulaul.
• Psalm 121 — abi otsimine ja kindlustunne Jumalas.

Lisatekstid ja apokriifsed psalmid

Lisaks kanonilistele 150 psalmile on mitmeid lisatekste, mida teatud traditsioonid tunnustavad või mida on leitud apokriifsetes kogudes. Näiteks Psalm 151 on tuntud Septuaginta ja mõnede ida-ortodoksi traditsioonide kaudu; osa varasematest fragmendidest on leitud ka Dead Sea Scrolls'ist. Sellised lisatekstid aitavad mõista psalmide mitmekesist tekstikogu ja ajaloolist arengut.

Kokkuvõte

Psalmid ehk Tehillim moodustavad rikkaliku ja mitmekihilise luule- ja palveraamatu, mis on mõjutanud religioosset elu, liturgiat, muusikat ja isiklikku vaimsust sajandeid. Oma poeetilise vormi, emotsionaalse otsekohesuse ja liturgilise kasulikkuse tõttu jäävad psalmid oluliseks osaks nii juudi kui ka kristliku traditsiooni praktikas ja kultuuris.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Psalms?

K: Mis on psalmide päritolu?

K: Kes arvatakse olevat kirjutanud paljud Piibli psalmid?

K: Milline on kõige kuulsam psalm?

K: Milleks kasutatakse psalmi 23 sageli?

K: Mitu psalmi on juutide, protestantide ja katoliiklaste piiblikaanonis?

K: Mis on 151. psalm?

Otsing