Rembrandt Harmenszoon van Rijn (Leiden, 15. juuli 1606 - Amsterdam, 4. oktoober 1669) oli kuulus hollandi maalikunstnik ja kunstnik. Tema töö koosneb maalidest, graafikast (graveerimine ja kuivnõel) ning joonistustest ning ta on tuntud nii portreede kui ka piiblistseenide suurejooneliste tõlgenduste poolest.
Üldiselt peetakse teda Euroopa kunstiajaloo üheks suurimaks maalikunstnikuks ja graafikuks ning Hollandi ajaloo tähtsaimaks. p420 Tema panus kunsti langes perioodi, mida ajaloolased nimetavad Hollandi kuldajastuks. Rembrandti looming mõjutas oluliselt barokkaja maaliuunetuslikku käsitlust Euroopa kunstis.
Varane elu ja haridus
Rembrandt sündis Leidenis kommertslise ja keskmise klassi perekonnas. Noore mehena õppis ta oma kodulinnas mitme meistri juures; tema esialgne õpe toimus Leidenis ning hiljem sõitis ta Amsterdamisse, kus õppis lühikest aega ajaloolase-maalija Pieter Lastmani juures. See õpe andis talle tugeva aluse piiblistseenide ja ajalookompositsioonide kujutamisel.
Karjäär ja tähtsamad teosed
Rembrandt tõusis kiiresti tuntuks portreemaalijana – nii tellitud portreed kui ka gruppe- ja kompositsioonid. Mõned tema tuntumad tööd on:
- Anatoomiatund dr. Nicolaes Tulpi juures (1632) – dramaatiline ja selge kompositsioon, mis tõstis teose kunstniku maine algusaastatel.
- Öövaatlus (1642) – ametlik nimetus: „Kapten Frans Banning Cocqi kompanii“; muljetavaldav rühmaportree, kus valguse ja liikumise kasutus muudab tavapärase kambriportree teatriliseks stseeniks.
- Arvukad autoportreed – need luuakse tema eluajal pidevalt ja moodustavad ainulaadse „elulooraamatu“, kus Rembrandt vaatleb ennast eri vanuseetappidel ilma edevuse ja suure siirusega. lk420
- Rikkalikud piiblistseenid ja ajaloolised kompositsioonid – Rembrandt tõlgendas Piiblit inimliku empaatia ja dramaatilise valguse kaudu.
Kunstiline stiil ja tehnikad
Rembrandt oli meister valguse ja varju (chiaroscuro) kasutamises, mis andis tema töödele sügavuse ja emotsionaalse jõu. Ta kasutas sageli paksu värvikihi (impasto) ja lahtisi pintslitõmbeid, mis andsid kujutisele tekstuuri ja lähemsuse. Tema graafikat – graveeringuid ja kuivnõela – hinnati laialdaselt ning need levitasid tema maine kiiresti kaugele.
Isiklik elu ja raskused
Rembrandti isiklik elu oli mitme tragöödia ja rahalise kõikumisega. Ta abiellus 1634. aastal Saskia van Uylenburghiga, kellega tal oli poeg Titus; Saskia suri 1642. Pärast seda tekkisid perekondlikud pinged ning hiljem oli tema elus oluline roll Hendrickje Stoffelsil. 1656. aastal kuulutati Rembrandt pankrotti ning tema suur kollektsioon ja osa vara müüdi avalikul oksjonil, mis mõjutas oluliselt tema elustiili ja mainet. Hoolimata rahalistest raskustest jäi ta kunstiliselt viljakaks kuni elu lõpuni. lk 427
Õpilased ja õpetustöö
Rembrandti töökojas õppis ja töötas mitmeid hilisemaid tuntud hollandi kunstnikke. Tema õpetusmõjul kujunes mitu põlvkonda maalikunstnikke, kes levitasid tema tehnikaid ja lähenemist maalikunstile. Kokkuvõttes õpetas ta umbes kakskümmend olulist kunstnikku. lk 203
- Ferdinand Bol
- Govert Flinck
- Carel Fabritius (lühikese perioodi jooksul)
- Gerrit Dou (varasem õpilane)
Pärand ja mõjukus
Rembrandt on jäänud üheks kõige mõjukamaks kunstnikuks läänekunsti ajaloos. Tema tööde tehniline meisterlikkus, eriline võime näidata inimlikku sisemaailma ning innovatiivne valguskäsitlus on mõjutanud nii 17. sajandi omaaegseid maalikunstnikke kui ka hilisemaid kunstigruppe ja -perioode. Paljud tema maalid ja graafikad on püsinud populaarsetena ning asuvad suuremates Euroopa muuseumides ja kollektsioonides, kus neid hinnatakse nii kunstilise kui ka ajaloolise väärtuse tõttu.
Rembrandti elu ja looming illustreerivad kontraste: suur loominguline edu ja isiklikud kaotused, materiaalne viletsus ja vaimne rikkus, detailidest kantud realism ja tõsine emotsionaalne sügavus. Tema autoportreed ning piiblistseenid jäävad eriliseks tunnistuseks kunstniku võimest uurida inimese olemust läbi valguse, varjude ja meisterliku pintslitöö. lk420
Rembrandti matus toimus Amsterdamis ja ta on maetud Westerkerki ligidusse; tema mõjukus ja tööde laialdane uurimine kestavad tänapäevalgi, olles oluline osa kunstihariduse ja kunstiajaloo uurimusest.
