Tuvid (Columbidae) on lindude rühm, kuhu kuuluvad nii vabad looduses elavad liigid kui ka kodustatud tuvid. Nad on levinud üle kogu maailma, alates linnadest kuni metsade ja avatud steppideni.
Üldnimetusi tuvid ja tuvi kasutatakse sageli vaheldumisi. Ornitoloogias ei ole ranget jaotust, kuid paljudes keeltes ning rahvakeelses nimetuses kutsutakse väiksemaid liike mõnikord "tuvideks" ja suuremaid "tuvideks" (inglise keeles tihti "dove" vs "pigeon"). Näiteks vaba looduse ehk metsikutest kodutuvidest räägitakse sageli kui kivituvidest, sest üks levinumaid liike on kivituvi (rock pigeon), kes on kohanenud elama inimasustuses.
Liigid ja levik
Perekonda ja sugukonda Columbidae kuulub üle 300 liigi, mis jagunevad mitmesse perekonda. Tuvid on levinud kõigil mandritel peale Antarktika ning nad asustavad väga erinevaid elupaiku: linnakeskkondi, põllumaid, metsasid, rohumaid ja kiviseid kaljusid. Mõned liigid on väga kosmopoliitsed (nt kodutuvi), teised on kitsama levikuga ja ohustatud.
Välimus ja kohastumused
Tuvid on enamasti keskmise suurusega linnud lamedate rindade ja tugeva tiivaehitusega, mis võimaldab kiiret ja otsekohest lendu. Sulestik võib olla mitmekesine — hallist ja valgest kuni erkvärvilisteni sõltuvalt liigist. Nende nokk on lühike ja tugev, jalad enamasti suhteliselt lühikesed.
Toitumine
Tuvid toituvad peamiselt seemnetest, kuid paljud liigid söövad ka seemnetest, puuviljadest ja taimedest pärit toitu. Linnatingimustes võivad nad süüa ka inimeste toidujäätmeid. Toitumisharjumused varieeruvad liigi ja elupaiga järgi: mõned otsivad toitu maapinnal, teised otsivad seda põõsastest või puultelt.
Käitumine ja sotsiaalsus
Paljud tuvid on sotsiaalsed ja kogunevad suurematesse parvedesse, eriti toidu või pesitsusperioodide ajal. Nad suhtlevad omavahel heli- ja kehakeelega — tüüpilised on kõlad ehk 'kukrutöömised' ning liikumisega kaasnev peanõksumine. Tuvid on tihti monogaamsed: paljud liigid moodustavad paarid, mis toituvad koos ja kasvatavad järglasi koos.
Paljunemine ja pojad
Tuvid ehitavad sageli lihtsaid pesasid oksakestest või kasutavad sobivaid nurgasid hoonetel ja kaljudel. Enamikel liikidel on pesa tavaliselt lihtne ja pidulik — isane ja emane jagavad pesitöid. Tavapäraselt muneb tuvi kaks valget muna, mida inkubeerivad mõlemad vanemad. Erinevalt enamikust teistest lindudest toodavad tuvid teatud tüüpi piima, mida eritub vanemate eritise kujul ja mida kasutatakse poegade toitmiseks; seda toodetakse nende põllukultuuris ja seda nimetatakse põllupiimaks. Mõlemal sugupoolel on see väga toitev ja oluline varajase poegade arengu jaoks.
Suhted inimestega
- Paljud liigid on kohanenud eluiga inimestega ja on linnalised (näiteks kodutuvi), mõned on aga ka majandusliku ja kultuurilise tähtsusega (kuller- ja ilutuvide kasvatamine).
- Feral-tuuvid linnades võivad mõnikord tekitada segadust ja olla haiguste kandjad, kuid samas on need ka osa linnamaastikust ja pakuvad inimestele silmailu.
- Mõned liigid on ohustatud elupaikade kadumise, jahipidamise ja pesitsemispaikade hävitamise tõttu ning vajavad kaitset.
Kokkuvõte
Tuvid (Columbidae) on mitmekesine ja laialt levinud lindude rühm, kes on kohandunud väga erinevatesse elupaikadesse. Nad omavad eripära nagu kahevanemaline hooldus, valged munad ja toitmine spetsiaalse toitainega poegadele. Nende roll ökosüsteemides ning kohanemine inimkeskkonnaga muudavad nad huvitavaks uurimis- ja vaatlusobjektiks.
