Tuvid (Columbidae) — liigid, käitumine ja põllupiim
Tuvid (Columbidae) on lindude rühm, kuhu kuuluvad nii vabad looduses elavad liigid kui ka kodustatud tuvid. Nad on levinud üle kogu maailma, alates linnadest kuni metsade ja avatud steppideni.
Üldnimetusi tuvid ja tuvi kasutatakse sageli vaheldumisi. Ornitoloogias ei ole ranget jaotust, kuid paljudes keeltes ning rahvakeelses nimetuses kutsutakse väiksemaid liike mõnikord "tuvideks" ja suuremaid "tuvideks" (inglise keeles tihti "dove" vs "pigeon"). Näiteks vaba looduse ehk metsikutest kodutuvidest räägitakse sageli kui kivituvidest, sest üks levinumaid liike on kivituvi (rock pigeon), kes on kohanenud elama inimasustuses.
Liigid ja levik
Perekonda ja sugukonda Columbidae kuulub üle 300 liigi, mis jagunevad mitmesse perekonda. Tuvid on levinud kõigil mandritel peale Antarktika ning nad asustavad väga erinevaid elupaiku: linnakeskkondi, põllumaid, metsasid, rohumaid ja kiviseid kaljusid. Mõned liigid on väga kosmopoliitsed (nt kodutuvi), teised on kitsama levikuga ja ohustatud.
Välimus ja kohastumused
Tuvid on enamasti keskmise suurusega linnud lamedate rindade ja tugeva tiivaehitusega, mis võimaldab kiiret ja otsekohest lendu. Sulestik võib olla mitmekesine — hallist ja valgest kuni erkvärvilisteni sõltuvalt liigist. Nende nokk on lühike ja tugev, jalad enamasti suhteliselt lühikesed.
Toitumine
Tuvid toituvad peamiselt seemnetest, kuid paljud liigid söövad ka seemnetest, puuviljadest ja taimedest pärit toitu. Linnatingimustes võivad nad süüa ka inimeste toidujäätmeid. Toitumisharjumused varieeruvad liigi ja elupaiga järgi: mõned otsivad toitu maapinnal, teised otsivad seda põõsastest või puultelt.
Käitumine ja sotsiaalsus
Paljud tuvid on sotsiaalsed ja kogunevad suurematesse parvedesse, eriti toidu või pesitsusperioodide ajal. Nad suhtlevad omavahel heli- ja kehakeelega — tüüpilised on kõlad ehk 'kukrutöömised' ning liikumisega kaasnev peanõksumine. Tuvid on tihti monogaamsed: paljud liigid moodustavad paarid, mis toituvad koos ja kasvatavad järglasi koos.
Paljunemine ja pojad
Tuvid ehitavad sageli lihtsaid pesasid oksakestest või kasutavad sobivaid nurgasid hoonetel ja kaljudel. Enamikel liikidel on pesa tavaliselt lihtne ja pidulik — isane ja emane jagavad pesitöid. Tavapäraselt muneb tuvi kaks valget muna, mida inkubeerivad mõlemad vanemad. Erinevalt enamikust teistest lindudest toodavad tuvid teatud tüüpi piima, mida eritub vanemate eritise kujul ja mida kasutatakse poegade toitmiseks; seda toodetakse nende põllukultuuris ja seda nimetatakse põllupiimaks. Mõlemal sugupoolel on see väga toitev ja oluline varajase poegade arengu jaoks.
Suhted inimestega
- Paljud liigid on kohanenud eluiga inimestega ja on linnalised (näiteks kodutuvi), mõned on aga ka majandusliku ja kultuurilise tähtsusega (kuller- ja ilutuvide kasvatamine).
- Feral-tuuvid linnades võivad mõnikord tekitada segadust ja olla haiguste kandjad, kuid samas on need ka osa linnamaastikust ja pakuvad inimestele silmailu.
- Mõned liigid on ohustatud elupaikade kadumise, jahipidamise ja pesitsemispaikade hävitamise tõttu ning vajavad kaitset.
Kokkuvõte
Tuvid (Columbidae) on mitmekesine ja laialt levinud lindude rühm, kes on kohandunud väga erinevatesse elupaikadesse. Nad omavad eripära nagu kahevanemaline hooldus, valged munad ja toitmine spetsiaalse toitainega poegadele. Nende roll ökosüsteemides ning kohanemine inimkeskkonnaga muudavad nad huvitavaks uurimis- ja vaatlusobjektiks.


Pronkssõraline on laialt levinud kogu Austraalias ja elab enamikus elupaikades, välja arvatud tihedates vihmametsades ja kõige kuivemates kõrbetes.


Valge kõhuga roheline tuvi, kes toitub puuviljadest.


Sebratuvi on laialt levinud kogu maailmas.
Levik ja elupaigad
Tuvid ja tuvid on levinud kõikjal maakeral, välja arvatud Sahara kõrbe kõige kuivemates piirkondades, Antarktikas ja seda ümbritsevatel saartel ning Arktikas. Nad on asustanud enamiku maailma ookeanisaarte. Nad elavad Ida-Polüneesias ja Chathami saartel Vaikses ookeanis, Mauritiusel, Seišellidel ja Réunionil India ookeanis ning Assooridel Atlandi ookeanis.
Perekond on kohanenud enamiku elupaikadega, mis on planeedil olemas. Tuvid võivad olla arboreaalsed või maapealsed või osaliselt maapealsed. Liigid elavad savannides, rohumaadel, kõrbetes, parasvöötme metsades ja metsades, mangroovimetsades ja isegi atollide viljatutel liivadel ja kruusadel. Mõne liigi looduslik levila on suur.
Suurim levikuala on kivituvi. See liik elab Suurbritannias ja Iirimaal, Põhja-Aafrikas, kogu Euroopas, Araabias, Kesk-Aasias, Indias, Himaalajas ning Hiinas ja Mongoolias. Liigi levikuala suurenes järsult pärast selle kodustamist, sest see liik metsistus linnades üle maailma. Ta elab linnades enamikus Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Sahara-taguses Aafrikas, Kagu-Aasias, Jaapanis, Austraalias ja Uus-Meremaal.
See liik ei ole ainus tuviliik, mille levila on inimese tegevuse tõttu suurenenud; mitmed teised liigid on pärast vangistusest põgenemist asustanud väljaspool oma looduslikku leviala. Teised liigid on samuti suurendanud oma looduslikku leviala inimeste poolt tehtud elupaikade muutuste tõttu.
Dodo ja solitaire
Dodo ja Rodriguesi solitaire on kaks kuulsat lennuvõimetut lindu Madagaskarist idas asuvatel Mascarene'i saartel India ookeanis. Nad on välja surnud, kuid elasid enne meremeeste saarte avastamist. Nad ei kartnud inimesi, keda nad ei olnud kunagi näinud. Meremehed küttisid neid ja tapsid neid toiduks. Mõlemad liigid on nüüdseks välja surnud. Inimese poolt sissetoodud loomad võisid neid samuti küttida. Nende anatoomia (osteoloogia) ja DNA-järjestuse analüüsid näitavad, et nad kuulusid Columbidae'i sugukonda.
Nagu sümbol
Vana-Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas kasutati tuvisid kaananlaste emajumalanna Ašera, foiniiklaste jumalanna Tanit ning Rooma jumalannade Venuse ja Fortunata sümbolitena.
Kristlik sümbol, mis kujutab tuvi õlipuuoksaga nokas, tähistab rahu ja pärineb 1. Moosese 8:6-12, samuti Johannese 1:32-34. Kristlikud lood on pärit varasemate kultuuride väga sarnaste müütide järgi. kaldea müüt Gilgameši eepos, Utnapistim laseb tuvile ja kährikule, et leida maad; aga tuvi lihtsalt ringleb ja pöördub tagasi. Alles seejärel saadab Utnapistim välja kähriku, kes ei tule tagasi, ja Utnapistim järeldab, et kährik on maa leidnud.
Toiduainetena
Mitmeid tuviliike ja tuvisid kasutatakse toiduks, ja tõenäoliselt võivad seda olla ka kõik teised. Perekonna jõulised rinnalihased annavad suurepärase liha. Kodustatud või kütitud tuvisid kasutati toiduks Mesopotaamias, Vana-Roomas ja keskaegses Euroopas. See on tuttav liha juudi, araabia, assami ja prantsuse köögis. Tanakh'i järgi on tuvid koššer ja nad on ainsad linnud, mida võib kasutada korbani (ohvriannetus) jaoks. Muid koššerlinde võib süüa, kuid mitte tuua korbanina. Tuvi süüakse ka Aasia köögis, näiteks Hiina ja Indoneesia köögis. Noori tuvisid tuntakse köögis kui "tuvi".
Euroopas on metsatuvi üldlevinud jahilinnuna. Kivituvid olid algselt kodustatud toiduks ja paljud tõud aretati välja nende lihaloomade tõttu. Põhja-Ameerikas oli reisituvi väljasuremine osaliselt tingitud toiduks laskmisest. Proua Beetoni "Majapidamisraamatus" on retseptid röstitud tuvide ja tuvipiruka jaoks, mis olid populaarsed ja odavad toidud viktoriaanlikul industriaalajastul Suurbritannias.

Praetud tuvi nasi timbel'i (banaanilehtedega pakitud riis), tempeh, tofu ja köögiviljadega, Sundani köök, Indoneesia
Seotud leheküljed
- Loodus- ja maastikuseadus 1981
- Reisituvi
Küsimused ja vastused
K: Mis on lindude perekond Columbidae?
V: Columbidae on lindude perekond, kuhu kuuluvad tuvid ja tuvid.
K: Kas mõisted "tuvid" ja "tuvid" on omavahel asendatavad?
V: Jah, mõisteid "tuvid" ja "tuvid" kasutatakse sageli omavahel asendatavalt.
K: Kuidas kasutatakse terminit "tuvi" ornitoloogias?
V: Ornitoloogias kasutatakse terminit "tuvid" tavaliselt väiksemate kolumblaste (Columbidae) liikide kohta.
K: Milline on kodutuvi metsiku esivanem?
V: Kaljutuvi on kodutuvi looduslik esivanem.
K: Kas paljudes linnades on metsikud tuvid tavalised?
V: Jah, metsikud tuvid on paljudes linnades tavalised.
K: Kuidas teevad tuvid tavaliselt oma pesa?
V: Tavaliselt teevad tuvid oma pesad pulkadest.
K: Millega toituvad tuvid?
V: Tuvid toituvad seemnetest, puuviljadest ja taimedest.