Lenddraakon
Draco on agamiidide sugukond, mida mõnikord nimetatakse lendavateks draakoniteks. Ribid ja neid ühendav membraan võivad olla pikendatud, et luua omamoodi tiibu. Tagakehad on lamedad ja tiibade ristlõikega ning kaelal olevad väikesed klapid on horisontaalsed stabilisaatorid.
Nad elavad metsades ja söövad putukaid. Nad ei oska lennata, kuid saavad sageli libisemise käigus hoogu. On täheldatud kuni 60 m pikkust liuglemist, mille jooksul loom kaotab ainult 10 m kõrgust. Nad on üsna väikesed. Üks liik on ainult umbes 20 cm pikk.
Ainus kord, kui lendav sisalik tuleb maapinnale, on siis, kui emaslind on valmis munema. Ta laskub puu otsast alla ja teeb pesaaugu, surudes oma pea mulda. Seejärel muneb ta 2-5 muna enne augu täitmist. Ta valvab mune umbes 24 tundi, kuid seejärel lahkub ja ei ole oma järglastega enam midagi pistmist.
Neid on umbes 42 liiki.
Liikuva libisev sisalik, Draco sumatranus, laiendatud "tiibadega".
Küsimused ja vastused
K: Mis on Draco?
V: Draco on agamiidide sugukond, keda mõnikord nimetatakse lendavateks draakoniteks.
K: Kuidas saab Draco luua tiibu?
V: Ribide ja neid ühendava membraani pikendamisega saab Draco luua omamoodi tiiva.
K: Millised on Draco lamedad tagakehad?
V: Draco lamedad tagakehad on ristlõikes tiiva moodi.
K: Mis on Draco kaelal olevate väikeste tiibade otstarve?
V: Draco kaelal olevad väikesed klapid on horisontaalsed stabilisaatorid.
K: Kui kaugele suudab Draco liugelda?
V: Draco libisemist on registreeritud kuni 60 m ulatuses.
K: Kui suur on Draco väikseim liik?
V: Draco väikseim liik on ainult umbes 20 cm pikk.
K: Millal on ainus kord, kui emane lendav sisalik tuleb maapinnale?
V: Emane lendav sisalik tuleb maapinnale ainult siis, kui ta on valmis munema.
