Jahilinnud: määratlus, jahipidamine ja regulatsioonid

Jahilinnud: selge ülevaade määratlusest, jahipidamise praktikast, seadustest ja regulatsioonidest ning linnukaitse ja majandamise põhimõtetest.

Jahilinnud on metslinnud, keda inimesed jahivad, tapavad ja söövad. See on sport ja toidu saamise viis. Seda tehakse enamikus riikides, kuid üksikasjad on erinevad. Tavaliselt on olemas seadused, mis reguleerivad jahipidamist. Tavaliselt kasutatakse relvi ja seega on olemas relvaseadused. Samuti kaitstakse eeskirjadega lindude pesitsusaega, et praeguse põlvkonna asemele kasvaks uus põlvkond.

Kuigi linnud on looduslikud, on enamik neist "hallatud", kui nad elavad mõisates. Loomulikult ei saa rändlinde samamoodi hallata. Jahilindude laskmine Šoti mõisates on nende jaoks peamine sissetulekuallikas. Majandamine seisneb selles, et tagada, et järgmiseks laskehooajaks on piisavalt linde.

Ühendkuningriigis on ulukid seadusega määratletud 1831. aasta ulukiseaduses. Pühapäeviti ja öösel on ulukite laskmine keelatud. Muud (mitte uluklinnud), mida Ühendkuningriigis toidu saamiseks kütitakse, on määratletud 1981. aasta loodus- ja maastikuseaduses. Kuninglikul linnukaitseühingul (RSPB) ja metsakomisjonil on suur sõnaõigus selles, kuidas jahipidamist reguleeritakse.

Ühendkuningriigi seadused määratlevad ulukit järgmiselt:

Märksõnad ja tavalised jahilinnud

Jahilindudeks nimetatakse liike, mida traditsiooniliselt kütitakse nii toidu kui spordi eesmärgil. Sageli esinevad järgmised liigid:

• faasan (pheasant)
• kodutuvi ja põldpard (partridge)
• jänesekukk ja metskurv (grouse)
• pardid ja haned (mallard, teal, other wildfowl)
• metsvutt, rästasarnased rändlinnud nagu snipe ja woodcock

Jahipidamise regulatsioonid – mida oodata

Regulatsioonid on riigiti väga erinevad, ent üldised põhimõtted korduvad:

• Jahiaegade kehtestamine: sügisesed ja talvised hooaegad, mille jooksul on lubatud teatud liikide küttimine; pesitsusaegadel ja väljaspool hooaega on kütimine keelatud.
• Relvaload ja koolitus: relvade kasutamiseks on tavaliselt vajalik õigusaktidega nõutud load ja tulirelvade kasutamise ohutuskoolitus.
• Isendite piirangud: mõnes kohas kehtivad "bag limits" ehk ühe päeva või hooaja kohta lubatud küttimiskogused.
• Kaitstud liigid: teatud liigid on seadusega kaitstud ja nende vastu jahipidamine on rangelt keelatud.
• Asutuste järelevalve: riiklikud ja mittetulundusühingud (nt RSPB) osalevad järelevalves, nõustamises ning mõnel puhul ka poliitika kujundamises.

Metsanduse ja majandamise roll

Suur osa jahipidamisest toimub eraomanike või mõisate maal, kus ulukite majandamine on oluline majandustegevus. Peamised tegevused on:

• **populatsiooni stimuleerimine** – mõnes piirkonnas kasvatatakse ja lastakse välja aretatud linde (eriti faasanid), et säilitada laskmisvõimalusi;
• **elupaiga haldamine** – põldude servade, põõsaste ja märgalade hooldus, mis võimaldab lindudel pesitseda ja leidub talvisel ajal varjepaiku;
• **kiskjate kontroll** – mõnedes kohtades piiratakse kiskjate arvu, et tõsta jahistatavate liikide ellujäämist; see tekitab ka ühiskondlikke ja eetilisi arutelusid.

Keskkonnamõjud ja kaitseküsimused

Jahilindude majandamine võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju loodusele:

• Positiivne: õigesti läbi viidud haldus võib suurendada elupaikade mitmekesisust ja toetada kohalikke ökosüsteeme.
• Negatiivne: liigsed ülelaskmised, liigeline kunst-lindude väljalaskmine ja sobimatu kiskjate kontroll võivad kahjustada kohalikke liike ja geneetilist mitmekesisust.
• Terviseriskid: lindudel esinevad haigused (nt seagripp/avian influenza) võivad levikuks ohustada nii linde kui ka inimesi — selle tõttu kehtestatakse sageli haiguspuhangute ajal erimeetmed.
• Saastatus: paljudes riikides on keelatud pliihaavlite kasutamine märgaladel, sest plii koguneb keskkonda ja ohustab veeloomi ning linde.

Rahvusvaheline ja riiklik õigus

Lisaks riiklikule seadusandlusele mõjutavad jahipidamist ka rahvusvahelised kokkulepped ja soovitused, eriti rändlindude kaitseks. Rahvusvahelised konventsioonid ja Euroopa tasandi suunised on sageli aluseks riiklikele õigusaktidele ning nõuetele rändlindude kaitseks.

Ohutus, eetika ja toiduohutus

Jahipidamisel on oluline järgida ohutusreegleid ja eetilisi tavasid:

• relvade ohutu käsitsemine ja õiged load;
• vastutustundlik laskmine — vigastatud lindude otsimine ja vajadusel inimlik lõpetamine;
• jahimeeste koolitus ja käitumiskoodeksid;
• jahiliha nõuetekohane töötlemine ja säilitamine, et tagada toiduohutus.

Kuidas leida täpsemat teavet

Konkreetsete reeglite, jahiaegade ja lubade kohta tuleks pöörduda oma riigi või piirkonna ametliku jahindus- ja looduskaitseasutuse poole. Ühendkuningriigi kontekstis on olulised osapooled nagu Kuninglik linnukaitseühing (RSPB) ja metsakomisjon, kes annavad juhiseid ja osalevad regulatsioonide väljatöötamises.

Jahilinnud ja nende majandamine on keerukas valdkond, mis ühendab kultuuritraditsiooni, majanduse, looduskaitse ja eetika. Tasakaal terve looduse säilitamise ja vastutustundliku jahipidamise vahel on tihti ühiskondlikult laialt arutatav teema.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mängulind?

K: Mis on jahilindude küttimise eesmärk?

K: Kas jahilindude küttimist reguleerivad seadused?

K: Millised seadused on seotud jahilindude küttimisega?

K: Kuidas hallatakse jahilinde?

K: Mis on 1831. aasta ulukiseadus?

K: Millistel organisatsioonidel on sõnaõigus selles, kuidas jahilindude küttimist reguleeritakse?

Otsing