Vaba Tarkvara Fond (FSF) – vaba tarkvara liikumise organisatsioon ja ajalugu

Vaba Tarkvara Fond (FSF) on mittetulundusühing, mille asutas Richard Stallman 4. oktoobril 1985, et toetada vaba tarkvara liikumist, mis püüab edendada üldist vabadust levitada ja muuta arvutitarkvara ilma piiranguteta. FSF asutati Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis.

FSFi asutamisest (kui ta alustas) kuni 1990. aastateni kasutati FSFi vahendeid peamiselt tarkvaraarendajate palkamiseks, et kirjutada vaba tarkvara GNU projekti jaoks. Alates 1990ndate keskpaigast on FSFi töötajad ja vabatahtlikud töötanud peamiselt vaba tarkvara liikumise ja vaba tarkvara kogukonna juriidiliste ja struktuuriliste küsimustega.

Missioon ja põhimõtted

FSFi peamine eesmärk on kaitsta ja edendada vaba tarkvara ideed — seda, et kasutajal peab olema vabadus tarkvara kasutada, uurida, muuta ja jagada. Selle ideoloogia tuumik on tuntud kui „vabaduse neli vabadust“:

• Vabadus 0: tarkvara kasutada mis tahes eesmärgil;
• Vabadus 1: tarkvara uurida ja kohandada vastavalt enda vajadustele (see eeldab ligipääsu lähtekoodile);
• Vabadus 2: tarkvara levitada ja jagada teistega, et aidata kogukonda;
• Vabadus 3: parendatud versioone avaldada ja levitada, et kogu ühiskond saaks kasu tehtud muudatustest.

Peamised tegevusvaldkonnad

FSF tegutseb mitmel rindel, sealhulgas:

• õigus- ja litsentsitöö — FSF on GNU projekti ja GNU General Public License'i (GPL) üks peamisi eestvedajaid ning kaitseb ja selgitab copyleft-põhimõtet;
• vaba tarkvara arenduse ja hoolduse toetamine — stipendiumid, töötajate palkamine ja projektiressursside haldus;
• kogukond ja teadlikkuse tõstmine — konverentsid, avalikud kampaaniad (nt meediakampaaniad DRM-i ja muude piirangute vastu) ning õpetlikud materjalid;
• tehnilised ressursid — Free Software Directory, GNU tarkvaraplatvormide edendamine ja mõnede projektiressursside majutamine;
• õiguslik nõustamine ja nõudeesitused — litsentside jõustamine ning abi organisatsioonidele ja autoritele, kes soovivad kasutada vaba tarkvara litsentse.

Ajaloost ja mõjust

GNU projekt algatati Richard Stallmani poolt juba 1983. aastal eesmärgiga luua täielikult vaba UNIX-laadne süsteem. FSF asutati 1985. aastal, et anda sellele liikumisele struktuur ja rahastamine. Aja jooksul on FSF olnud võtmetähtsusega aktor vaba tarkvara poliitika kujundamisel: GPL ja selle järgnevate versioonide kaudu on loodud õiguslik raamistik, mis võimaldab tagada kasutajate vabadused läbi copyleft-mehhanismi.

FSFi tegevus on aidanud levitada ja populariseerida palju olulisi tarkvarakomponente ja tööriistu, nagu GNU Compiler Collection (GCC), GNU Emacs ja paljud teised tööriistad, mida kasutatakse laialdaselt nii avatud lähtekoodiga kui ka kommertssystemides. Lisaks on FSF algatanud või toetanud mitmeid kampaaniaid, mis käsitlevad digitaalsete õiguste kaitset, näiteks vastuseis DRM-ile (digital restrictions management) ja tarkvara patenteerimisele.

Rahastus ja organisatsiooniline toimimine

FSF on mittetulunduslik organisatsioon, mis toetub annetustele, liikmemaksudele, stipendiumidele ja mõnikord projektipõhisele rahastusele. Organisatsiooni juhtimine ja poliitika on aja jooksul arenenud — juhtkond, nõukogu ja vabatahtlike võrgustik mängivad olulist rolli organisatsiooni igapäevatöös ning strateegia kujundamises.

Maine, kriitika ja dialoog

FSF on olnud nii kiidetud kui ka kritiseeritud. Organisatsiooni roll vaba tarkvara kaitsmisel ja selgitustöös on laialdaselt tunnustatud, kuid samal ajal on tekkinud ka arutelusid seoses juhtimise, kommunikatsiooni ja mõne poliitilise otsusega. Need debatid on osa laiemast arutelust selle üle, kuidas vaba tarkvara liikumine peaks oma põhimõtteid praktiliselt rakendama ja kuidas tasakaalustada tehnilisi, juriidilisi ning eetilisi kaalutlusi.

Miks FSF tõstab esile vaba tarkvara

FSF rõhutab, et tarkvara vabadused on olulised nii üksikisikute kui ka ühiskonna tasandil: vabadus uurida ja muuta tarkvara aitab parandada turvalisust, soodustab innovatsiooni ja vähendab sõltuvust suletud süsteemidest. FSF tööl on olnud suur mõju sellele, kuidas paljud tarkvaraprojektid, organisatsioonid ja riigid suhtuvad avatud lähtekoodi ja tarkvaralitsentsidesse.

Üldiselt on Vaba Tarkvara Fond jätkuvalt üks peamisi hääli globaalses vaba tarkvara liikumises — ta pakub juriidilist tuge, tehnilist nõu ja avalikku tuge, et tagada, et tarkvara vabadused jääksid kaitsesse ka tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Vaba Tarkvara Fond (FSF)?

K: Mis on vaba tarkvara liikumise eesmärk?

K: Millal ja kus alustati FSF-i?

K: Kuidas kasutati FSF-i rahalisi vahendeid alates asutamisest kuni 1990. aastateni?

K: Millega on FSFi töötajad ja vabatahtlikud alates 1990ndate keskpaigast enamasti tegelenud?

K: Kes asutas FSF-i?

K: Mis on Vaba Tarkvara Fondi eesmärk?

Otsing