Free Software Foundation
Vaba Tarkvara Fond (FSF) on mittetulundusühing, mille asutas Richard Stallman 4. oktoobril 1985, et toetada vaba tarkvara liikumist, mis püüab edendada üldist vabadust levitada ja muuta arvutitarkvara ilma piiranguteta. FSF asutati Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis.
FSFi asutamisest (kui ta alustas) kuni 1990. aastateni kasutati FSFi vahendeid peamiselt tarkvaraarendajate palkamiseks, et kirjutada vaba tarkvara GNU projekti jaoks. Alates 1990ndate keskpaigast on FSFi töötajad ja vabatahtlikud töötanud peamiselt vaba tarkvara liikumise ja vaba tarkvara kogukonna juriidiliste ja struktuuriliste küsimustega.
GPL jõustamine
FSF omab paljude oluliste GNU süsteemi osade, näiteks GCC, autoriõigusi. Autoriõiguste valdajana on tal õigus jõustada GNU General Public License (GPL), kui selle tarkvara puhul rikutakse autoriõigusi. Kuigi teiste tarkvarasüsteemide autoriõiguste omanikud kasutasid GPL-i kui litsentsi, oli FSF ainus organisatsioon, kes regulaarselt oma autoriõiguslikke huve GPL-i alusel litsentseeritud tarkvaraga seoses kaitses, kuni Harald Welte lõi 2004. aastal gpl-violations.org.
2001. aasta lõpus muutis Bradley M. Kuhn (tollane tegevdirektor) koos Mogleni, David Turneri ja Peter T. Browni abiga need jõupingutused FSF-i GPL Compliance Labs'iks. Aastatel 2002-2004 hakkasid sageli toimuma GPLi jõustamisjuhtumid, näiteks Linksys'i ja OpenTV vastu suunatud juhtumid. GPLi jõustamine ja GPLi järgimise alased hariduskampaaniad olid sel perioodil FSFi jõupingutuste põhirõhk.
SCO kohtuvaidlus
2003. aasta märtsis esitas SCO hagi IBMi vastu, väites(öeldes), et IBMi panus mõnda vabasse tarkvarasse, sealhulgas FSFi GNU, rikub SCO õigusi. Kuigi FSF ei olnud kunagi kohtuprotsessi pool, esitati FSFile 5. novembril 2003. aastal kohtukutse. Aastatel 2003 ja 2004 tegi FSF palju jõupingutusi, et vastata kohtuprotsessile ja kõrvaldada selle negatiivne mõju vaba tarkvara kasutuselevõtule ja edendamisele.
Praegune ja käimasolev tegevus
GNU projekt
FSFi algne eesmärk oli edendada vaba tarkvara ideaalideid. Organisatsioon lõi näiteks GNU operatsioonisüsteemi.
GNU litsentsid
GNU General Public License (GPL) on populaarne litsents vaba tarkvara projektide jaoks. Praegune versioon (versioon 3) avaldati 2007. aasta juunis. FSF on avaldanud ka GNU Lesser General Public License (LGPL), GNU Free Documentation License (GFDL) ja GNU Affero General Public License (AGPL).
GNU Press
FSF-i kirjastusosakond, mis vastutab "taskukohaste arvutiteaduslike raamatute avaldamise eest, kasutades vabalt levitatavaid litsentse".
Vaba tarkvara kataloog
See on loetelu tarkvarapakettidest, mis on vaba tarkvara. Iga paketi kirje sisaldab 47 teavet, nagu projekti koduleht, arendajad ja programmeerimiskeel.
Vaba tarkvara määratluse säilitamine
FSF haldab paljusid dokumente, mis määratlevad vaba tarkvara liikumist.
Projekti hosting
FSF korraldab tarkvaraarendusprojekte oma Savannahi veebisaidil.
Kampaaniad
FSF toetab mitmeid kampaaniaid selle vastu, mida ta peab ohtlikuks tarkvaravabadusele, sealhulgas tarkvarapatendid, digitaalne õiguste haldamine (mida FSF on nimetanud "digitaalsete piirangute haldamiseks", et rõhutada oma seisukohta, et sellised tehnoloogiad on "mõeldud teie õiguste äravõtmiseks ja piiramiseks") ja kasutajaliidese autoriõigused. Defective by Design on FSFi kampaania DRMi vastu. Samuti on neil kampaania Ogg+Vorbis'e edendamiseks, mis on vaba alternatiiv sellistele patenteeritud formaatidele nagu MP3 ja AAC. Nad sponsoreerivad ka mõningaid vaba tarkvara projekte, mida peetakse "esmatähtsaks".
Iga-aastased auhinnad
"Auhind vaba tarkvara edendamise eest" ja "Vaba tarkvara auhind ühiskondliku kasu projektidele".
Kõrge prioriteetsusega projektid
FSF koostab nimekirja "prioriteetsetest projektidest", mille puhul on fondi sõnul "hädavajalik juhtida vaba tarkvara kogukonna tähelepanu". FSF ütleb, et need projektid on "olulised, sest arvutikasutajaid meelitatakse pidevalt kasutama mittevaba tarkvara, sest puudub piisav vaba asendus. "
Tunnustamine
- 1999: Linus Torvaldsi auhind avatud lähtekoodiga arvutite eest
- 2005: Prix Ars Electronica auhind kategoorias "Digitaalsed kogukonnad".
Õdeorganisatsioonid
- Euroopa Vaba Tarkvara Sihtasutus, asutatud 2001. aastal
- India Vaba Tarkvara Sihtasutus, asutatud 2003. aastal
- Free Software Foundation Latin America, asutatud 2005. aastal
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vaba Tarkvara Fond (FSF)?
V: Vaba Tarkvara Sihtasutus (FSF) on mittetulundusühing, mille asutas Richard Stallman 4. oktoobril 1985, et toetada vaba tarkvara liikumist.
K: Mis on vaba tarkvara liikumise eesmärk?
V: Vaba tarkvara liikumise eesmärk on edendada üldist vabadust levitada ja muuta arvutitarkvara ilma piiranguteta.
K: Millal ja kus alustati FSF-i?
V: FSF asutati 4. oktoobril 1985 Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis.
K: Kuidas kasutati FSF-i rahalisi vahendeid alates asutamisest kuni 1990. aastateni?
V: FSFi asutamisest kuni 1990. aastateni kasutati FSFi vahendeid peamiselt tarkvaraarendajate palkamiseks, kes kirjutasid vaba tarkvara GNU projekti jaoks.
K: Millega on FSFi töötajad ja vabatahtlikud alates 1990ndate keskpaigast enamasti tegelenud?
V: Alates 1990ndate keskpaigast on FSFi töötajad ja vabatahtlikud töötanud peamiselt vaba tarkvara liikumise ja vaba tarkvara kogukonna juriidiliste ja struktuuriliste küsimustega.
K: Kes asutas FSF-i?
V: FSFi asutas Richard Stallman.
K: Mis on Vaba Tarkvara Fondi eesmärk?
V: Vaba Tarkvara Fondi eesmärk on toetada vaba tarkvara liikumist.
