Richard Stallman (sündinud 16. märtsil 1953) on vaba tarkvara liikumise, GNU projekti ja Vaba Tarkvara Sihtasutuse asutaja. Ta on ka tuntud häkker ning tarkvaraarendaja. Stallman on loonud ja juhtinud mitmeid olulisi projekte, sh GNU Emacs'i, GNU C kompilaatori (GCC) ja GNU Debuggeri (GDB). Ta oli üks peamisi autoreid GNU General Public License (GNU GPL või GPL), mis on maailma üks enimlevinud vaba tarkvara litsentse ja mis populariseeris copyleft'i põhimõtet — ideed, mis tagab, et tarkvara ja sellest tuletatud teosed jäävad vabadeks ja jagatavaks.
GNU ja filosoofia
Stallman käivitas GNU projekti eesmärgiga luua täielikult vaba, Unix-laadne operatsioonisüsteem, mille komponendid oleksid kõigile kättesaadavad ja muudetavad. Tema 1985. aasta "The GNU Manifesto" ja muud kirjutised kujundasid vaba tarkvara liikumise ideoloogiat: rõhutatakse nelja põhilist vabadust — vabadust tarkvara käivitada, uurida, muuta ja jagada. Stallman rõhutab, et sõna „vaba“ viitab vabadusele, mitte hinnale (inglise keeles “free as in freedom, not as in free beer”).
Tegevus ja avalik töö
Alates 1990ndate keskpaigast on Stallman pühendanud palju aega poliitilisele aktivismile, käies regulaarselt loengutel, kirjutades esseesid ja osaledes avalikus arutelus, et kaitsta vaba tarkvara põhimõtteid ning võidelda omanditarkvara, tarkvaraidee patentide ja autoriõiguse ulatusliku laiendamise vastu. Tema tööd on mõjutanud nii tarkvaraarenduse tavaid kui ka õigusalaseid lähenemisi avatud lähtekoodile. Stallman on ka korrutanud, et vaba tarkvara ei ole vaid tehniline valik, vaid eetiline ja sotsiaalne küsimus.
Tööharjumused, programmimine ja elustiil
Stallman on öelnud, et suurema osa programmeerimisest kulutab ta endiselt GNU Emacsile ja teistele GNU tööriistadele. Tema eluviis on sageli tagasihoidlik; tema tegevust toetavad erinevad stipendiumid ja toetused ning ta on elanud suhteliselt tagasihoidlikult võrreldes paljude tehnoloogiaettevõtjatega.
Pärand ja vaidlused
Stallmani ideed on jätnud sügava jälje tarkvaramaailma: GNU tööriistade ja GPL-põhiste litsentside kaudu on loodud suur osa tänapäevasest vaba tarkvara ökosüsteemist. Tema tugev eetiline retoorika tekitanud kiitust, aga ka vaidlusi — nii tehnilised arutelud (nt, kas operatsioonisüsteemi nimetada GNU/Linux) kui ka tema avalikud väljaütlemised on aeg-ajalt pälvinud teravat kriitikat ning mõjutanud tema suhteid mõne organisatsiooni ja avalikkusega. Hoolimata sellest jätkub tema mõju ja vaatamisi käsitlev diskussioon laiemas opensource/vaba tarkvara kogukonnas.
Stallman on pälvinud mitmeid tunnustusi ja auhindu ning tema kirjutised ja kõned on mõjutanud nii programmeerijaid kui ka avalikku arutelu tarkvara vabaduse üle. Tema töö on aidanud kujundada arusaamist sellest, mida tähendab tarkvara vabadus ja kuidas seaduslikud ning tehnilised mehhanismid seda vabadust toetada saavad.
