Esmavärvid (põhivärvid): definitsioon, RGB, CMYK ja RYB võrdlus
Esmavärvid (või põhivärvid) on värvikomplektid, mida saab kombineerida, et luua suur ja kasulik värvivalik. Esmavärvid on need toonid, mida antud värviruumis ei saa teiste värvide segamisel täielikult loodud—nende abil sünnivad kõik teised toonid.
Oluline on eristada kahte põhimõtteliselt erinevat värvisegamise viisi: aditiivne (valguse segamine) ja subtraktiivne (pigmentide või tindiga segamine). Aditiivses süsteemis lisades valguse komponente kokku tekib eredam (lähem valgele) tulemus; subtraktiivses süsteemis segades pigmente jääb vähem valgust peegelduma ja tulemus muutub tumedamaks.
CMYK — subtraktiivsed põhivärvid trükkimisel
Värvide subtraktiivseks kombineerimiseks, näiteks pigmentide või värvide segamisel trükkimiseks, kasutatakse sageli CMYK-värvide algtoonide kogumit. Selles süsteemis on põhivärvid tsüaan, magenta ja kollane. Praktikas lisatakse trükisüsteemidele veel musta (K — key), sest tsüaan+magenta+kollane ei anna puhast sügavat musta, vaid pruunikat või tumelillat tooni; must parandab varju-, kontrasti- ja tekstide trüki selgust ning vähendab tindikulu.
CMYK-i puhul on oluline teada, et selle värvigamma on piiratum kui mõnel aditiivsel seadmel — mõningaid erksaid RGB-värve ei ole võimalik trükis täpselt taastada. Trükkides kasutatakse tavaliselt värviprofiile (näiteks ISO, FOGRA), et saavutada ennustatav tulemus ja teha värbiproove (proof).
RGB — aditiivsed põhivärvid ekraanidel
Värvide aditiivse kombineerimise puhul, nagu projitseeritud valguste kattuvuses või televisiooni- ja arvutiekraanidel, kasutatakse tavaliselt punast, rohelist ja sinist põhivärvi. Aditiivses mudelis annavad kõik kolm samaaegset tugevust valgetenne: näiteks punane + roheline = kollane (valguse segamisel), punane + sinine = magenta, roheline + sinine = tsüaan.
Ekraanide ja digitaalmeedia puhul on lisaks RGB-primaaridele oluline värviruum (näiteks sRGB, Adobe RGB või ProPhoto RGB). Need standardid määravad, millises ulatuses (gamit) primaarvärve kasutatakse ja kui erksad toonid ekraanil või väljaprindil välja näevad. Kvaliteetse töövoo jaoks tuleb teada, milline profiil on sihtseadmel või trükil.
RYB — kunstnike traditsiooniline komplekt
Muud komplektid hõlmavad punase, kollase ja sinise süsteemi RYB, mida kasutavad eelkõige kunstnikud ja kunstiõpetus. RYB on ajalooline, intuitiivne mudel värvilise maalimise ja segamise õpetamiseks: segades punast ja kollast saadakse oranž, kollast ja sinist roheline, punast ja sinist lillakas toon.
Kuid RYB-teooria on tehniliselt piiratud — tänapäevased pigmendid ja värvikomponendid võivad käituda teisiti ning professionaalses trükis või digitoimetuses eelistatakse täpsemaid mõisteid (nt CMYK ja RGB). Kunstniku praktikas võib siiski RYB jääda mugavaks tööriistaks lihtsate segamisharjutuste jaoks.
Võrdlus ja praktilised soovitused
- Aditiivne (RGB): sobib ekraanidele ja valgusallikate segamiseks; punane + roheline + sinine = valge.
- Subtraktiivne (CMYK): sobib trükiks ja pigmendisegamiseks; tsüaan + magenta + kollane ei anna täielikku musta — seepärast lisatakse K.
- RYB: traditsiooniline kunstnike mudel, lihtne segada maalikompositsioonides, kuid mitte alati täpne modernse väritehnika jaoks.
- Värvigamma: ekraanide RGB-gamut võib olla laiem kui trüki CMYK-gamut; erksaid digitoone ei pruugi trükis täpselt taastada.
- Kasutuspraktika: kujundust või maali planeerides vali esmalt sihtmeedium (ekraan või trükk) ja tööta vastavas värvirežiimis ning kasuta värviprofiile ja värvihaldust.
- Kalibreerimine: kalibreeri monitor ja kasuta trükiproove (print proof) — see vähendab ootamatuid erinevusi ekraani ja lõpliku trüki vahel.
Lõpetuseks
Esmavärvide mõiste sõltub kontekstist: mis on “põhivärvid” ühes süsteemis (nt RGB), ei pruugi olla põhivärvid teises (nt CMYK või RYB). Mõistmine, kas töötad aditiivse või subtraktiivse segamisega, ning valik õigest värviprofiilist ja töövoost aitab saavutada soovitud tulemusi nii digis kui ka trükis või maalil.
Põhivärvid
Bioloogiline alus
Esmavärvid ei ole valguse põhiomadus, vaid on seotud silma füsioloogilise reaktsiooniga valgusele (silma tööpõhimõte). Inimese puhul kasutatakse tavaliselt kolme põhivärvi, kuna inimese värvinägemine on kolmevärviline.
Põhimõtteliselt on valgus pidev lainepikkuste spekter, mida inimsilm suudab tuvastada, st lõpmatuseni ulatuv stiimulite ruum. Inimese silmas on aga tavaliselt ainult kolme tüüpi värviretseptoreid, mida nimetatakse koonusrakudeks. Iga värviretseptor reageerib värvispektri erinevatele vahemikele. Inimesi ja teisi liike, kellel on kolm sellist tüüpi värviretseptorit, nimetatakse trikromaatideks.
Additiivsed primaarsed värvid on punane, roheline ja sinine. Inimese silma kolme erineva värviretseptori reaktsioonikõverate tõttu on need värvid optimaalsed selles mõttes, et nende värvide valguse segamisel on võimalik tekitada suurim võimalik värvivalik - värvigamma -, mida inimene näeb. Punase ja rohelise valguse aditiivne segamine annab kollase või oranži tooni. Rohelise ja sinise segamisel saadakse tsüaani toonid ning punase ja sinise segamisel lilla ja magenta toonid. Additiivsete põhivärvide võrdsetes proportsioonides segamisel saadakse halli varjundid; kui kõik kolm värvi on täielikult küllastunud, on tulemuseks valge. Tekkinud värviruumi nimetatakse RGB ("punane, roheline, sinine") värviruumiks.
Subtraktiivsed primaarid
Meediumid, mis kasutavad värvide saamiseks peegeldunud valgust ja värvaineid, kasutavad värvide segamise subtraktiivset meetodit. Trükitööstuses kasutatakse erinevate värvide tootmiseks subtraktiivseid algvärve kollane, tsüaan ja magenta koos erinevates kogustes. Subtraktiivne värv töötab kõige paremini, kui pind või paber on valge või sellele lähedane.
Kollase ja tsüaani segamine annab rohelise varjundid; kollase ja magenta segamine annab punase varjundid ja magenta ja tsüaani segamine annab sinise varjundid. Teoreetiliselt peaks kõigi kolme pigmendi võrdsete koguste segamine andma halli varjundeid, mille tulemuseks on must, kui kõik kolm on täielikult küllastunud, kuid praktikas kipuvad nad andma mudaseid pruune värve. Seetõttu kasutatakse sageli lisaks tsüaansele, magenta ja kollasele värvile ka neljandat "primaarset" pigmenti, musta.
Loodud värviruum on nn CMYK-värviruum. Lühend tähistab "Cyan, Magenta, Yellow ja Black" - K tähistab "Kohle"[] (saksa keeles kivisüsi) ja seda kasutatakse musta tähistamiseks[] , kuna "B" võib segi ajada "Sinisega".
Praktikas on tegelike materjalide, näiteks värvide segud tavaliselt ebatäpsemad. Heledamaid või spetsiifilisemaid värve saab segamise asemel luua looduslikke pigmente kasutades ning pigmentide looduslikud omadused võivad segamist segada. Näiteks magenta ja rohelise värvi segamine akrüülis tekitab tumedat tsüaani värvi - midagi, mida ei juhtuks, kui segamisprotsess oleks täiesti subtraktiivne.
Subtraktiivne värvide segamine
Küsimused ja vastused
K: Mis on põhivärvid?
V: Esmavärvid on värvikomplektid, mida saab kombineerida, et luua kasulikku värvivalikut. Esmavärve ei saa luua teiste värvide segamisega antud värviruumis.
K: Milleks kasutatakse CMYK algvärvide kogumit?
V: CMYK-värvikomplekti kasutatakse sageli värvide subtraktiivseks kombineerimiseks, näiteks pigmentide või värvainete segamisel trükkimiseks.
K: Millised on kolm põhivärvi CMYK-süsteemis?
V: CMYK-süsteemi kolm põhivärvi on tsüaan, magenta ja kollane.
K: Milleks kasutatakse RYB-süsteemi?
V: RYB-süsteemi kasutavad eelkõige kunstnikud ja see koosneb punasest, kollasest ja sinisest.
K: Milliseid põhivärve kasutatakse tavaliselt lisavärvide kombineerimisel?
V: Valgustuse aditiivse kombinatsiooni puhul, näiteks projitseeritud tulede kattumisel või televisiooni- ja arvutiekraanidel, kasutatakse tavaliselt punast, rohelist ja sinist põhivärvi.
K: Kuidas saab põhivärvidega luua kasulikku värvivalikut?
V: Erinevaid põhivärve saab kombineerida, et luua kasulikku värvivalikut.
