Esmavärvid

Esmavärvid (või põhivärvid) on värvikomplektid, mida saab kombineerida, et luua kasulik värvivalik. Esmavärvid on need, mida ei saa luua teiste värvide segamisega antud värviruumis.

Värvide subtraktiivseks kombineerimiseks, näiteks pigmentide või värvide segamisel trükkimiseks, kasutatakse sageli CMYK-värvide algtoonide kogumit. Selles süsteemis on põhivärvid tsüaan, magenta ja kollane. Muud komplektid hõlmavad punase, kollase ja sinise süsteemi RYB, mida kasutavad eelkõige kunstnikud.

Värvide aditiivse kombineerimise puhul, nagu projitseeritud valguste kattuvuses või televisiooni- ja arvutiekraanidel, kasutatakse tavaliselt punast, rohelist ja sinist põhivärvi.

PõhivärvidZoom
Põhivärvid

Bioloogiline alus

Esmavärvid ei ole valguse põhiomadus, vaid on seotud silma füsioloogilise reaktsiooniga valgusele (silma tööpõhimõte). Inimese puhul kasutatakse tavaliselt kolme põhivärvi, kuna inimese värvinägemine on kolmevärviline.

Põhimõtteliselt on valgus pidev lainepikkuste spekter, mida inimsilm suudab tuvastada, st lõpmatuseni ulatuv stiimulite ruum. Inimese silmas on aga tavaliselt ainult kolme tüüpi värviretseptoreid, mida nimetatakse koonusrakudeks. Iga värviretseptor reageerib värvispektri erinevatele vahemikele. Inimesi ja teisi liike, kellel on kolm sellist tüüpi värviretseptorit, nimetatakse trikromaatideks.

Additiivsed primaarsed värvid on punane, roheline ja sinine. Inimese silma kolme erineva värviretseptori reaktsioonikõverate tõttu on need värvid optimaalsed selles mõttes, et nende värvide valguse segamisel on võimalik tekitada suurim võimalik värvivalik - värvigamma -, mida inimene näeb. Punase ja rohelise valguse aditiivne segamine annab kollase või oranži tooni. Rohelise ja sinise segamisel saadakse tsüaani toonid ning punase ja sinise segamisel lilla ja magenta toonid. Additiivsete põhivärvide võrdsetes proportsioonides segamisel saadakse halli varjundid; kui kõik kolm värvi on täielikult küllastunud, on tulemuseks valge. Tekkinud värviruumi nimetatakse RGB ("punane, roheline, sinine") värviruumiks.

Subtraktiivsed primaarid

Meediumid, mis kasutavad värvide saamiseks peegeldunud valgust ja värvaineid, kasutavad värvide segamise subtraktiivset meetodit. Trükitööstuses kasutatakse erinevate värvide tootmiseks subtraktiivseid algvärve kollane, tsüaan ja magenta koos erinevates kogustes. Subtraktiivne värv töötab kõige paremini, kui pind või paber on valge või sellele lähedane.

Kollase ja tsüaani segamine annab rohelise varjundid; kollase ja magenta segamine annab punase varjundid ja magenta ja tsüaani segamine annab sinise varjundid. Teoreetiliselt peaks kõigi kolme pigmendi võrdsete koguste segamine andma halli varjundeid, mille tulemuseks on must, kui kõik kolm on täielikult küllastunud, kuid praktikas kipuvad nad andma mudaseid pruune värve. Seetõttu kasutatakse sageli lisaks tsüaansele, magenta ja kollasele värvile ka neljandat "primaarset" pigmenti, musta.

Loodud värviruum on nn CMYK-värviruum. Lühend tähistab "Cyan, Magenta, Yellow ja Black" - K tähistab "Kohle"[] (saksa keeles kivisüsi) ja seda kasutatakse musta tähistamiseks[] , kuna "B" võib segi ajada "Sinisega".

Praktikas on tegelike materjalide, näiteks värvide segud tavaliselt ebatäpsemad. Heledamaid või spetsiifilisemaid värve saab segamise asemel luua looduslikke pigmente kasutades ning pigmentide looduslikud omadused võivad segamist segada. Näiteks magenta ja rohelise värvi segamine akrüülis tekitab tumedat tsüaani värvi - midagi, mida ei juhtuks, kui segamisprotsess oleks täiesti subtraktiivne.

Subtraktiivne värvide segamineZoom
Subtraktiivne värvide segamine

Küsimused ja vastused

K: Mis on põhivärvid?


V: Esmavärvid on värvikomplektid, mida saab kombineerida, et luua kasulikku värvivalikut. Esmavärve ei saa luua teiste värvide segamisega antud värviruumis.

K: Milleks kasutatakse CMYK algvärvide kogumit?


V: CMYK-värvikomplekti kasutatakse sageli värvide subtraktiivseks kombineerimiseks, näiteks pigmentide või värvainete segamisel trükkimiseks.

K: Millised on kolm põhivärvi CMYK-süsteemis?


V: CMYK-süsteemi kolm põhivärvi on tsüaan, magenta ja kollane.

K: Milleks kasutatakse RYB-süsteemi?


V: RYB-süsteemi kasutavad eelkõige kunstnikud ja see koosneb punasest, kollasest ja sinisest.

K: Milliseid põhivärve kasutatakse tavaliselt lisavärvide kombineerimisel?


V: Valgustuse aditiivse kombinatsiooni puhul, näiteks projitseeritud tulede kattumisel või televisiooni- ja arvutiekraanidel, kasutatakse tavaliselt punast, rohelist ja sinist põhivärvi.

K: Kuidas saab põhivärvidega luua kasulikku värvivalikut?


V: Erinevaid põhivärve saab kombineerida, et luua kasulikku värvivalikut.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3