Chauvet-Pont-d'Arc koobas — maailmakuulus paleoliitiline seinakunst
Chauvet-Pont-d'Arc koobas — maailmakuulus paleoliitiline seinakunst Prantsusmaal. Avasta tuhandeid aastaid vanad loomamaalid, jalajäljed ja unikaalne eelajalooline pärand.
Chauvet' koobas ehk Chauvet-Pont-d'Arci koobas asub Vallon-Pont-d'Arci lähedal Ardèche'i departemangus Lõuna-Prantsusmaal. See sai kuulsaks 1994. aastal, kui selle seintelt leiti paleoliitikumi aegseid kunstiteoseid. Seal olid paljude loomade jäänused, millest mõned on nüüdseks välja surnud. Samuti leiti mõned loomade ja inimeste jalajäljed. Koobas on üks tähtsamaid eelajaloolise kunsti leiukohti, nagu Lascaux, Altamira ja Cosquer.
Ajalugu ja avastamine
Kooba avastasid 18. detsembril 1994 speleoloogid Jean‑Marie Chauvet, Éliette Brunel‑Deschamps ja Christian Hillaire. Avastus tõi kohe kaasa ulatusliku teadusliku uurimise ja meediakajastuse, sest koopas leiduvad maalid ja gravüürid on erakordselt hästi säilinud ning osaliselt ka väga varajased.
Kuupäevad ja vanus
Radiokarbondaatumine näitab, et mõned Chauvet' koopas olevad joonised on umbes 36 000 aastat vanad, mis teeb neist mõnede vanimate teadaolevate koobasmaalide hulgas. Samuti on leitud kujutisi ja märgiseid, mis kuuluvad hilisematele perioodidele (umbes 30 000–32 000 aastat tagasi). See aitab mõista kunsti arengut ja inimeste kohalolekut pikaaegse vahemiku jooksul.
Kunst ja tehnika
Chauvet' koobas sisaldab rohkem kui tuhandet kujutist, sh loomapilte, sügavaid graveeringuid, käejälgi ja jalajälgi. Kujutatud on mitmesuguseid liike: hobuseid, ninasarvikuid, lõvisid, mammuteid, põtru, põtru ja biisoneid ning samuti karude jälgi. Erinevalt paljudest teistest paleoliitilistest paikadest on siin tunduvalt palju röövloomade kujutisi, mis on teadlaste jaoks huvitav ja haruldane nüanss.
Kasutatud tehnikad hõlmavad söega joonistamist, punase ja kollaka ookri kasutamist, varjutustehnikaid, kontuurjooni ja osaliselt perspektiivi ning liikumise kujutamist. Mõnel paneelil on selgelt näha mitmekihilist tööd: varasemad kujutised on osaliselt kaetud või täiustatud hilisemate süstematiseeritud joontega.
Säilitamine ja külastamine
Kooba originaal on tugevasti kaitstud: see on suletud tavakülastajatele, et vältida niiskuse ja mikroorganismide tekitatud kahju. Ligipääs teadlastele on rangelt kontrollitud. Avalikkusele avati koopast mõõdetud ja täpselt reprodutseeritud koopia, tuntud kui Caverne du Pont‑d'Arc (mõnikord nimetatud Chauvet 2), mis avati 2015. aastal ja võimaldab külastajatel näha koopakunsti rekonstruktsiooni ilma originaali kahjustamata.
Chauvet' koobas kanti 2014. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse, tunnustamaks selle erakordset kultuurilist ja teaduslikku väärtust.
Teaduslik tähendus
Chauvet' koobas on oluline mitte ainult oma vanuse pärast, vaid ka sellega, et kunst näitab kõrget tehnilist oskust ja sügavat keskkonna‑ ning loomateadmiste tunnetust. Selles paikneb haruldaselt suur hulk erinevaid liike ja keerukaid kompositsioone, mis annavad väärtuslikku teavet paleoliitilise inimese mõtlemise, sümboolika ja elukeskkonna kohta.
Märkus lugejale: kui soovite Chauvet' koopast rohkem lugeda või külastada selle replikat, otsige infot kohalike muuseumide ja turismiinfokeskuste kaudu, sest originaali külastus on väga piiratud ja eelneb rangetele teaduslikele ja konservatsioonialastele nõuetele.
Hobuste joonistused Chauvet' koopast
Omadused
Ardèche'i piirkonna kuristikes on palju koopaid. Paljud neist on geoloogilise või arheoloogilise tähtsusega. Chauvet' koobas on ebatavaliselt suur. Selle kunstiteosed on hästi säilinud ja hea kvaliteediga. Inimene asus seal kahel erineval ajal: Aurignaciumi ja Gravetti ajal. Enamik kunstiteoseid pärineb varasemast Aurignaciumi ajastust (30 000 kuni 32 000 aastat tagasi).
Ainukesed jäljed, mis on jäänud hilisemast okupatsioonist Gravettia ajal, on lapse jalajäljed, iidsete tuleasemete söestunud jäänused ja söe suitsuplekid, mis pärinevad koopaid valgustanud tõrvikutest. Tundub, et pärast last ei olnud seal keegi käinud, kuni see 1994. aastal avastati. Jalajäljed on ühed vanimad olemasolevad inimjäljed: need on 20 000 kuni 30 000 aastat vanad.
Koopa põrand on pehmest materjalist, peaaegu nagu savi. Seal on koopakaru käpajäljed. Samuti on põrandal suured ümarad süvendid. Arvatakse, et need on pesad, kus karud magasid. Seal on palju kivistunud luid, sealhulgas koopakarude koljusid ja kivirähni sarveline kolju.
Seal on sadu loomapilte. Esindatud on vähemalt 13 erinevat liiki, sealhulgas sellised, mida on harva või üldse mitte kunagi leitud teistel jääaja maalingutel. Lisaks tavaliselt kütitud loomadele: hobused, veised, põhjapõdrad jne. Chauvet' koopa seinad on kaetud röövloomadega: lõvid, pantrid, karud, öökullid, ninasarvikud ja hüeenad. Enamusele koopakunstile iseloomulikult ei ole maalitud täielikke inimfiguure, kuigi on üks võimalik, osaline "Veenuse" kuju, mis võib kujutada naise jalgu ja suguelundeid. Ühel omapärasel figuuril näib olevat naise alakeha ja piisonite ülakeha. On mõned paneelid punase ookri käejälgedega ja käte šabloonidega, mis on tehtud pigmendi sülitamisega üle käte, mis on surutud vastu koopa pinda. Abstraktsed märgid - jooned ja täpid - on kogu koopas. Samuti on kaks tuvastamatut kujutist, millel on ebamäärane liblikakujundus. Selline teemade kombinatsioon on pannud eelajaloolise kunsti ja kultuuride eksperdid arvama, et tõenäoliselt oli neil maalidel rituaalne, šamanistlik või maagiline aspekt.
Kunstnikud, kes neid ainulaadseid maale valmistasid, kasutasid tehnikat, mida ei ole sageli täheldatud teistes koopakunstides. Paljud maalid näivad olevat tehtud alles pärast seda, kui seinad olid prahist ja betoonist puhtaks kraabitud. See jättis sileda ja märgatavalt heledama ala, millel kunstnikud töötasid. Sarnaselt saavutatakse kolmemõõtmelisus ka teatud figuuride piirjoonte sisselõikamise või söövitamisega. See rõhutab visuaalselt mõningaid loomi ja võimaldab tõrviku valgusel heita servadele varjud.
Dating
Koobas sisaldab vanimaid teadaolevaid koopamaalinguid, mis põhinevad radiosüsiniku dateeringul "mustadest joonistustest, tõrvikujälgedest ja põrandatest". Clottes järeldab, et "kuupäevad jagunevad kahte rühma, üks umbes 27 000-26 000 BP ja teine umbes 32 000-30 000 BP". 1999. aasta seisuga oli teatatud 31 koopast võetud proovi kuupäevad, millest varaseim oli 32 900±490 BP.
Mõned arheoloogid on need kuupäevad siiski kahtluse alla seadnud.
Ajalugu
Koobas sai nime Jean-Marie Chauvet' järgi, kes avastas selle 18. detsembril 1994 koos Christian Hillaire'i ja Eliette Brunel-Deschampsiga. Teadlased leidsid, et koobas oli olnud puutumata 20 000-30 000 aastat.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Chauvet' koobas?
V: Chauvet' koobas asub Vallon-Pont-d'Arci lähedal Ardèche'i departemangus Lõuna-Prantsusmaal.
K: Millal sai Chauvet' koopas esmakordselt teada paleoliitilised kunstiteosed?
V: Paleoliitilised kunstiteosed said Chauvet' koopas teatavaks 1994. aastal.
K: Milliseid loomi leiti Chauvet' koopast?
V: Chauvet' koopast leiti paljude loomade jäänuseid, millest mõned on nüüdseks välja surnud.
K: Milliste teiste eelajalooliste kunstiteoste leiukohtadega on Chauvet' koobast võrreldav?
V: Chauvet' koobas, nagu Lascaux, Altamira ja Cosquer, on üks olulisemaid eelajaloolisi kunstipaiku.
K: Kas Chauvet' koopast leiti ka inimese jalajälgi?
V: Jah, Chauvet' koopast leiti nii loomade kui ka inimeste jalajälgi.
K: Milline on Chauvet' koopa tähtsus?
V: Chauvet' koobas on üks olulisemaid eelajaloolise kunsti leiukohti, mille seintelt on leitud paleoliitikumi aegseid kunstiteoseid koos paljude, osaliselt väljasurevate loomade jäänustega.
K: Mis on Chauvet' koobas ka tuntud?
V: Chauvet' koobast on tuntud ka kui Chauvet-Pont-d'Arci koobas.
Otsige