Vana-Rooma kultuur

Klassid

Roomas oli neli inimklassi: aristokraadid, ratsanikud, tavakodanikud ja orjad. Aristokraatide klassi kuulus umbes 300 perekonda, enamasti senaatorid. Aristokraatide klass oli väga võimas. Ratsanikud ehk "equites" olid kaupmehed, valitsuse ehitajad ja pankurid, kes olid tavaliselt vähem rikkad. Tavakodanikud olid talupojad, tööstustöölised ja linnarahvas. Orjad pidid kõvasti tööd tegema ja tavaliselt vabastati nad vanaks saades. Mõned orjad olid välja õpetatud gladiaatoriteks, et inimesed saaksid neid vaadata. Teised orjad töötasid rikastes kodudes uksehoidjatena, kandjatena, sõnumitoojatena või sulastena. Mõned Kreeka orjad olid õpetajad, kes õpetasid oma keelt, või arstid.

Religioon

Rooma algses religioonis oli palju jumalaid, mille lugusid nimetati Rooma mütoloogiaks.

Kristlus

Jeesuse sünni ajal valitses Rooma impeerium kogu Vahemere piirkonda. Jeesus õpetas kummardama ainult Jumalat. Kuna kristlased kummardasid ainult Jumalat ega osalenud teiste jumalate pidustustel, pidasid roomlased neid ebapatriootilisteks. Paljud kristlased löödi risti. Roomlased kiusasid neid aastaid taga. Mõnikord tapeti nad näitemänguks loomadega.

Siiski levis kristlus endiselt Rooma impeeriumis. Suur muutus toimus, kui keisriks sai Konstantin I. Ta viis impeeriumi pealinna Bütsantsi, pöördus ristiusku ja kaitses kristlasi kahju eest. Paljud roomlased jätkasid vanade jumalate kummardamist.

House

Keisririigi ajastul ehitati vaesemad Rooma majad päikesekuivatatud tellistest. Nendes majades oli ainult üks tuba. Selles ühes toas magas ja sõi perekond ning võttis vastu külalisi. Rikkamatel inimestel olid villad. Näidati kujusid ja maale. Väikesed ruumid olid elamis- ja söögikohad. Keskel oli õu koos aiaga. See oli kaunistatud purskkaevude, taimede ja lilledega. Põrandad olid sageli mosaiikidest, plaatidest või marmorist, millel oli palju erinevaid värve. Mõned seinad olid värvitud. Nõud olid valmistatud keraamikast või klaasist. Mõnes majas ja avalikus vannis oli veevarustus ja kasutati kanalisatsioonisüsteemi. Kuum õhk soojendas maja küttesüsteemist. Paljudel rikastel roomlastel oli kaks maja, üks linnas ja teine maal.

Vaesed inimesed elasid hoonetes, mille ülemised korrused olid kõige vaesematele mõeldud. Mõnikord võis neile pääsemiseks olla kuni 200 trepiastet. Juhtus palju tulekahjusid. Tulekahju kustutamiseks kasutati veeämbreid, kuigi sageli see ei toiminud.

Toidud

Vaesed inimesed sõid köögivilju, kala, soola, juustu, puuvilju, pähkleid ja oliiviõli. Liha, eriti veiseliha, tavaliselt ei söödud. Hommikusööki tavaliselt ei söödud ja lõunasöögiks kasutati toidujääke. Rikkad inimesed sõid õhtusööki enne kella nelja pärastlõunal. Nad sõid tavaliselt kolm kuni kümme tundi. Käsi pesti käte vahel. Üks keiser serveeris oma õhtusöökidel 22 käiku. Kui õhtusöögile kutsuti külalisi, saadeti orjad neid õigeaegselt tooma, sest veekellad ei töötanud alati ühtemoodi. Inimestele meeldis magustoiduks süüa viinamarju. Alguses söödi magustoiduks külmi karbid ja austrid, kuid hiljem sõid inimesed neid hoopis söögi alguses.

Avalikud vannid

Avalikke supluskohti ei kasutatud mitte ainult suplemiseks. Lisaks kuumaveeruumidele ja külmaveeruumidele olid seal ka aiad, staadionid, kunstigaleriid, raamatukogud ja söögikohad. Oli isegi maa-aluseid käike, et lihtsamalt kohtadesse pääseda. Akveduktid varustasid vannid veega. Need olid nii hästi ehitatud, et mõned neist on siiani kasutusel.

Roomlased olid oma akveduktide üle väga uhked. Nad pidasid neid paremaks kui "kasutuid" Egiptuse püramiide. Nad kasutasid neid ka joogivee saamiseks.

Laevad

Suurtel laevadel, mida nimetati quinqueremes, oli 300 inimest, kes sõudsid sõudjadega. Nad võisid läbida 100 miili (160 km) päevas. Kaubateed olid kaitstud piraatide eest. Paljud laevad vedasid toitu, teised aga pärleid, pipart, puuvilla, kaneeli ja siidi. Üks nael siidi maksis tol ajal naela kulda.

Kunst

Keel ja kirjandus

Roomlaste emakeel oli ladina keel. Selle tähestik põhines etruskide tähestikul, mis omakorda põhines kreeka tähestikul.

Säilinud ladinakeelne kirjandus on klassikalises ladina keeles 1. sajandist eKr. Rooma impeeriumi kõnekeel oli vulgaarladina keel, mis erines klassikalisest ladina keelest grammatika ja sõnavara ning lõpuks ka häälduse poolest. Ladina keelest said alguse portugali, hispaania, prantsuse ja itaalia keel. Ladina keelt kasutati meditsiini- ja teadussõnade jaoks.

Ladina keel jäi Rooma impeeriumi peamiseks kirjakeeleks. Kreeka keelest sai kõrgelt haritud eliidi keel, sest suurem osa roomlaste õpitud kirjandusest oli kirjutatud kreeka keeles. Rooma kirjandus oli suuresti mõjutatud kreeka kirjandusest. Mõned tuntuimad näited on Vergiliuse "Aeneis", Plutarchose "Kuulsate meeste elud" ja Horatiuse "Oodid".

Rooma impeeriumi idaosas, millest hiljem sai Bütsantsi impeerium, ei asendanud ladina keel üldse kreeka keelt. Pärast Justinianuse surma muutus kreeka keel Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks. Rooma impeeriumi laienemine levitas ladina keelt kogu Euroopas. Vulgaarladina keelest kujunesid eri paigus dialektid, mis muutusid järk-järgult erinevateks romaani keelteks.

Arhitektuur

Roomlased ehitasid suuri teid ja sildu. Nad kirjutasid näidendeid ja säilitasid foiniiklaste tähestiku. Roomlased olid tavaliselt praktilised ja hoidsid Kreeka kultuuri elus. Paljud nende tehtud akveduktid on ikka veel olemas ja kasutusel. Roomas olid ka esimesed haiglad läänemaailmas. Neil oli ka esimene riiklik meditsiinisüsteem vaestele. Nende hooneid kaunistasid mosaiigid põrandatel ja otse seintele tehtud maalid.

Muusika

Roomlaste muusika oli oluline osa nende elust. Laul (tuntud kui carmen) oli osa peaaegu igast ühiskondlikust sündmusest. Muusika saatis vaatemänge ja sündmusi areenil. See oli osa pantomimuse-nimelisest etenduskunstivormist, mis oli varajane jutuballeti vorm, mis ühendas ekspressiivse tantsu, instrumentaalmuusika ja lauldud libreto.

Nad olid mõjutatud etruskide ja kreeka muusikast. See, mida roomlased laulsid, järgis lihtsalt laulude loomulikku meloodiat.

Rooma keel on mõjutanud paljusid kultuure. Selle mõju on näha selles 1407. aasta ladina piiblis.


Naine mängib kithara. Kithara on rooma pilli.

Seotud leheküljed

• Vana-Rooma
• Rooma impeerium
• Rõivastus Vana-Roomas