Vana-Rooma kultuur: ajalugu, kunst, arhitektuur ja seadused

Avasta Vana-Rooma kultuuri ajalugu, kunst, arhitektuur ja seadused — legendid, monumentaalne pärand ja õiguslik mõju, mis kujundas Euroopa kultuuri ja õigustraditsioone.

Vana-Rooma kultuur kasvas läbi peaaegu 1200 aasta Rooma tsivilisatsiooni. Roomlased vallutasid palju rahvaid ja tõid oma sõdadest igalt maalt kaasa palju asju. Nende eluviis oli segu paljudest kultuuridest, mõjutustest ja religioonidest. Alates 2. sajandist eKr muutus Kreeka mõju väga oluliseks. Arhitektuur, maalikunst, skulptuur, seadused ja kirjandus kasvasid kõrgele tasemele. Erinevad valitsejad kohtlesid orje ja kristlasi erinevalt. Rooma oli kaubandusriik, mis hoidis sõjalist kontrolli paljude rahvaste üle, peamiselt Vahemere ümbruses.

Ajaloost lühidalt

Vana-Rooma ajalugu algab legendaarse linna asutusega 8. sajandil eKr ja hõlmab kuningriigi, vabariigi ja keisririigi perioode. Tähtsamad etapid:

• Kuningriik (legendaarne algus, ca 8.–6. saj eKr)
• Rooma Vabariik (509–27 eKr) – poliitilised institutsioonid, senat, laienemine Vahemerele
• Rooma Keisririik (27 eKr – 476 pKr Lääne-Rooma langus, Ida-Rooma ehk Bütsants jätkus) – tsentraliseeritud võim ja keisrite aeg

Rooma mõju laienes tänu sõjale, diplomaatiale, kaubandusele ja rooma õigussüsteemi levikule. Kreeka kultuur mõjutas tugevalt filosoofiat, kunsti ja haridust, eriti alates 2. sajandist eKr.

Kunst ja kirjandus

Rooma kunst oli mitmekesine ja praktiline. Tuntud vormid olid:

• Skulptuur: portreed, realistlik fotonäoline kujutis; pronks- ja marmorist teosed.
• Maalikunst ja freskod: sisekujundus villasid ja avalikke hooneid; Pompeii freskod on hästi säilinud näited.
• Mosaiigid: dekoratiivsed põrandad ja seinad, sageli mütoloogiliste või igapäevaelustseenidega.
• Kirjandus: luule (Virgilius, Ovidius), proosa ja retoorika (Cicero), ajalookirjutus (Livius), filosoofia ja satiir (Seneca, Juvenalis).

Rooma kirjanduse keel oli ladina, mis jäi Keskaja ja varauusaaja kultuurilise ning teadusliku suhtluse aluseks.

Arhitektuur ja inseneriteadus

Rooma arhitektuur ja inseneritöö olid uudse tehnoloogia ja suurtööstuslike lahenduste eelkäijad. Olulised saavutused:

• Betoontöö (opus caementicium): võimaldas suurte võlvide ja kuplite ehitamist (näit. Panteon).
• Kaar ja võlv: tugevnes sildade, akveduktide ja avalike hoonete ehitus.
• Akveduktid ja veevarustus: tagasid linnade joogivee ja avalike vannide töö.
• Teede võrk: kiired sõjaväe- ja kaubateed, mis sidusid impeeriumi.
• Arena- ja amfiteatrid: Colosseum, staadionid ja teatrihooned avalike meelelahutuste jaoks.

Roomlastelt pärinevad insenerilahendused on mõjutanud arhitektuuri ja ehitustehnikat kuni tänapäevani.

Õigus ja seadused

Rooma õigussüsteem on üks kõige püsivamaid päranditest. Olulised tunnused:

• Rooma seaduste süsteem: aluseks olid näiteks Kaheteistkümne tahvli seadused (Twelve Tables), hilisemad kommentaarid ja keisriõigused.
• Õigusteadus: juristide töö tõi ette regulatsioonid lepinguõiguse, omandisuhete, perekonnaõiguse ja protseduuriliste normide kohta.
• Pärand: paljud kaasaegsed mandaat- ja tsiviilõiguse põhimõtted on tuletatud roomaõigusest (nt teatud lepingukohustused, testamendid, omandi kaitse).

Rooma õigussüsteemi kokkuvõte ja redaktsioonid (nt Justinianuse Corpus Juris Civilis Bütsantsis) aitasid neid ideid edasikanda.

Uskumus, religioon ja kristlus

Algselt oli Rooma religioon polüteistlik, tugevalt seotud avalike rituaalide ja riiklike traditsioonidega. Iseloomulikud olid:

• Rooma jumalad ja rituaalid: Jupiter, Juno, Minerva jpm ning kodused laekriid ja templid.
• Keisrikultus: mõnikord austati elavaid või surnud keisereid jumaliku auras.
• Kristluse levik: algselt alguseõiguslike vähemusliikumistena; kristlasi mõnikord tagakiusati, kuni 4. sajandil pKr sai kristlus riigi poolt tunnistatud ja hiljem riigiuskumuseks.

Ühiskond ja igapäevaelu

Rooma ühiskond oli hierarhiline. Peamised grupid:

• Patritsiad (rikaste ja privileegitud perede pärijad)
• Plebeid (vaba kodanikud, kellel olid erinevad sotsiaalsed õigused)
• Vabastatud orjad ja orjad (viimased ilma kodanikuõigusteta)

Perekond oli keskne institutsioon, kus pater familias (peremees) pidas suurt autoriteeti. Linnades toimisid avalikud vannid, turgud, teatrid ja templid – need olid olulised sotsiaalsed keskused.

Majandus ja kaubandus

Rooma majandus põhines peamiselt põllumajandusel, kuid kaubandus oli ulatuslik:

• Põllumajandus: teravilja, oliivide ja viinamarjade tootmine – suured villad (latifundia) tootsid ekspordiks.
• Kaubandus: Vahemeremaade võrgustik, püsivad kaubateed ja sadamad; Rooma münt oli laialt levinud.
• Sõjavägi ja infrastruktuur: sõjavägi ehitas teid ja akvedukte, mis toetasid kaubandust ja kontrolli üle provintside.

Pärand ja mõju tänapäeval

Rooma kultuur on andnud maailmale palju aluseid, mis on säilinud läbi sajandite:

• Keel: ladina keel ja sellest tuletatud romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, rumeenia).
• Õigus: roomaõiguse põhimõtted on paljude kaasaegsete õigussüsteemide aluseks.
• Arhitektuur ja inseneritöö: samad põhimõtted ja tehnoloogiad mõjutavad ehitust ka tänapäeval.
• Ideed ja institutsioonid: senati kontseptsioon, linna planeerimine, avalike teenuste süsteemid.

Vana-Rooma kultuuri uurimine aitab mõista Euroopa ja Lähis-Ida ajaloolisi protsesse ning kaasaegse ühiskonna kujunemist.

Kunst

Keel ja kirjandus

Roomlaste emakeel oli ladina keel. Selle tähestik põhines etruskide tähestikul, mis omakorda põhines kreeka tähestikul.

Säilinud ladinakeelne kirjandus on klassikalises ladina keeles 1. sajandist eKr. Rooma impeeriumi kõnekeel oli vulgaarladina keel, mis erines klassikalisest ladina keelest grammatika ja sõnavara ning lõpuks ka häälduse poolest. Ladina keelest said alguse portugali, hispaania, prantsuse ja itaalia keel. Ladina keelt kasutati meditsiini- ja teadussõnade jaoks.

Ladina keel jäi Rooma impeeriumi peamiseks kirjakeeleks. Kreeka keelest sai kõrgelt haritud eliidi keel, sest suurem osa roomlaste õpitud kirjandusest oli kirjutatud kreeka keeles. Rooma kirjandus oli suuresti mõjutatud kreeka kirjandusest. Mõned tuntuimad näited on Vergiliuse "Aeneis", Plutarchose "Kuulsate meeste elud" ja Horatiuse "Oodid".

Rooma impeeriumi idaosas, millest hiljem sai Bütsantsi impeerium, ei asendanud ladina keel üldse kreeka keelt. Pärast Justinianuse surma muutus kreeka keel Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks. Rooma impeeriumi laienemine levitas ladina keelt kogu Euroopas. Vulgaarladina keelest kujunesid eri paigus dialektid, mis muutusid järk-järgult erinevateks romaani keelteks.

Arhitektuur

Roomlased ehitasid suuri teid ja sildu. Nad kirjutasid näidendeid ja säilitasid foiniiklaste tähestiku. Roomlased olid tavaliselt praktilised ja hoidsid Kreeka kultuuri elus. Paljud nende tehtud akveduktid on ikka veel olemas ja kasutusel. Roomas olid ka esimesed haiglad läänemaailmas. Neil oli ka esimene riiklik meditsiinisüsteem vaestele. Nende hooneid kaunistasid mosaiigid põrandatel ja otse seintele tehtud maalid.

Muusika

Roomlaste muusika oli oluline osa nende elust. Laul (tuntud kui carmen) oli osa peaaegu igast ühiskondlikust sündmusest. Muusika saatis vaatemänge ja sündmusi areenil. See oli osa pantomimuse-nimelisest etenduskunstivormist, mis oli varajane jutuballeti vorm, mis ühendas ekspressiivse tantsu, instrumentaalmuusika ja lauldud libreto.

Nad olid mõjutatud etruskide ja kreeka muusikast. See, mida roomlased laulsid, järgis lihtsalt laulude loomulikku meloodiat.

Rooma keel on mõjutanud paljusid kultuure. Selle mõju on näha selles 1407. aasta ladina piiblis.


Naine mängib kithara. Kithara on rooma pilli.

Küsimused ja vastused

K: Kui kaua kasvas Vana-Rooma kultuur?

K: Mida tõid roomlased oma sõdadest kaasa?

K: Milline oli roomlaste eluviis?

K: Millal muutus Kreeka mõju Roomas väga oluliseks?

K: Millistes valdkondades arenesid Roomas arhitektuur, maalikunst, skulptuur, seadused ja kirjandus kõrgele tasemele?

Küsimus: Kas orjad ja kristlased said Vana-Roomas erinevate valitsejate poolt sarnase või erineva kohtlemise?

K: Milline riik oli Rooma ja millist kontrolli ta hoidis?

Otsing