Libreto
Liibreto on tekst (sõnad), mis pannakse muusikasse, et teha ooper. Liibreto võib olla ka oratooriumi, kantaadi, messi või muusikali sõnad. Seda, kes kirjutab libreto, nimetatakse libretistiks. Sõna "libretto" (mitmuses: "libretti" või "librettos") on itaalia keelest pärit sõna, mis tähendab "väikest raamatut".
Mõnikord kirjutab helilooja ise libretosid, kuid tavaliselt meeldib heliloojale, kui libretist kirjutab tema jaoks sõnad, et ta saaks need musitseerida.
Mõned libretod on libretisti originaallood, kuid väga sageli põhinevad need mõne teise kirjaniku raamatul.
18. sajandil oli Metastasio väga kuulus libretist. Paljud tema libretod on eri heliloojate poolt mitu korda esitatud. Teine 18. sajandi libretist oli Lorenzo da Ponte, kes kirjutas libretod kolmele Mozarti suurimale ooperile, aga ka paljudele teistele heliloojatele. 19. sajandil kirjutas Eugène Scribe väga palju libretosid, mida on musitseerinud sellised heliloojad nagu Meyerbeer, Auber, Bellini, Donizetti, Rossini ja Verdi. Kaks prantsuse kirjanikku Henri Meilhac ja Ludovic Halévy kirjutasid palju ooperi- ja operetilibrette heliloojatele Jacques Offenbach, Jules Massenet ja Georges Bizet. Arrigo Boito, kes kirjutas libretod muu hulgas Giuseppe Verdile ja Amilcare Ponchiellile, kirjutas ise kaks ooperit. Hugo von Hoffmansthal kirjutas libretod Richard Straussile.
Wagner ja Tippett on kaks heliloojat, kes kirjutasid oma libretod.
Tavaliselt kirjutatakse libreto enne muusikat, kuid mõnikord kirjutasid heliloojad kõigepealt osa muusikast ja otsisid siis sõnad, mis sobiksid sellega. Heliloojad, nagu Mihhail Glinka, Aleksander Serov, Rimski-Korsakov, Puccini ja Mascagni, tegid seda mõnikord.
Muusikalidel on tavaliselt laulusõnad (laulude sõnad) ja eraldi "raamat" (räägitud dialoog ja lavastussõnad). Mõnikord on need kaks eri autorid, nt muusikalis "Viiuldaja katusel" on helilooja (Jerry Bock), sõnade autor (Sheldon Harnick) ja "raamatu" autor (Joseph Stein).
Pietro Metastasio
Küsimused ja vastused
K: Mis on raamatukogu?
A: Libretto on tekst (sõnad), mis pannakse muusikasse, et teha ooper, oratoorium, kantaat, missat või muusikal.
K: Kes kirjutab libreto?
V: Seda, kes kirjutab libreto, nimetatakse libretistiks.
K: Mida tähendab "libreto"?
V: Libretto (mitmuses "libretti" või "librettos") on itaalia keelest pärit sõna, mis tähendab "väike raamat".
K: Kas helilooja kirjutab tavaliselt ise libretod?
V: Ei, tavaliselt meeldib heliloojale, kui tal on libretist, kes kirjutab tema jaoks sõnad, et ta saaks need musitseerida.
K: Kas mõned kuulsad 18. sajandi heliloojad on tuntud selle poolest, et nad kirjutasid ise libretod?
V: Jah, Metastasio oli väga kuulus 18. sajandi libretist ja Lorenzo da Ponte kirjutas tekstid kolmele Mozarti suurimale ooperile, nagu ka paljud teised heliloojad.
K: Kes kirjutas 19. sajandi Prantsusmaal palju ooperi- ja operetisõnu?
V: Henri Meilhac ja Ludovic Halévy kirjutasid 19. sajandi Prantsusmaal Jacques Offenbachi, Jules Massenet' ja Georges Bizet' jaoks palju ooperi- ja operetisõnu.
K: Kas on tavaline, et heliloojad kirjutasid kõigepealt osa muusikast ja otsisid siis sinna juurde sõnad?
V: Jah, mõnikord kirjutavad heliloojad kõigepealt osa muusikast ja otsivad siis sinna sobivaid sõnu; seda on teinud muu hulgas Mihhail Glinka, Aleksander Serov, Rimski-Korsakov, Puccini ja Mascagni.
