Kreeka tähestik – ajalugu, 24 tähte ja mõju Euroopa tähestikele

Kreeka tähestik: 24 tähte, ajalugu ja foiniiklaste päritolu — kuidas see kujundas Euroopa tähestikud. Selge, huvitav ülevaade.

Autor: Leandro Alegsa

Kaasaegses kreeka tähestikus on 24 tähte. Seda kasutatakse kreeka keele kirjutamiseks. Kreeka tähestik on üks maailma mõjukamaid ja pikaajalisemaid kirjasüsteeme — selle põhistruktuur on säilinud antiikajast tänapäevani, kuigi vormid ja hääldus on muutunud.

Pärinemine ja areng

Arvatakse, et kõik olulised Euroopa tähestikud pärinevad kreeka tähestikust. See tähestik laenati foiniiklaste tähestikust umbes 10. sajandil eKr, kusjuures seda muudeti palju, et see sobiks kreeka keelega. Peamine muudatus seisnes selles, et mõned foiniiklaste tähed, mida kreeka keeles ei kasutatud, muudeti vokaalideks. Foiniiklased olid kirjutanud oma tähestikku ilma vokaalideta, nii et see muudatus tegi lugemise lihtsamaks. See muudatus sobis paremini ka indoeuroopa keeltele, mis ei kasutanud konsonantidel põhinevaid juurtega (st sõna keskne tähendus põhineb konsonantide jadal) nagu semiidi keeltes, näiteks foiniikia, araabia, heebrea ja aramea keeles. Teine muudatus on see, et mõned uued tähed leiutati helide jaoks, mis olid kreeka keeles, kuid foiniiklaste keeles mitte. Alguses kirjutati kreeka keelt paremalt vasakule, nagu foiniiklastelgi, kuid pärast 6. sajandit eKr kirjutati seda vasakult paremale.

Regionaliseerumine ja ühetaolisus

Varakreeka tähestikus oli mõningaid erinevusi sõltuvalt sellest, millises kreeka maailma osas seda kasutati. Kaks peamist liiki olid idapoolne ja läänepoolne. Kuid aja jooksul hakkasid kõik kreeklased kasutama sama tähestikku, eriti pärast seda, kui 403. aastal eKr võeti Ateenas ametlikult kasutusele Miletose iooniline tähestik. Veidi hiljem tegid seda ka ülejäänud Kreeka ning 350. aastaks eKr, Aleksander Suure ajal, kasutasid peaaegu kõik kreeklased sama kahekümne nelja tähega kreeka tähestikku.

Diakriitika ja toonid

Hiljem leiutas Aristophanes Bütsantsist (umbes 257-185 eKr), kreeka õpetlane ja grammatoloog, kolm diakriitikat (rõhumärki): terav, tõsine ja ümbermõõduline, et tähistada kreeka sõnade toonust või helikõrgust. Need märgid jäid kasutusse antiigist keskaega ning moodustasid hiljem nn polütoonilise (mitmetoonilise) ortograafia baasi. 20. sajandi lõpus ja 1982. aastal viidi Kreekas sisse monotooniline ortograafia, mis lihtsustas aktsente ja jättis kasutusest välja osa antiiksetest märgistustest.

Häälduse muutumine läbi aegade

Kuigi kreeka tähed kujutasid varakult täpselt kõiki kreeka keele põhihäälikuid, muutusid kreeka keele häälikud aja jooksul. Mõned häälikud hakkasid kõlama sarnaselt: aspireeritud häälekõrvalised peatused muutusid häälekõrvalisteks frikatiivideks ja häälekõrvalised peatused muutusid häälekõrvalisteks frikatiivideks. Vanema kreeka keele häälduse kohta saab aimu, kui vaadata selliste kreeka laenusõnade nagu "filosof", "kimeeria", "Küpros" ja "Thessalonik" ladina ja inglise kirjaviisi. Tänapäeva kreeka hääldus (uuskreeti) erineb oluliselt antiiksest; täishäälikud on muutunud ja mitmed konsonandid on frikatiivistunud.

Kahekümne neli tähte — nimed ja vormid

Kaasaegne kreeka tähestik koosneb järgmistest tähtedest. Järgnev nimekiri annab iga tähe suure- ja väiketähe ning ligikaudse häälduse eesti keele häälikus:

  • Α α alfa (a)
  • Β β beeta (v/b sõltuvalt ajaloolisest hääldusest ja kontekstist)
  • Γ γ gamma (g/ɣ)
  • Δ δ delta (d/ð)
  • Ε ε epsilon (e lühike)
  • Ζ ζ zeta (zd või z)
  • Η η eta (ē pikk e)
  • Θ θ theta (th, antiikses häälduses aspireeritud t, tänapäeval f või θ)
  • Ι ι iota (i)
  • Κ κ kappa (k)
  • Λ λ lambda (l)
  • Μ μ mu (m)
  • Ν ν nu (n)
  • Ξ ξ xi (ks)
  • Ο ο omikron (o lühike)
  • Π π pi (p)
  • Ρ ρ rho (r, vahel häälduses hagisena)
  • Σ σ/ς sigma (s; väiketähel eraldi lõpuvariant ς)
  • Τ τ tau (t)
  • Υ υ upsilon (ü või y, antiikses häälduses oli eriline kõrghäälik)
  • Φ φ phi (f/ɸ antiikses häälduses)
  • Χ χ khi (h või χ frikatiiv)
  • Ψ ψ psi (ps)
  • Ω ω omega (ō pikk o)

Arhailised tähed ja numbriline kasutus

Varasemates piirkondlikes variantides esinesid tähti, mida tänapäeval ei kasutata, näiteks digamma (Ͷ/Ϝ), san, qoppa ja sampi. Mõned neist kadusid kõnepruugist, kuid jäid kasutusse numbriliste väärtuste tähistamiseks. Kreeka numbrisüsteem (tuntud ka kui alfabetiline numbrisüsteem) kasutab tähti väärtuste andmiseks (näiteks α = 1, β = 2, …, ϙ/qoppa = 90, ϡ/sampi = 900).

Mõju teistele tähestikele ja tänapäeva kasutus

Kreeka tähestikul on olnud suur mõju Euroopa kirjakultuurile. Latinate tähestik ja sellest hiljem välja arenenud kirjasüsteemid (nt kirillitsa) põhinevad osaliselt kreeka ja foiniikia pärandil läbi Rooma vahenduse. Lisaks kasutatakse kreeka tähti ikka veel teaduses, matemaatikas, inseneriteaduses ja ühiskondlikes tähistustes (näiteks alfa-, beeta-testid; sümbolid nagu π, Δ, λ).

Typograafia, Unicode ja tänapäeva ortograafia

Tänapäeval on kreeka tähestiku täiskomplekt toetatud Unicode'is, mis võimaldab nii polütoonilisi kui ka monotoonilisi märke. Ajakohane kreeka kirjakasutus kasutab peamiselt monotoonilist süsteemi, kus on üks rõhumärk (οξεία, tavaliselt nimetatakse akuutiks) ning mõned erandlikud diakriitikad on likvideeritud. Kirjatüübid ja trükistikud jälgivad kreeka traditsiooni, kuid standardiseerimine on kaasaegsetel aegadel muutnud vorme ühtlasemaks.

Kokkuvõte

Kreeka tähestik on olnud määrava tähtsusega Euroopa kirja- ja kultuuriajaloo kujunemisel. Kuigi hääldus, ortograafia ja mõned tähemärgid on läbi sajandite muutunud, on kreeka tähestiku kahekümne nelja tähe põhisüsteem püsiv ja laialdaselt kasutatav nii keelena kui kultuurilise ja teadusliku sümbolite komplektina. Õppides kreeka tähestikku, saab parema arusaama mitte ainult kreeka keelest, vaid ka paljude teiste Euroopa kirjutus- ja teadusliku traditsiooni elementide päritolust.

Karm hingamine või "H" heli

Teine diakriitiline tähis on koma, tavaliselt häälikute algustähe kohal. See tähistab, kas H-tähe kõla on olemas või mitte. See ei ole meie standardses tähemärkide komplektis olemas. Kui see komakujuline diakriitikumi vokaali kohal on ümberpööratud, näitab see /h/ hääle olemasolu enne vokaali, diftongi või rho. Seega hääldatakse kreekakeelne nimi Ἕκτωρ Hektōr, mitte Ektor. Teine näide on ἥρως, mida hääldatakse hḗrōs ("kangelane").

Kaasaegne ortograafia

1982. aastal võttis Kreeka riik vastu uue, lihtsustatud ortograafia, mida tuntakse kui "monotoonilist", mis on ametlikult kasutusel uuskreeka keeles. Selles kasutatakse ainult üht rõhumärki, teravat rõhku. See tähistab polüsilbiliste sõnade, st sõnade, millel on rohkem kui üks silp, rõhutatud silpi.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mitu tähte on tänapäeva kreeka tähestikus?


V: Kaasaegses kreeka tähestikus on 24 tähte.

K: Mis keeles kirjutatakse kreeka tähestikku?


V: Kreeka tähestikku kasutatakse kreeka keele kirjutamiseks.

K: Kas enamikule kreeka tähtedele on olemas vasted inglise keeles?


V: Jah, enamikul kreeka tähestiku tähtedest on vaste inglise keeles.

K: Kust said kreeklased oma tähestiku?


V: Kreeklased laenasid oma tähestiku umbes 10. sajandil eKr foiniiklaste tähestikust, mida muudeti mõnevõrra, et kohandada see kreeka keele jaoks sobivaks.

K: Kuidas tehti lugemine teiste kultuuridega kauplemisel lihtsamaks?


V: Vokaalid lisati, et muuta lugemine teiste kultuuridega kauplemisel lihtsamaks, sest indoeuroopa keeled ei kasuta konsonantidel põhinevaid juurtega, nagu semiidi keeltes, näiteks foiniikia, araabia, heebrea ja aramea keeles.

K: Millises suunas kirjutati varakreeka keelt?



V: Varakreeka keelt kirjutati paremalt vasakule, nagu foiniiklastegi keeles. Pärast 6. sajandit eKr hakati seda aga kirjutama vasakult paremale.

K: Kes leiutas diakriitilised märgid (rõhumärgid) ja millal need kasutusele võeti?



V: Aristophanes Bütsantsist leiutas diakriitilised märgid (rõhumärgid) umbes 257-185 eKr, et tähistada sõnade toonust või helikõrgust kõnekeeles.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3