Kreeka tähestik
Kaasaegses kreeka tähestikus on 24 tähte. Seda kasutatakse kreeka keele kirjutamiseks.
Arvatakse, et kõik olulised Euroopa tähestikud pärinevad kreeka tähestikust. See tähestik laenati foiniiklaste tähestikust umbes 10. sajandil eKr, kusjuures seda muudeti palju, et see sobiks kreeka keelega. Peamine muudatus seisnes selles, et mõned foiniiklaste tähed, mida kreeka keeles ei kasutatud, muudeti vokaalideks. Foiniiklased olid kirjutanud oma tähestikku ilma vokaalideta, nii et see muudatus tegi lugemise lihtsamaks. See muudatus sobis paremini ka indoeuroopa keeltele, mis ei kasutanud konsonantidel põhinevaid juurtega (st sõna keskne tähendus põhineb konsonantide jadal) nagu semiidi keeltes, näiteks foiniikia, araabia, heebrea ja aramea keeles. Teine muudatus on see, et mõned uued tähed leiutati helide jaoks, mis olid kreeka keeles, kuid foiniiklaste keeles mitte. Alguses kirjutati kreeka keelt paremalt vasakule, nagu foiniiklastelgi, kuid pärast 6. sajandit eKr kirjutati seda vasakult paremale.
Varakreeka tähestikus oli mõningaid erinevusi sõltuvalt sellest, millises kreeka maailma osas seda kasutati. Kaks peamist liiki olid idapoolne ja läänepoolne. Kuid aja jooksul hakkasid kõik kreeklased kasutama sama tähestikku, eriti pärast seda, kui 403. aastal eKr võeti Ateenas ametlikult kasutusele Miletose iooniline tähestik. Veidi hiljem tegid seda ka ülejäänud Kreeka ning 350. aastaks eKr, Aleksander Suure ajal, kasutasid peaaegu kõik kreeklased sama kahekümne nelja tähega kreeka tähestikku.
Hiljem leiutas Aristophanes Bütsantsist (umbes 257-185 eKr), kreeka õpetlane ja grammatoloog, kolm diakriitikat (rõhumärki): terav, tõsine ja ümbermõõduline, et tähistada kreeka sõnade toonust või helikõrgust.
Kuigi kreeka tähed kujutasid varakult täpselt kõiki kreeka keele põhihäälikuid, muutusid kreeka keele häälikud aja jooksul. Mõned häälikuhäälikud hakkasid kõlama üksteisega sarnaselt, aspireeritud häälekõrvalised peatused muutusid häälekõrvalisteks frikatiivideks ja häälekõrvalised peatused muutusid häälekõrvalisteks frikatiivideks. Vanema kreeka keele häälduse kohta saab aimu, kui vaadata selliste kreeka laenusõnade nagu "filosof", "kimeeria", "Küpros" ja "Thessalonik" ladina ja inglise kirjaviisi.
Karm hingamine või "H" heli
Teine diakriitiline tähis on koma, tavaliselt häälikute algustähe kohal. See tähistab, kas H-tähe kõla on olemas või mitte. See ei ole meie standardses tähemärkide komplektis olemas. Kui see komakujuline diakriitikumi vokaali kohal on ümberpööratud, näitab see /h/ hääle olemasolu enne vokaali, diftongi või rho. Seega hääldatakse kreekakeelne nimi Ἕκτωρ Hektōr, mitte Ektor. Teine näide on ἥρως, mida hääldatakse hḗrōs ("kangelane").
Kaasaegne ortograafia
1982. aastal võttis Kreeka riik vastu uue, lihtsustatud ortograafia, mida tuntakse kui "monotoonilist", mis on ametlikult kasutusel uuskreeka keeles. Selles kasutatakse ainult üht rõhumärki, teravat rõhku. See tähistab polüsilbiliste sõnade, st sõnade, millel on rohkem kui üks silp, rõhutatud silpi.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mitu tähte on tänapäeva kreeka tähestikus?
V: Kaasaegses kreeka tähestikus on 24 tähte.
K: Mis keeles kirjutatakse kreeka tähestikku?
V: Kreeka tähestikku kasutatakse kreeka keele kirjutamiseks.
K: Kas enamikule kreeka tähtedele on olemas vasted inglise keeles?
V: Jah, enamikul kreeka tähestiku tähtedest on vaste inglise keeles.
K: Kust said kreeklased oma tähestiku?
V: Kreeklased laenasid oma tähestiku umbes 10. sajandil eKr foiniiklaste tähestikust, mida muudeti mõnevõrra, et kohandada see kreeka keele jaoks sobivaks.
K: Kuidas tehti lugemine teiste kultuuridega kauplemisel lihtsamaks?
V: Vokaalid lisati, et muuta lugemine teiste kultuuridega kauplemisel lihtsamaks, sest indoeuroopa keeled ei kasuta konsonantidel põhinevaid juurtega, nagu semiidi keeltes, näiteks foiniikia, araabia, heebrea ja aramea keeles.
K: Millises suunas kirjutati varakreeka keelt?
V: Varakreeka keelt kirjutati paremalt vasakule, nagu foiniiklastegi keeles. Pärast 6. sajandit eKr hakati seda aga kirjutama vasakult paremale.
K: Kes leiutas diakriitilised märgid (rõhumärgid) ja millal need kasutusele võeti?
V: Aristophanes Bütsantsist leiutas diakriitilised märgid (rõhumärgid) umbes 257-185 eKr, et tähistada sõnade toonust või helikõrgust kõnekeeles.
