Silp — hääldusühik: tähendus, tüübid (avatud/suletud) ja näited

Silp on häälduses eristatav üksus, mille tuumaks on üks vokaalheli (või vokaaliline rõhuühik, nt diftong). Silp võib sisaldada vokaali koos talle eelnevate või järgnevate konsonantidega (onset ja coda). Kõik sõnad koosnevad vähemalt ühest silbist ning silpidest moodustub sõna rütm ja rõhk.

Monosilbilised ja mitmesilbilised sõnad

Ühesilbilised sõnad sisaldavad ühte silpi (näiteks eesti keeles «ma», «kass»), mitmesilbilised sõnad rohkem kui ühte silpi (näiteks «auto», «sõbranna»). Oluline on märkida, et silp ei ole sama mis üks häälik (foneem): sõna võib koosneda ühest silbist, kuid sisaldada mitut häälikut (näiteks diftongid või konsonantklastrid).

Avatud ja suletud silbid

Sõna silp võib olla avatud või suletud sõltuvalt sellest, kuidas see lõpeb:

Avatud silp lõpeb vokaaliga (näide: ma – CV, go – CV).
Suletud silp lõpeb konsonandiga (näide: kass – CVC, cat – CVC).

Silbimustreid tähistatakse sageli tähtedega C ja V (C = konsonant, V = vokaal). Näiteks CVC tähistab silpi, millel on algkonsonant, vokaal ja lõppkonsonant; CV tähistab vokaaliga lõppevat silpi. Mõnel juhul võivad vokaaliühendid (diftongid) või häälikuüksused muuta kirjeldust keerukamaks, kuid põhimõte jääb samaks.

Keelte võrdluseks: mõnes keeles, näiteks inglise keeles, leidub palju erinevaid ja keerukaid suletud silpe; jaapani keeles, seevastu on suletud silpe oluliselt vähem; teistes keeltes, nagu hawaii ja suahiili keel, puuduvad praktiliselt suletud silbid.

C ja V tähistuse tähelepanek

Pange tähele, et C ja V märgid viitavad helidele (foneemidele), mitte üks-ühele kirjapildi tähtedele. Näiteks inglise keele helirühmid «th» või «sh» koosnevad kirjas kahest tähest, kuid häälduses tavaliselt ühest konsoneantidest. Seega C ja V tähistamine kajastab häälduse struktuuri, mitte täpseid ortograafilisi märke.

Näited

Allpool on mõned lihtsad näited nii eesti kui inglise keelest, et illustreerida silbitüüpe (märgin lühidalt C/V-kujul):

ma (CV) – avatud
kass (CVC) – suletud
õde (V-CV) – kahe silbiga: õ-de
auto (CV-CV) – kahe silbiga: au-to
go (CV) – avatud (inglise)
cat (CVC) – suletud (inglise)
run (CVC) – suletud (inglise)
it (VC) – suletud (inglise)

Konsonantide klastrid ja keerukamad silbid

Mõnedes keeltes (nt inglise keeles) on lubatud konsonantide klastrid nii silva alguses kui ka lõpus, mis võimaldab väga keerukaid silbimustreid (nt play CCV, street CCCV, texts CVCCC). Sellised klastrid suurendavad võimalike silbikombinatsioonide arvu ja teevad silbistruktuuri mitmekesisemaks.

Silbiline kirjasüsteem vs tähestik

Mõnes keeles ei kasutata tähestikku, kus iga täht vastab häälikule; selle asemel võib iga märk vastata ühele silbile. Näiteks Jaapani kana (hiragana/katakana) tähistab silpe – sellist kirjasüsteemi nimetatakse silbiliseks ehk silbarvustikuks (syllabary). Silbilised kirjasüsteemid sobivad hästi keeltele, millel on piiratud hulk võimalikest silbevorme (Jaapanis on selleks umbkaudu mõnikümmend–saja tasemel märki), kuid keeruka silbistruktuuriga keelte (nt inglise) puhul oleks silpidepõhine tähestik praktiliselt ebapraktiline, mistõttu kasutatakse siin foneemipõhiseid tähestikke.

Kuidas silpe loendada ja jagada

Lihtne viis silpide arvu kontrollimiseks on lause kõnelemisel „plaksutada“ iga vokaali- või häälikuheliga, mis moodustab silbi tuuma.
Silpe jagades arvestatakse tavaliselt vokaalsete tuumade asupaika ning leitakse, millised konsonandid kuuluvad eelmise või järgneva silbi juurde (onset/coda reeglid võivad erineda keelteti).
Sõnatuletises ja rõhu määramisel mängivad silbid olulist rolli: mõnes keeles (nt eesti) on rõhk enamasti esimesel silbil, teistes (nt inglise) on rõhu paigutus varieeruv ja määrab sõna intonatsiooni ja tähenduse nüansse.

Lõpetuseks: silp on praktiline ja tähtis üksus nii häälduses, keeleteaduses kui ka kirjasüsteemide kavandamisel. Selle mõistmine aitab paremini aru saada sõnade rütmist, rõhust ja sellest, miks erinevad keeled kasutavad erinevaid kirjutuslahendusi (tähestik vs silbiline kirja võte).

Küsimused ja vastused

K: Mis on silp?

V: Silp on katkestusteta lausutud hääleühik, vabalt öeldes üks heli. Kõik sõnad koosnevad vähemalt ühest silbist.

K: Mis vahe on suletud ja avatud silpide vahel?

V: Kui silp lõpeb konsonandiga, nimetatakse seda suletud silbiks. Kui silp lõpeb vokaaliga, nimetatakse seda avatud silbiks.

K: Kuidas saab silpide mustreid näidata?

V: Silbimustreid saab näidata C ja V abil (C tähistab "konsonant", V tähistab "vokaal"). Suletud silpe näidatakse sageli kui CVC (nt sai) ja avatud silpe kui CV (nt mine).

Küsimus: Kas on keeli, kus ei ole suletud silpe või on vähe suletud silpe?

V: Jah, mõnedes keeltes, nagu hawaii ja suahiili keel, ei ole suletud silpe, samas kui teistes keeltes, nagu jaapani keel, on vähe suletud silpe.

K: Kas ingliskeelsetel sõnadel võib olla mitu konsonanti üksteise kõrval?

V: Jah, mitmetes keeltes, näiteks inglise keeles, võivad syallbles olla konsonantide klastrid, mis võimaldavad sõnadel kergesti palju keerulisemaid syallblesid.

K: Kas tähestikku kasutades kirjutamine sobib keeruliste keelestruktuuride jaoks paremini kui silbistiku kasutamine?

V: Jah, kuna sellistes keeltes nagu inglise keel võib sõnadel olla palju erinevaid keerulisi silpühendusi (inglise keeles võib olla üle 10 000), oleks selliste keelte kirjutamine silpühendust kasutades täiesti ebapraktiline, seega sobivad tähestikud palju paremini sellist tüüpi keelestruktuuride kirjutamiseks.