Chinchorro muumiad — maailma vanimad kunstlikult mumifitseeritud inimjäänused
Chinchorro muumiad — 7000-aastased maailma vanimad kunstlikult mumifitseeritud inimjäänused: avasta nende ajalugu, mumifitseerimise saladused ja kliimamuutustest tulenev oht.
Chinchorro muumiad on Lõuna-Ameerika Chinchorro kultuurist pärit inimeste mumifitseerunud jäänused, mis on leitud tänapäeva Tšiili põhjaosas ja Peruu lõunaosas. Need on seni teadaolevalt vanimad näited kunstlikult mumifitseeritud inimjäänustest maailmas. Vanimad muumiad on ligikaudu 7000 aasta vanused; mumifitseerimist hakati Chinchorro kultuuris praktiseerima mitme sajandi ja aastatuhande vältel ning see kestis ligikaudu kuni 1800. aastani eKr.
Ajalooline ja kultuuriline taust
Chinchorro rahvas elas Vaikse ookeani rannikualadel, kus elatusallikaks olid peamiselt kalandus ja muud mereannid. Arheoloogilised leiud — eelkõige suured karbikihid (koore- ja kilpkonnakogumikud) — ning luude stabiilsete isotopide analüüsid näitavad, et nende toitumine oli tugevalt mereline: olulise osa toidust moodustasid kalad, mereelukad ja molluskid.
Mumifitseerimise tehnikad ja tüübid
Chinchorro muumiad eristuvad tehnika poolest — nad ei olnud loomulikult säilinud surmajäänused, vaid inimesi teadlikult töödeldud ja rekonstrueritud. Tehnikad olid mitmekesised ja arenenud läbi sajandite. Mõned üldised tunnused:
- keha osaline või täielik lahti võtmine, siseorganite ja pehmete kudede pesemine või eemaldamine;
- skeleti toestamine puidust või muust materjalist tugede abil ning keha täitmine orgaanilise või inorgaanilise täitematerjaliga;
- naha või pea taastamine — tihti kanti näole maski sarnast kihti savi või muud segu ning värviti pigmentidega (näiteks tumedad või punakad toonid);
- muumiate vahel on kirjeldatud erinevaid stiile, mida teadlased nimetavad täpsemalt (nt „mustad“, „punased“ ja muud tüübid), mis kajastavad erinevaid tehnilisi ja ajastulisi variante.
Oluline erinevus teiste tuntud mumifitseerimissüsteemide (näiteks Egiptuse) ja Chinchorro vahel on see, et Chinchorro kultuuris mumifitseeriti sageli ka vastsündinuid ja lapsi — see rõhutab mumifitseerimise laialdast sotsiaalset või rituaalset tähendust ühiskonnas.
Uurimine ning leiud
Chinchorro muumiatega alustas arheoloogilisi uuringuid esimesena Andide uurija Max Uhle 1914. aastal. Alates sellest on uurimistöö laienenud ja kasutatud kaasaegseid analüüsimeetodeid (nt radiokarbonaat-daatimine, stabiilsete isotopide uuringud, mikroskoopiline ja DNA-analüüs). Tänaseks on leitud üle 280 muumia, millest märkimisväärne osa asub eri muuseumides; umbes 120 muumiat on hoidlas Tarapacá ülikooli muuseumis.
Säilitamine ja tänased ohud
Kuigi paljud Chinchorro muumiad on uuritud ja säilitatud muuseumikogudes, seisavad need esile tõusvate säilitamisprobleemide ees. Üks hiljutistest murekohtadest on see, et osa muumiatest on hakanud lagunema — kliimamuutuste tõttu suurenenud niiskus ja temperatuuri kõikumised soodustavad mikroorganismide aktiivsust, mis omakorda ründab nahka ja teisteid pehmeid kudesid. Sellest tulenevalt on teadlased ja konservaatorid rõhutanud vajadust:
- kontrollitud kliimatingimuste järelehoidmiseks muuseumites (stabiilne niiskus ja temperatuur);
- mikroobse saaste jälgimiseks ja vajadusel desinfitseerimiseks;
- detailsete dokumenteerimis- ja digiteerimismeetodite kasutamiseks (3D-skaneerimine, kõrglahutusega fotograafia), et säilitada andmeid isegi siis, kui füüsiline materjal halveneb;
- kogukondliku ja teaduskoostöö tugevdamiseks, et otsustada, millised suured konservatsioonimeetmeid rakendada ja kuidas jäädvustada kultuuripärandit eetiliselt.
Tähendus ja pärand
Chinchorro muumiad on maailmakultuuris olulised, sest need näitavad, et kunstlik mumifitseerimine tekkis eri paigus sõltumatult ja palju varem kui kunagi varem arvatud. Nad pakuvad väärtuslikku teavet varajaste rannikukogukondade eluolu, uskumuste ja matmispraktikate kohta. Samuti annavad need andmeid iidse inimeste toitumise, haiguste ja elutingimuste kohta, mis on väärtuslikud nii antropoloogias kui ka meditsiiniajaloos.
Edaspidised uuringud, arukas konserveerimine ja rahvusvaheline koostöö on vajalikud, et säilitada ja mõista seda ainulaadset pärandit tulevaste põlvede jaoks.
Tehnikad
Uhle liigitas mumifitseerimise tüübid, mida ta nägi, kolme kategooriasse: lihtne töötlus, keeruline töötlus ja mudaga kaetud muumiad. Sellest ajast alates on teised arheoloogid tema liigitust täiustanud ja kasutavad nüüd enamasti järgmist Chinchorro mumifitseerimise liigitust: naturaalsed, mustad, punased, mudaga kaetud ja sidemuumiad. Kaks kõige levinumat tehnikat, mida kasutati Chinchorro mumifitseerimisel, olid mustad muumiad ja punased muumiad.
Küsimused ja vastused
K: Millised on Chinchorro mumiiad?
V: Chinchorro muumiad on Lõuna-Ameerika Chinchorro kultuurist pärit inimeste mumifitseerunud jäänused.
K: Kus leiti Chinchorro muumiad?
V: Chinchorro muumiad leiti tänapäeva Tšiili põhjaosas ja Peruu lõunaosas.
K: Kui vanad on vanimad Chinchorro muumiad?
V: Vanimad Chinchorro muumiad on 7000 aastat vanad.
K: Millal lõpetati Chinchorro muumiate valmistamine?
V: Chinchorro muumiate valmistamine lõppes umbes 1800 eKr.
K: Kes uuris esimesena Chinchorro muumiaid?
V: Andide arheoloog Max Uhle uuris esimesena Chinchorro muumiaid 1914. aastal.
K: Kui palju Chinchorro muumiaid on tänapäeval leitud?
V: Tänaseks on leitud üle 280 Chinchorro muumia.
K: Miks mõned Chinchorro muumiad sulavad?
V: Mõned Chinchorro muumiad sulavad, sest kliimamuutustest tingitud suurenenud niiskus on lasknud mikroobidel nahka rünnata.
Otsige