Tarvas
Aurochs ehk urus (Bos primigenius) oli suur veiseliik. Aurochs oli varem Euroopas tavaline. Nüüdseks on ta välja surnud. See oli metsloom, mitte kodustatud loom. Väljasurnud aurochis/urus ei ole sama liik kui wisent (Euroopa piison).
Oslo ülikooli paleontoloogiamuuseumi andmetel arenesid aurochid Indias umbes kaks miljonit aastat tagasi, jõudsid Lähis-Itta ja edasi Aasiasse ning jõudsid Euroopasse umbes 250 000 aastat tagasi. Kunagi arvati, et nad on tänapäeva Euroopa veistest (Bos taurus) erinev liik. Tänapäeval arvavad inimesed, et aurochid ja tänapäeva veised on üks ja sama liik.
Tänapäeva veised on muutunud palju väiksemaks kui nende looduslikud esivanemad: suure kodustatud lehma pikkus on umbes 1,5 meetrit (5 jalga, 15 kätt), samas kui aurochid olid umbes 1,75 meetrit (5,75 jalga, 17 kätt).
Aurochidel olid ka mitmed tunnused, mida tänapäeva veistel sageli ei näe, näiteks ettepoole kaldu seatud sarved, kahvatu triip mööda selgroogu ja erinev värvus vastavalt soole. Isasloomad olid mustad, selja all oli kahvatu triip, samas kui emasloomad ja vasikad olid punakad (need värvid esinevad veel mõnel kodustatud veisetõul, näiteks Jersey veistel). Aurochid olid tuntud ka väga agressiivse käitumisega ja ühe looma tapmist peeti iidsetes kultuurides julguse näitena.
Aurochsi skelett Taanis.
Heck veised näevad välja sarnased Aurochsiga
Alaliigid
Omal ajal oli kolm auraši alamliiki, nimelt Bos primigenius namadicus (Falconer, 1859), mis esines Indias, Bos primigenius mauretanicus (Thomas, 1881) Põhja-Aafrikast ja Bos primigenius primigenius (Bojanus, 1827) Euroopast ja Lähis-Idast. Kuni viimase ajani on säilinud ainult Euroopa alamliik.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli karja liigi nimi?
V: Veiste liiki nimetati aurochiks ehk urus (Bos primigenius).
K: Kus olid aurochid varem levinud?
V: Aurochid olid varem levinud Euroopas.
K: Kas väljasurnud aurochis/urus on sama liik nagu wisent (Euroopa piison)?
V: Ei, ei ole. Välja surnud aurochis/härg ei ole sama liik kui wisent (Euroopa piison).
K: Kui pikad olid aurochid võrreldes tänapäeva lehmadega?
V: Suur kodustatud lehm on umbes 1,5 meetri (5 jalga, 15 kätt) pikkune, samas kui aurochid olid umbes 1,75 meetri (5,75 jalga, 17 kätt) pikkused.
K: Mis värvi olid selle liigi isased ja emased?
V: Isasloomad olid mustad, millel oli kahvatu triip mööda selgroogu, samas kui emasloomad ja vasikad olid punakat värvi. Neid värve leidub tänapäevalgi mõnel kodustatud veisetõul, näiteks Jersey veistel.
K: Kui agressiivne oli see loom teadaolevalt?
V: Aurochidel oli väga agressiivne käitumine ja ühe looma tapmist peeti iidsetes kultuurides julguse näitena.
K: Millal arenesid nad Oslo ülikooli paleontoloogiamuuseumi andmetel?
V: Oslo ülikooli paleontoloogilise muuseumi andmetel arenesid aurohid Indias umbes kaks miljonit aastat tagasi ja jõudsid Euroopasse umbes 250 000 aastat tagasi.
