Hümn – tähendus ja ajalugu: anglikaani kirikuhümnid ja rahvushümnid

Hümn on muusikapala, mis on kirjutatud koori või koguduse jaoks ning mida esitatakse tavaliselt anglikaani kiriklikul jumalateenistusel. Hümni ja moteti erinevus seisneb peamiselt selles, et hümni lauldakse inglise keeles ning selle tekstid lähtuvad sagedasti pühakirjast või liturgilisest traditsioonist. Enamikku anglikaani hümne saadab orel, kuid on ka a capella teoseid ja kaasaegseid seadeid, kus kasutatakse instrumente või laia saatjat. Hümn mõistetakse laiemalt ka kui pidulaulu või olulise sündmuse muusikalist tunnustust — seetõttu räägitakse ka rahvushümnidest.

Ajalooline taust

Kirikuhümne traditsioon Inglismaal sai uue tõuke alates ajast, mil kuningas Henry VIII vaidles paavstiga ja murdis sidemed Rooma-katoliku kirikuga, luues Inglise anglikaani kiriku. Selle protsessi käigus anti kirikuheliloojatele ülesanne luua ingliskeelseid liturgilisi teoseid, et teenistused oleksid rahvale arusaadavamad. Sõnad pärinesid sageli Piiblist või muudest liturgilistest tekstidest.

Teada on, et juba 1502. aastal maksti heliloojale Fayrfaxile 20 šillingit hümni koostamise eest, mis näitab varajast huvi ja rahastust uue tüüpi kirikumuusika toetamiseks. Pärast reformatsiooni kooskõlas usutunnistuse muutustega valmis palju ingliskeelseid hümne ja antheme. Alguses olid need sarnased motettidele, kuid inglise keeles; hiljem arenes anglikaani hümnistik iseseisvaks väljaks.

Hümnitüübid anglikaani traditsioonis

Anglikaani hümnid ja anthemid jagunesid ajalooliselt kaheks põhitüübiks:

• Full Anthem – kogu teose laulis kogu koor, see oli tavaliselt homogeense laadiga ja sobis mitmesuguste jumalateenistuste jaoks.
• Verse Anthem – koosnes mitmest salmist või sektsioonist, kus solistid laulsid üksikuid osi ning vahepeal tuli sisse kooriosa; see vorm võimaldas suuremat kontrasti ja väljenduslikkust.

Kirikuhümne roll liturgias on mitmekesine: neid kasutatakse jumalateenistustel nagu Morning Prayer, Evensong, Communion jt. Katedraalide ja suurte kirikute koorid ning organistid on mänginud keskset osa traditsiooni hoidmisel ja edasiarendamisel. Koore on haritud spetsiaalselt koraaliks ja paljud suured katedraalid on tuntud oma koorilauljate ja muusikakoolide poolest.

Hümn ja rahvushümn

Sõna hümn on aja jooksul laienenud tähenduses ning hõlmab ka riiklike või ametlike pidu- ja tunnuslaule — seetõttu nimetatakse rahvuslikke tunnuslaulu sageli rahvushümniks. Mõnikord segunevad liturgiline ja tsiviilne traditsioon (näiteks «God Save the King» kui rahvushümn, millel on ajaloolisi seoseid kiriku ja monarhia sündmustega).

Tuntud anglikaani hümnide ja anthemi heliloojad

Peaaegu kõik katedraalide või suurte kirikute muusikadirektorid on kirjutanud hümne ja antheme. Mõned kõige kuulsamad heliloojad ning nende panus:

• Thomas Tallis (1505–1585) – varajane inglise kirikumuusika grand, mõjutas tugevalt hilisemat anthemi traditsiooni.
• William Byrd (1543–1623) – tuntud oma mitmekülgsete liturgiliste ja ilmalike teoste poolest, säilitas renessansi polüfoonia Inglismaal.
• Orlando Gibbons (1583–1625) – meisterlik barokkaja eelne stilistika, tuntud õrna ja väljendusrikka koorimuusika poolest.
• Henry Purcell (1659–1695) – üks tähtsamaid inglise barokkheliloojaid, kelle loomingus on nii kiriklikke kui teatrimuusika teoseid.
• George Frideric Händel (1685–1759) – kuigi rohkem tuntud ooperi- ja oratooriumite poolest, mõjutas tema tugev dramaatiline stiil ka inglise koorimuusikat.
• William Boyce (1710–1779) – oluline inglise kirikumuusika kogujana ja heliloojana 18. sajandil.
• Samuel Sebastian Wesley (1810–1876) – 19. sajandi oluline anglikaani kirikumuusika arendaja, kirjutas palju hümne ja kooriteoseid.
• Edward Bairstow (1874–1946) – tuntud omapärase meloodia- ja harmooniakäsitluse poolest, mõju 20. sajandi varajasele kirikumuusikale.
• William H. Harris (1883–1973) – mõjukas anglikaani organist ja helilooja, kelle teosed on sageli osa katedraalide repertuaarist.
• Herbert Howells (1892–1983) – tuntud kontemplatiivsete ja värvikate kooriteoste poolest, suur mõju 20. sajandi kirikumuusikale.
• William Mathias (1934–1992) – kaasaegsem helilooja, kelle teosed ühendavad traditsioonilisi ja moodsamaid elemente.
• John Tavener (1944–2013) – eksperimentaalne ja spirituaalne helikeel, leidis laialdast tunnustust nii kirikus kui väljaspool seda.
• John Rutter (s.1945) – kaasaegne helilooja, kuulus rikkalike meloodiate ja ligipääsetava koorimuusika poolest, millel on suur populaarsus kogudustes ja koorides üle maailma.

Käesolev mõju ja tänapäev

Anglikaani hümnitraditsioon elab edasi nii traditsiooniliste kooride repertuaaris kui ka kaasaegsete heliloojate loomingus. Paljud tänapäeva heliloojad segavad vanu vorme uute harmooniate ja rütmidega, töödeldes liturgilisi tekste värskes muusikalises keeles. Hümnid ja anthemid on jätkuvalt oluline osa jumalateenistustest, pidustustest ning ühiskondlikest sündmustest, hoides elus rikkaid kultuurilisi ja religioosseid traditsioone.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hümn?

Küsimus: Kui pikk on maailma pikim hümn?

K: Millal hakkasid heliloojad kirjutama muusikat anglikaani kirikutele?

K: Millised on kaks liiki hümnid?

K: Mille poolest erinevad hümnid motettidest?

K: Kes on mõned kuulsad hümnide heliloojad?

Otsing