Thomas Tallis (sündinud umbes 1505; surnud Greenwichis 23. novembril 1585) oli oma põlvkonna tähtsaim inglise helilooja.
Elu ja karjäär
Tallise varajasest elust teatakse vähe. On tõenäoline, et ta alustas karjääri Doveri ja hiljem Walthami kloostri organistina. Pärast kloostrite laialisaatmist (inglise usureformi ajal) töötas ta mõnda aega Canterburykatedraalis. Peagi sai ta aga töökoha Chapel Royal'i hulka, kus ta teenis kuninglikku kabelit aastaid — tegelikkuses töötas ta kuninglike majapidamiste heaks kuni surmani.
Tallis oli teenistuses nelja erineva monarhi ajal: Henry VIII, Edward VI, Mary Tudor ja Elizabeth I. Kuninglikus teenistuses oli ta nii organist kui ka helilooja, kirjutades muusikat kabelite ja mitmesuguste kirikliku elu sündmuste jaoks.
Tal anti rendile suur maja Kentis ning tema aastane palk oli 91 naela 12 šillingit — tol ajal üsna väärikas tasu. 1575. aastal andis kuninganna Elizabeth I Tallisele ja William Byrdile eriloa, mis andis neile Inglismaal ainuõiguse muusikat trükkida ja avaldada (muusikaprintimine oli tol ajal veel uus tehnika). Tallisele kuulus maja ka Greenwichis, kus ta suri 1585. aastal.
Muusikaline stiil
16. sajandi alguses domineeris kirikumuusikas tihe polüfoonia: erinevad hääled imiteerisid ja üle põimusid omavahel, luues keeruka kontrapunkti. Tallis töötas selle traditsiooni raamides, kuid tema stiil muutus vastavalt religioossetele ja liturgilistele muutustele Inglismaal.
Ta kirjutas nii tihedat polüfooniat kui ka lihtsamaid, selgemalt tekstile keskenduvaid seadeid. Paljudes teostes on koor pigem homofooniline (hääled liiguvad koos ning tekst on paremini arusaadav), kuid katoliikluse lühikese taasilmumise ajal Maria (Mary Tudor) valitsemise ajal püsis tema loomingus ka keerulisem polüfooniline keel. Sel perioodil on tuntud tema antifon "Gaude gloriosa Dei mater" ja missa seade "Puer natus est nobis", mis on rikkalikult mitmehäälilised ja kontrapunktilised.
Tallis oli huvitatud ka Euroopa mandrilt tulevatest ideedest ning püüdis neid Inglismaa konteksti sobitada. Ta kirjutas nii ladinakeelseid kui ka ingliskeelseid tekste sisaldavaid seadeid ning mitmeid lühikesi ja leidlikke hümne.
Tuntumad teosed
Üks Tallise kuulsamaid teoseid on Spem in Alium — erakordselt suur 40-osaline motett. Koor jaguneb neljakümneks sõltumatuks osaks (tavaliselt jagatuna kaheksaks viieliikmeliseks grupiks), nii et selle esitamiseks on vaja vähemalt 40 lauljat. Võimalikuks tellijaks või tähistamise põhjuseks on peetud kuninganna Elizabeth I 40. sünnipäeva 1573. aastal, kuid kindlat dokumentaalset tõendit selle kohta ei ole.
Tema Diliges Dominum on kontrapunktiliste harjutuste kogu, mis sisaldab kuulsat kaanonit, mida sageli nimetatakse lihtsalt "Tallis'i kaanoniks". See kanon on lihtne ja elegantne vastand mõnele tema tihedamale kirikuteosele ning on pälvinud laialdast populaarsust nii õppematerjalina kui ka iseseisva väikse teosena.
Pärand ja mõju
Tallis mõjutas oluliselt inglise kirikumuusika arengut — tema lihtsamad, tekstile rõhu asetavad seaded aitasid kujundada luteri- ja anglikaani liturgiate muusikalist esteetikat, samas kui tema oskus kontrapunkti ja suurte mitmehäälsete vormidega töötada kinnitas tema mainet kui meisterlikku heliloojat. Tema loomingut on järgnevatel sajanditel hinnatud ja selle põhjal on tehtud palju arranžeeringuid.
Tallise loomingut on auväärselt meenutanud ka hilisemad heliloojad; näiteks 20. sajandi inglise helilooja Ralph Vaughan Williams kasutas Tallise teemat oma tuntud teoses "Fantasia on a Theme by Thomas Tallis". Tallis suri Greenwichis, kuid tema muusika elab edasi nii kirikutes kui ka kontsertisaalides üle maailma.
