"Avalon" on 1920. aasta populaarne laul, mis on kujunenud ka jazziklassikaks. Selle on kirjanud Al Jolson, Buddy DeSylva ja Vincent Rose ning laul ilmus esmakordselt samal aastal. Esimesena salvestas loo Al Jolson ning tema versioon kasutati ka muusikalides "Sinbad" ja "Bombo". Jolsoni salvestus veebruaris 1920 saavutas Ameerika singlite edetabelis kõrge, teise koha, aidates laulul kiiresti laiemalt levima hakata.
Autorsuse ajaloo kohta onärevle mitu nüanssi: võimalik, et Vincent Rose oli loo peamine kirjutaja ja Jolsoni nimi pandi tiitritesse osaliselt tuntuse ja turustamise eesmärgil. Algul olid autoritena kirjas ainult Rose ja Jolson; Buddy DeSylva nimi lisati hiljem. Selline autorite lisamine oli tol ajal muusikatööstuses suhteliselt tavaline praktika, kui tuntud esineja aitas loo levikut.
Paljud jazzmuusikud on "Avalon"'i oma repertuaari võtnud ja see on muutunud standardiks. Näiteks salvestasid laulu Cab Calloway (1934), Coleman Hawkins (1935) ja Eddie Durham (1936). Benny Goodman mängis seda – nii plaadil kui ka enda kuulsal kontserdil Carnegie Hallis 1938. aastal. Laulu on kasutatud ka filmides, näiteks "The Jolson Story" (1946) ja "The Benny Goodman Story" (1956), mis aitasid veelgi kinnistada selle paika Ameerika populaar- ja džässkultuuris.
Laulu kohe alguses kõlav meloodia on tuletatud Giacomo Puccini ooperist Giacomo Puccini teosest "Tosca" — täpsemalt osutub sarnaseks osa aria "E lucevan le stelle" meloodiast. Meloodia on Puccini teosest võetud ja sellest on tehtud vaid väikseid muutusi, mistõttu tekkinud sarnasus tõi kaasa kohtuvaidluse. Kohus otsustas hiljem, et Jolson ja Rose peavad maksma Puccini kirjastajatele 25 000 dollarit ning loovutama kogu laulust saadava edaspidise tulu. See otsus oli oluline näide autoriõiguste jõustamisest klassikalise repertuaari ja kommertsmuusika vahelises konfliktis.
Muusikaliselt on "Avalon" lihtsa ja meeldejääva meloodiaga populaarne pala, mis sobib hästi nii solistlikuks esituseks kui ka instrumentaalseks improvisatsiooniks. Selle vorm ning rõhutatud refräänid teevad laulust sooja publiku lemmiku ning on andnud muusikutele vabaduse interpreteerida lugu erinevates žanrites – ragtime'ist ja klassikalisest popist kuni swing'i ning bop-aja džässini.
Tänapäeval käsitlevad muusikateadlased ja ajaloohuvilised "Avalon"'i nii 1920. aastate hitina kui ka huvitava juhtumina autoriõiguste ja meloodiliste mõjutuste ajaloos. Laulu suur levik ja arvukad salvestused on aidanud tal püsida muusikalises mälus pea sajandi jagu pärast ilmumist.
Mõned olulisemad punktid kokkuvõtvalt:
- Ilmus 1920; esitas ja salvestas esimesena Al Jolson.
- Autoriteks on loetletud Al Jolson, Buddy DeSylva ja Vincent Rose, kuid autorluses on olnud vaidlusi.
- Laulist sai džässistandard — salvestanud paljud tuntud artistid (näiteks Cab Calloway, Coleman Hawkins, Eddie Durham, Benny Goodman).
- Algmeloodia lähtub Puccini ooperist Tosca, mis viis kohtuvaidluseni ja suurte hüvitisnõueteni Puccini kirjastajate kasuks.
- Esines filmides ning aitas kujundada 20. sajandi varajase populaarmuusika ja džässi maastikku.