Al Jolson: leedu‑ameerika laulja ja näitleja, "The Jazz Singer"i staar

Al Jolson — leedu‑ameerika laulja ja näitleja, "The Jazz Singer"i staar; muusikaajaloo mõjukas meelelahutaja, džässi ja Broadway pioneeri lugu.

Autor: Leandro Alegsa

Al Jolson (sündinud Asa Yoelson; 26. mai 1886 – 23. oktoober 1950) oli leedu-ameerika laulja ja näitleja, kelle karjäär kestis 1911. aastast kuni surmani 1950. aastal. Tema lavaline persona ja võimas esitusstyle tegid temast ühe 20. sajandi esimesel poolel tuntumaid meelelahutajaid; teda kutsuti sageli "maailma suurimaks meelelahutajaks". Tema repertuaaris olid nii ballaadid kui ka tempokamad populaarlaulud, mille hulka kuulusid hitid nagu "My Mammy", "California, Here I Come" ja "Swanee".

Tema laulustiil oli sageli kirjeldatud kui "sentimentaalne [ja] melodramaatiline", mis aitas paljudel lugudel kiiresti populaarseks saada. Jolsoni soome- ja teatraalne esitusstiil, tema tugevalt emotsionaalne fraasitus ja improvisatsiooniline lähenemine muusikale mõjutasid paljusid hilisemaid esinejaid. Mõned tema peamised mõjutasud ja esiletoodud artistid on Bing Crosby, Judy Garland, rokk- ja kantrimees Jerry Lee Lewis ning Bob Dylan. Dylan on öelnud, et Jolson oli "keegi, kelle elu ma tunnen", mis peegeldab artisti laiemat kultuurilist mõju.

Jolson tõusis 1920.–1930. aastatel Ameerika üheks kuulsamaks ja enim tasustatuks meelelahutajaks. Ta saavutas suure rahvusvahelise tuntuse eelkõige selle kaudu, et mängis ja laulis 1927. aastal filmis "The Jazz Singer"—see film jäi ajalukku kui esimene (täispikk) rääkiv film, mis tähistas kinoajastu suurt muutust. 1930. aastatel osales ta mitmetes muusikafilmides ja jätkas salvestamist ning raadioesinemisi. Tema elu ja karjääri põhjal tehtud eluloofilm "The Jolson Story" (1946) võitis Oscari; selles mängis Jolsoni Larry Parks, kuid laulud laulis filmis ise Jolson. Järgufilm "Jolson Sings Again" ilmus 1949. aastal ja kandideeris mitmele Oscarile.

Pärast Pearl Harbori rünnakut sai Jolsonist üks esimesi suuri staare, kes hakkas aktiivselt meelelahutama vägesid välismaal teise maailmasõja ajal. Ta jätkas sõjaväeesinemisi ka pärast sõda ning 1950. aastal oli ta esimene staar, kes esines Koreas sõduritele, andes seal lühikese aja jooksul mitu kurnavat, ent kõrget moraali tõstvat etendust — ametlikult loetakse, et ta tegi Koreas 42 etendust 16 päeva jooksul.

Varjatud ja vastuoluline pärand

Mõnikord esines Jolson mustanahalise meigiga ehk nn blackface'iga. See tava oli teatrites 19. sajandi keskpaigast levinud lavakonventsioon, kuid tänapäeva kontekstis on see mõistetavalt tugevalt kontoversiaalne ja solvav. Samas on ajalooline reaalne keerukus—Jolsoni esitusstiil ja tema võime omaks võtta ja populariseerida musta muusika elemente (sh džäss ja blues) aitasid mõnel juhul tuua afroameerika muusikat laiemale valgele publikule. Tema roll mustanahaliste esinejate ja loomeinimeste toetajana Broadwayl oli samuti keeruline: juba 1911. aastal on talle tunnistatud tööd diskrimineerimise vastu võitlemisel ja ta aitas avada võimalusi mõnele mustanahalisemale artistile.

Samal ajal on ajaloolased ja kriitikud rõhutanud, et tema mustanahalise meigiga ülesastumised ja teatrilised stereotüübid olid osa sügavamatest rassilistest ja kultuurilistest probleemidest Ameerika meelelahutuses. Jolsoni teatraalsus ja tema avalik toetussõnad mustanahaliste kolleegide suhtes aitasid mingil määral edendada koostööd ja tunnustust, kuid tänapäeval hinnatakse tema pärandit komplekssemalt: tunnustatakse nii tema mõju popkultuurile ja sõjaväeesinemiste rolli kui ka kriitikat seoses blackface'i ja stereotüüpide edasiandmisega.

Mõju ja pärand

Jolsoni mõjul on oluline koht Ameerika populaarmuusika ja filmi ajaloos: tema stiil ja lavaline energia on avaldanud mõju nii lauljate kui ka filmitegijate põlvkondadele. Ta aitas muuta populaarset meelelahutust, edendas versatilist esitust ning osales varajastes raadiosaadetes ja filmides, mis viisid tema hääl- ja esitusstiili suurema levikuni. Samas on tema pärand tänapäeval ka õppetund, kuidas kultuuriline approprieerimine ja stereotüübid võivad jääda ajalukku segaste ja vastuolulistena.

Al Jolson suri 23. oktoobril 1950, lahkudes pärast ligi neljakümneaastast aktiivset karjääri etenduste, salvestuste ja filmidega. Tema töö ja kujutis püsivad osana 20. sajandi meelelahutusajaloo keerukast ning mitmetahulisest narratiivist—kui nii inspiratsiooniallikas kui ka näide selle aja probleemidest.

Filmid

  • Mammy's Boy (1923) (lõpetamata)
  • Istutusseadus (1926)
  • Jazzlaulja (1927)
  • Laulev loll (1928)
  • Hollywoodi pilte nr 11 (1929) (lühike teema)
  • Sonny Boy (1929) (Cameo)
  • Ütle seda lauludega (1929)
  • New Yorgi ööd (1929) (Cameo)
  • Mammy (1930)
  • Show Girl in Hollywood (1930) (Cameo)
  • Suur poiss (1930)
  • Halleluuja, ma olen pätakas (1933)
  • Wonder Bar (1934)
  • Mine oma tantsu (1935)
  • Paramount Headliner: (1935) (lühike teema)
  • The Singing Kid (1936)
  • Hollywood Handicap (1938) (lühike teema)
  • Washingtoni väljaku roos (1939)
  • Hollywoodi kavalkaad (1939)
  • Swanee jõgi (1939)
  • Rhapsody in Blue (1945) (lühike stseen, kus Jolson on mustanahaline ja juhatab sisse "Swanee'i")
  • The Jolson Story (1946) (Larry Parks'i dublaaž ja lauluhääl, lühike esinemine ekraanil)
  • Ekraanilõiked: (1947) (lühike teema)
  • Jolson Sings Again (1949) (lauluhääl Larry Parksile)
  • Oh, sa ilus nukk (1949) (ainult hääl)
  • Ekraanilõiked: Hollywoodi kuulsad jalad (1950) (lühike teema) (jutustaja)
  • Al Jolsoni mälestus, (1951) dokumentaalfilm - Columbia Pictures
  • The Great Al Jolson, (1955) dokumentaalfilm, Columbia Pictures

Teater

  • La Belle Paree (1911)
  • Vera Violetta (1911)
  • Ühiskonna keeris (1912)
  • Mesinädalate ekspress (1913)
  • Gettolapsed (enne 1915. aastat)
  • Robinson Crusoe Jr. (1916)
  • Sindbad (1918)
  • Bombo (1921)
  • Suur poiss (1925)
  • 1925. aasta kunstnikud ja mudelid (1925) (lisatud 1926. aastal)
  • Big Boy (1926) (taaselustamine)
  • The Wonder Bar (1931)
  • Hoidke oma mütsi (1940)

Kuulsad laulud

  • That Haunting Melodie (1911) Jolsoni esimene hitt.
  • Beebi magama ajamine (1912)
  • Hispaanlane, kes rikkus mu elu (1912)
  • See väike saksa bänd (1913)
  • Sa panid mind sind armastama (1913)
  • Tagasi armastatud Carolinasse (1914)
  • Yaaka Hula Hickey Dula (1916)
  • Ma saatsin oma naise tuhandele saarele (1916)
  • Ma olen kõik seotud Mason Dixoni joonega (1918)
  • Rock-A-Bye Your Baby With A Dixie Melody (1918)
  • Ütle seda mereväelastele (1919)
  • Ma ütlen, et ta teeb (1919)
  • Minu kapten töötab nüüd minu heaks (1919)
  • Swanee (1919)
  • Avalon (1920)
  • O-H-I-O (O-My! O!) (1921)
  • Aprillisadu (1921)
  • Ingli laps (1922)
  • Coo Coo' (1922)
  • Oogie Oogie Wa Wa Wa (1922)
  • See imeline poiss Madridist (1922)
  • Toot, Toot, Tootsie (1922)
  • Juanita (1923)
  • California, siit ma tulen (1924)
  • Huvitav, mis Sallyst saanud on? (1924)
  • Üksinda (1925)
  • Ma istun maailma tipus (1926)
  • Kui punane, punane, rott tuleb Bob, Bob, Bobbin' Along (1926)
  • Minu ema (1927)
  • Tagasi oma koduaias (1928)
  • Minu õla ümber on vikerkaar (1928)
  • Sonny Boy (1928)
  • Väike sõber (1929)
  • Liza (Kõik pilved veerevad minema) (1929)
  • Las ma laulan ja olen õnnelik (1930)
  • Kantor (A Chazend'l Ofn Shabbos) (1932)
  • Sa oled liiga ilus (1933)
  • Ma Blushin' Rosie (1946)
  • Aastapäeva laul (1946)
  • Alexander's Ragtime Band (1947)
  • Carolina hommikul (1947)
  • Umbes veerand üheksa (1947)
  • Robert E. Lee'd oodates (1947)
  • Kuldne värav (1947)
  • When You Were Sweet Sixteen (1947)
  • Kui mul oleks vaid tikud (1947)
  • Pärast seda, kui sa oled läinud (1949)
  • Kas see on tõsi, mida Dixie kohta öeldakse? (1949)
  • Kas sa oled täna õhtul üksildane? (1950)
1922 noodidZoom
1922 noodid

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Al Jolson?


V: Al Jolson oli leedu-ameerika laulja ja näitleja, kelle karjäär kestis 1911. aastast kuni surmani 1950. aastal. Teda nimetati "maailma suurimaks meelelahutajaks" ja tema laulustiil oli "sentimentaalne [ja] melodramaatiline".

Küsimus: Millises filmis Jolson mängis?


V: Jolson mängis peaosa esimeses (täispikas) rääkivas filmis "The Jazz Singer", mis ilmus 1927. aastal. Ta mängis 1930. aastatel ka paljudes teistes muusikafilmides.

K: Milliseid auhindu võitis "Jolsoni lugu"?


V: Jolsoni elust rääkiv film The Jolson Story võitis 1946. aastal Oscari.

K: Kuidas mõjutas ta kuulsaid lauljaid?


V: Al Jolson mõjutas paljusid kuulsaid lauljaid, sealhulgas Bing Crosby Judy Garlandit, rock- ja kantrilauljat Jerry Lee Lewist ja Bob Dylanit. Dylan ütles, et ta tundis Al Jolsoni elu.

K: Mida ta tegi Teise maailmasõja ajal?


V: Pärast Pearl Harbori rünnakut sai Al Jolsonist esimene staar, kes meelelahutustas teise maailmasõja ajal vägesid välismaal. Jolson sai 1950. aastal taas esimeseks staariks, kes esines sõduritele Koreas ja tegi 42 etendust 16 päeva jooksul.

K: Miks ta kandis mustanahalist meiki? V: Al Jolsen kandis mustanahalist meiki, kuna see oli teatrikonventsioon, mida 19. sajandi keskel kasutasid näitlejad afroameerika tegelaste kujutamiseks või afroameerika muusika, näiteks džässi ja bluusi laulmiseks.

K: Kuidas aitasid tema esinemised sillutada teed mustanahalistele esinejatele? V: Jolseni tuntud teatri ja võrdõiguslikkuse edendamine Broadwayl aitas sillutada teed paljudele mustanahalistele esinejatele, näitekirjanikele ja laulukirjutajatele, nagu Cab Calloway, Louis Armstrong, Duke Ellington, Fats Waller ja Ethel Waters.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3