Al Jolson

Al Jolson (26. mai 1886 - 23. oktoober 1950) oli leedu-ameerika laulja ja näitleja. Tema karjäär kestis 1911. aastast kuni surmani 1950. aastal. Teda nimetati "maailma suurimaks meelelahutajaks".

Tema laulustiil oli "sentimentaalne [ja] melodramaatiline". See stiil tegi paljud laulud populaarseks. Jolson mõjutas paljusid kuulsaid lauljaid. Mõned neist lauljatest olid Bing Crosby Judy Garland, rokk- ja kantrimees Jerry Lee Lewis ja Bob Dylan. Dylan ütles, et Jolson oli "keegi, kelle elu ma tunnen".

Jolson oli 1930. aastatel Ameerika kuulsaim ja enim makstud meelelahutaja. Jolson laulis ja mängis 1927. aastal esimeses (täispikas) rääkivas filmis "The Jazz Singer". Ta mängis 1930. aastatel veel paljudes muusikafilmides. Jolsoni elust rääkiv film "The Jolson Story" võitis 1946. aastal Oscari. Larry Parks mängis Jolsoni, kuid Jolson laulis laule ise. Filmi jätkufilm "Jolson Sings Again" ilmus 1949. aastal ja kandideeris kolmele Oscarile. Pärast Pearl Harbori rünnakut sai Jolsonist esimene staar, kes meelelahutustas teise maailmasõja ajal vägesid välismaal. Jolsonist sai 1950. aastal esimene staar, kes esines Koreas sõduritele. Ta tegi 42 etendust 16 päeva jooksul.

Mõnikord esines ta mustanahalise meigiga. See oli 19. sajandi keskpaigas teatrikonventsioon. Oma ainulaadse ja dünaamilise musta muusika, nagu džäss ja blues, laulmise stiiliga on ta hiljem omal käel tutvustanud afroameerika muusikat valgele publikule. Juba 1911. aastal sai ta tuntuks sellega, et võitles Broadwayl mustanahaliste diskrimineerimise vastu. Jolsoni tuntud teatraalsus ja tema võrdõiguslikkuse edendamine Broadwayl aitas sillutada teed paljudele mustanahalistele esinejatele, näitekirjanikele ja laulukirjutajatele, sealhulgas Cab Callowayle, Louis Armstrongile, Duke Ellingtonile, Fats Wallerile ja Ethel Watersile.

Filmid

Mammy's Boy (1923) (lõpetamata)
Istutusseadus (1926)
Jazzlaulja (1927)
Laulev loll (1928)
Hollywoodi pilte nr 11 (1929) (lühike teema)
Sonny Boy (1929) (Cameo)
Ütle seda lauludega (1929)
New Yorgi ööd (1929) (Cameo)
Mammy (1930)
Show Girl in Hollywood (1930) (Cameo)
Suur poiss (1930)
Halleluuja, ma olen pätakas (1933)
Wonder Bar (1934)
Mine oma tantsu (1935)
Paramount Headliner: (1935) (lühike teema)
The Singing Kid (1936)
Hollywood Handicap (1938) (lühike teema)
Washingtoni väljaku roos (1939)
Hollywoodi kavalkaad (1939)
Swanee jõgi (1939)
Rhapsody in Blue (1945) (lühike stseen, kus Jolson on mustanahaline ja juhatab sisse "Swanee'i")
The Jolson Story (1946) (Larry Parks'i dublaaž ja lauluhääl, lühike esinemine ekraanil)
Ekraanilõiked: (1947) (lühike teema)
Jolson Sings Again (1949) (lauluhääl Larry Parksile)
Oh, sa ilus nukk (1949) (ainult hääl)
Ekraanilõiked: Hollywoodi kuulsad jalad (1950) (lühike teema) (jutustaja)
Al Jolsoni mälestus, (1951) dokumentaalfilm - Columbia Pictures
The Great Al Jolson, (1955) dokumentaalfilm, Columbia Pictures

Teater

La Belle Paree (1911)
Vera Violetta (1911)
Ühiskonna keeris (1912)
Mesinädalate ekspress (1913)
Gettolapsed (enne 1915. aastat)
Robinson Crusoe Jr. (1916)
Sindbad (1918)
Bombo (1921)
Suur poiss (1925)
1925. aasta kunstnikud ja mudelid (1925) (lisatud 1926. aastal)
Big Boy (1926) (taaselustamine)
The Wonder Bar (1931)
Hoidke oma mütsi (1940)

Kuulsad laulud

That Haunting Melodie (1911) Jolsoni esimene hitt.
Beebi magama ajamine (1912)
Hispaanlane, kes rikkus mu elu (1912)
See väike saksa bänd (1913)
Sa panid mind sind armastama (1913)
Tagasi armastatud Carolinasse (1914)
Yaaka Hula Hickey Dula (1916)
Ma saatsin oma naise tuhandele saarele (1916)
Ma olen kõik seotud Mason Dixoni joonega (1918)
Rock-A-Bye Your Baby With A Dixie Melody (1918)
Ütle seda mereväelastele (1919)
Ma ütlen, et ta teeb (1919)
Minu kapten töötab nüüd minu heaks (1919)
Swanee (1919)
Avalon (1920)
O-H-I-O (O-My! O!) (1921)
Aprillisadu (1921)
Ingli laps (1922)
Coo Coo' (1922)
Oogie Oogie Wa Wa Wa (1922)
See imeline poiss Madridist (1922)
Toot, Toot, Tootsie (1922)
Juanita (1923)

California, siit ma tulen (1924)
Huvitav, mis Sallyst saanud on? (1924)
Üksinda (1925)
Ma istun maailma tipus (1926)
Kui punane, punane, rott tuleb Bob, Bob, Bobbin' Along (1926)
Minu ema (1927)
Tagasi oma koduaias (1928)
Minu õla ümber on vikerkaar (1928)
Sonny Boy (1928)
Väike sõber (1929)
Liza (Kõik pilved veerevad minema) (1929)
Las ma laulan ja olen õnnelik (1930)
Kantor (A Chazend'l Ofn Shabbos) (1932)
Sa oled liiga ilus (1933)
Ma Blushin' Rosie (1946)
Aastapäeva laul (1946)
Alexander's Ragtime Band (1947)
Carolina hommikul (1947)
Umbes veerand üheksa (1947)
Robert E. Lee'd oodates (1947)
Kuldne värav (1947)
When You Were Sweet Sixteen (1947)
Kui mul oleks vaid tikud (1947)
Pärast seda, kui sa oled läinud (1949)
Kas see on tõsi, mida Dixie kohta öeldakse? (1949)
Kas sa oled täna õhtul üksildane? (1950)

1922 noodid

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Al Jolson?

V: Al Jolson oli leedu-ameerika laulja ja näitleja, kelle karjäär kestis 1911. aastast kuni surmani 1950. aastal. Teda nimetati "maailma suurimaks meelelahutajaks" ja tema laulustiil oli "sentimentaalne [ja] melodramaatiline".

Küsimus: Millises filmis Jolson mängis?

V: Jolson mängis peaosa esimeses (täispikas) rääkivas filmis "The Jazz Singer", mis ilmus 1927. aastal. Ta mängis 1930. aastatel ka paljudes teistes muusikafilmides.

K: Milliseid auhindu võitis "Jolsoni lugu"?

V: Jolsoni elust rääkiv film The Jolson Story võitis 1946. aastal Oscari.

K: Kuidas mõjutas ta kuulsaid lauljaid?

V: Al Jolson mõjutas paljusid kuulsaid lauljaid, sealhulgas Bing Crosby Judy Garlandit, rock- ja kantrilauljat Jerry Lee Lewist ja Bob Dylanit. Dylan ütles, et ta tundis Al Jolsoni elu.

K: Mida ta tegi Teise maailmasõja ajal?

V: Pärast Pearl Harbori rünnakut sai Al Jolsonist esimene staar, kes meelelahutustas teise maailmasõja ajal vägesid välismaal. Jolson sai 1950. aastal taas esimeseks staariks, kes esines sõduritele Koreas ja tegi 42 etendust 16 päeva jooksul.

K: Miks ta kandis mustanahalist meiki? V: Al Jolsen kandis mustanahalist meiki, kuna see oli teatrikonventsioon, mida 19. sajandi keskel kasutasid näitlejad afroameerika tegelaste kujutamiseks või afroameerika muusika, näiteks džässi ja bluusi laulmiseks.

K: Kuidas aitasid tema esinemised sillutada teed mustanahalistele esinejatele? V: Jolseni tuntud teatri ja võrdõiguslikkuse edendamine Broadwayl aitas sillutada teed paljudele mustanahalistele esinejatele, näitekirjanikele ja laulukirjutajatele, nagu Cab Calloway, Louis Armstrong, Duke Ellington, Fats Waller ja Ethel Waters.