Takt muusikas — mis on takt, taktijooned, taktimõõt ja kordusmärgid

Takt muusikas: selgitused taktist, taktijoonest, taktimõõdust ja kordusmärkidest. Visuaalsed näited ja praktilised nõuanded rütmitundlikkuse arendamiseks.

Takt on muusikakirjutuse põhielement: viis jagada muusikat väiksemateks, kergemini loetavateks osadeks. Iga takt kestab teatud arvu lööke (pulsse) ja annab muusikale rütmilise struktuuri. Kui muusikat võib tunda kui “1–2–3–4, 1–2–3–4”, siis jaguneb see taktidena, kus igas taktis on neli lööki.

Taktijooned ja erinevad joonekombinatsioonid

Taktijoon on muusikakirjas vertikaalne joon, mis eraldab üht takti teisest. Taktijooni liike on mitu:

• Üksik taktijoon – tavaline eraldus ühe tükki lõpus.
• Kahekordne (topelt) taktijoon – kaks lähedal asuvat joont, sageli kasutatakse muusikaosa või fraasi visuaalseks eraldamiseks.
• Lõpp-taktijoon (paks/tugev ülemine joon) – tihti kujutatud kahe joonega, kus üks on paksem; näitab pala lõppu.

Kui taktijoone juures on kaks punkti (dots), on tegemist kordusmärgiga. Punktid näitavad, millisest kohast kuni milliseni tuleb osa korrata.

Taktimõõt (takt)

Muusikapala alguses (taktimõõdu juures) näidatakse, kuidas takte lugeda. Taktimõõt koosneb kahest numbrist – ülemisest ja alumisest:

• Ülemine number näitab, mitu lööki on igas taktis (näiteks 3, 4, 6).
• Alumine number näitab, milline noodiväärtus vastab ühe löögiga (näiteks 4 = neljandiknoot, 8 = kaheksandiknoot).

Nii näiteks 4/4 tähendab “neli lööki, iga löök on neljandiknoot”; 6/8 tähendab tavaliselt, et taktis on kuus kaheksandiknooti, aga rütmiliselt võidakse neid tajuda kahe kolmegrupi põhiselt (compound-duple), st kahe peamise löögiga (1–2–3, 4–5–6).

Rõhk, tugev ja nõrk löök

Takti esimene löök tundub tavaliselt tugevam kui teised – seda nimetatakse downbeat ehk rõhulöögiks. Näiteks 3/4 taktis on rõhk tavaliselt 1. löögil (1-2-3), 4/4 taktis esineb tuntuim muster 1 (tugev), 3 (veidi tugevam) ja 2 ning 4 on nõrgemad. Dirigendi liikumises langeb käsi alla just takti esimesel löögil, mis aitab ansamblil ja lauljatel tunda rõhku; dirigendi käe liikumise ajal võib kasutada ka dirigendi pulka (või pulk) selle tähistamiseks. Taktijärgse lõikehetke (upbeat) puhul liigub käsi ülespoole, see on ettevalmistav, “tõusev” löök.

Kordusmärgid ja kordamise põhimõtted

Kordusmärgid näitavad, et mängija peab teatud osa pala algusest või eelmisest kordusalguse märgist tagasi minema ja osa uuesti esitama. Tavapärane kombinatsioon on kahekordne taktijoon, mille kõrval on punktid:

• Kui kaks punkti on kahekordse joonest paremal, tähendab see, et see on korduse lõpp (end repeat).
• Kui kaks punkti on kahekordse joonest vasakul, tähendab see korduse algust (start repeat).
• Kui on nii algus- kui lõppmärk, korratakse ainult nende vahelist osa; kui puudub algusmärk, minnakse tagasi pala algusesse.

Erinevad taktimõõdud ja rütmigrupid

Muusika taktimõõdu järgi jaotub sageli lihtsateks ja kombineeritud (compound) vormideks:

• Lihtsad taktimõõdud: 2/4, 3/4, 4/4 – iga löök jaguneb kaheks osaks (üks tugev, üks nõrk).
• Compound-taktid: 6/8, 9/8, 12/8 – iga peamine löök koosneb kolmest väiksemast osast (näiteks 6/8 tajutakse sageli kui kaks gruppi 1–2–3, 4–5–6).
• Erinevad liikumised ja žanrid kasutavad eri rõhu- ja jagunemismustreid (nt vöötrühm, valsi 3/4, tantsumuusika kaksik- või neljajaguline muster).

Eessalm (anacrusis) ja katkised taktiosad

Mõnikord algab pala ühe või mitme löögiga, mis ei täida tervet takti – seda nimetatakse eessalmiks (anacrusis või pickup). Eessalmi lõpuks olev viimane takt võib olla kompenseeritud, nii et pala kokkuvõttes vastab täistaktilisele rütmile.

Ajaloost lühidalt

Taktijooni ja selgete taktimõõtude kasutuselevõtt muutis noodikirjutuse lugejale ja esitajale palju kergemaks. Taktijooni (rööpmeid) on kasutatud umbes alates 1600. aastast, mil muusika polüfoonia ja rütmiline täpsus suurendas nõudlust selgema visuaalse rütmiülesehituse järele.

Nõuanded praktikaks

• Loenda valjult lööke (nt “1–2–3–4”), et tunda takti ja rõhku.
• Talluta või koputa jalaga pulseeriv rütm: see aitab tabada downbeat’i ja takti piire.
• Kui näed kordusmärke, vaata hoolikalt, kus on algus- ja lõppmärgid, et õigesti korrata vaid soovitud osa.
• Õpi levinud taktimõõte ja ära karda kuulata muusikat, püüdes rütmi käega või sõrmega tunda – kuulmine koos liigutusega aitab rütmitunnet arendada.

Kokkuvõte: Takt, taktijooned ja taktimõõt annavad muusikale struktuuri ja rütmi. Mõistes, kuidas töötavad taktijooned, kordusmärgid ja erinevad taktimõõdud, muutub nii muusika lugemine kui esitamine lihtsamaks ja kindlamaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on muusikas takt või mõõt?

K: Mitu lööki on tavaliselt igas taktis?

K: Mida ütleb taktimõõt taktide kohta?

K: Mida tähendab kahekordne taktijoon?

K: Mida tähistavad kaks punkti kahel pool topelt taktijoont?

K: Miks läheb dirigendi käsi alati iga takti esimese takti puhul alla?

K: Millal hakati muusikas kasutama taktimõõtu?

Otsing