Kontsert – mis on kontsert, tüübid, korraldus ja piletid
Kontsert (nagu "kontsertturnee") on esinemine, mille käigus muusik või paljud muusikud mängivad koos muusikat kuulajaskonnale (publikule). Klassikalise muusika kontserdi puhul võib esineda orkester. Sageli on etendusel oluline visuaalne element, nagu näiteks rokk-kontserdil. Kui aga etenduse oluliseks osaks on loo näitlemine, siis nimetatakse seda "teatriks" või "ooperiks", kuid mõnel kontserdil on ka dramaatiline, teatraalne muusika, valguste ja eriefektidega. Kontserdi mitteametlikuks nimetuseks on "show" või mõnikord "kontsert" muusikute puhul, kes mängivad paljudel erinevatel kontsertidel, erinevate rühmadega. Kontsertturnee on kontsertide kogum, mille raames esinejad reisivad eri linnadesse või asulatesse.
Kontserdi esinejad on tavaliselt laval publiku tasemest kõrgemal. Kontserdid võivad toimuda selleks otstarbeks ehitatud kontserdisaalides või mõnes muus sobivas suures hoones, näiteks koolisaalis, ööklubis, laudas, suures majas või lossis. Mõned kontserdid toimuvad väga suurele publikule vabas õhus. Need võivad toimuda põllul või staadionil. Selliste "vabaõhukontsertide" muusikat võimendatakse tavaliselt kõlarite abil, et suur publik saaks seda kuulda.
Kontserti, mida annab vaid üks esineja (või võib-olla kaks), nimetatakse tavaliselt ettekandeks.
Ühes kohas või ühes piirkonnas toimuvate kontsertide rühma, mis kestab mitu päeva, võib nimetada "festivaliks". Näited on järgmised: The Proms, Edinburghi festival, Glastonbury festival jne.
Enne salvestamise aega oli kontsert ainus võimalus, mida enamik inimesi sai kuulata ansamblite kontserte.
Tavaliselt peavad inimesed, kes lähevad kontserdile, maksma sissepääsutasu. Piletimüügist saadav raha läheb tavaliselt esinejatele, produtsentidele ja korraldajatele. Siiski on ka heategevuskontserte, mille tulu (kogu piletiraha) või kasum (teenitud raha) läheb heategevuseks. Kontserdipileteid saab sageli osta kontserdisaali kassast või osta internetist. Mõnikord on kontserdid tasuta.
Tüübid ja vormid
- Klassikaline kontsert: sümfooniaorkestrid, kammermuusika ja solistide etteasted kontserdisaalides; tavaliselt rõhutatakse akustilist heli ja repertuaari täpsust.
- Rokk- ja popkontsert: suure lava-, valgustuse ja helifirmaga etendused, sageli seismiskohtadega ja suure publikuaktiivsusega.
- Jazz ja improviseeritud muusika: sagedasti väiksemad sündmused, kus on rõhk live-improvisatsioonil ja intiimsemal suhtlusel muusikute ja publikuga.
- Vabaõhu- ehk festivalikontsert: suured rahvahulgad, mitme artisti päevakava, toitlustus ja telkimisvõimalused; sageli mitmepäevane.
- Ettekanded / sooloretsitaalid: üksik esineja või väike ansambel, fookus interpreteerimisel ja repertuaaril.
- Heategevus- ja korjanduskontserdid: piletitulu või osa sellest läheb heategevusele.
- Multimeedia- ja teatrilised kontserdid: muusika segatud näitlemise, koreograafia, videote ja koreograafiliste elementidega.
Korraldus ja tehnika
Hea kontserdi korraldamine nõuab mitu etappi: broneerimine, turundus, tehniline ettevalmistus (lavakujundus, helisüsteem, valgustus), proovide korraldamine, helikontroll (soundcheck), logistikainfo artistidele ja turvameeskonnale. Suuremate ürituste puhul on kaasatud ka lava- ja ehitustöölised (riggers), helitehnikud, valgusmeister ja lavajuht.
Heli ja valgus on sageli sama tähtsad kui muusika ise: professionaalsed PA-süsteemid, monitorid muusikutele, mikserpingid ja akustiline kohandamine mõjutavad kontserdi kvaliteeti. Vabaõhulaval nõuab see lisaelektrit, ilmastikukindlaid kateid ja suuremate konstruktsioonide ohutuse tagamist.
Piletid, hinnakujundus ja sissetulek
Piletid võivad olla erinevat tüüpi: istekohtadega, seisukohad, VIP-, backstage- või päevapiletid ning festivalipassid. Piletimüük toimub sageli eelmüügina internetis, kohapeal kassas või ametlike edasimüüjate kaudu. Mõned olulised punktid:
- Hinnad varieeruvad olenevalt esinejast, asukohast ja lisateenustest (VIP, kohvik, eraletendid).
- Tulu jaguneb esinejate, agentide, produtsentide, tehnilise meeskonna ja saatva personali vahel ning katab ka renditasud ja maksud.
- Mõnel kontserdil on piletivahetuse- või tagasimaksepoliitika juhuks, kui üritus tühistatakse.
- Piletitega seotud ohud: pettused, piletite ümbermüük hinna tõstmise eesmärgil (scalping) ja võltsingud — tasub osta ainult ametlikest kanalitest.
Publiku käitumine ja etikett
Hea kontsertikogemuse jaoks on kasulik järgida lihtsaid reegleid: saabuda õigeaegselt, hoida mobiiltelefon hääletu või välja lülitatuna, vältida pildistamist või filmimist siis, kui see rikub esinejate tööd või teisi külastajaid, ning austada muusikute ja kaasasolevate inimeste ruumi. Klassikalise muusika kontserdil on tavaliselt pausid esituste vahel, mille lõpus plaksutatakse; pop- ja rokkontserdil on aplaus ja kaasaelamine sageli vabam.
Turvalisus, ligipääsetavus ja keskkond
Turva- ja terviseküsimused on suuremate kontsertide puhul tähtsad: publiku juhtimine, evakuatsiooniteed, meditsiinipunktid ja turvatöötajad. Samuti on tänapäeval tähelepanu all ligipääsetavus — erikohad liikumispuudega inimestele, tõlgiteenused kurtidele kuulajatele ja kuuldeaparaadid. Kõrvakaitsmete kasutamine on soovitatav eriti valjude sündmuste puhul, et kaitsta kuulmist.
Ajalugu ja salvestused
Enne helisalvestuste ja levituse laienemist olid kontserdid peamine viis kuulata elavat muusikat. Täna salvestatakse sageli kontserte nii professionaalselt (live-albumid) kui ka veebi kaudu (streaming), mis võimaldab laiemat ligipääsu ja jäädvustamist. Mõned kontserdid kantakse otseülekandena televisioonis või internetis, mis võib muusikutele tuua suuremat tuntust ja lisatulu.
Kontserdituurid ja festivalid
Kontsertturnee ehk tuur on ansamblite ja esinejate regulaarne reisimine kontserte andma erinevates kohtades — see on üks peamisi viise artisti töö ja sissetuleku teenimiseks. Festivalid koondavad tihti mitmeid artiste ja erinevaid žanre, luues sotsiaalse ja kultuurilise kogemuse, mis kestab mitu tundi või päeva.
Kokkuvõtlikult on kontsert elamus, mis ühendab muusika, tehnoloogia, lava- ja publikukogemuse. Kõige parem kontsertikogemus tekib heast ettevalmistusest, professionaalsest tehnilisest toetusest ja kõigi osapoolte vastastikusest lugupidamisest.


Klassikalise muusika kontsert Rod Laver Arenal, Melbourne, Austraalia, 2005
Kontserdi tüübid
Kontserdi iseloom sõltub muusikastiilist ja konkreetsetest esinejatest. Väikese jazzkombo või väikese bluegrass-bändi kontserdil võib olla sama kava, meeleolu ja helitugevus, kuid muusika ja riietus võivad erineda. Samamoodi võib konkreetne muusik, ansambel või muusikastiil meelitada kontserdil osalejaid sarnase riietuse, soengu ja käitumisega. Näiteks 60ndate aastate hipid kandsid sageli pikki juukseid (vahel ka rästilokkidena), sandaalid ja odavaid, looduslikest kiududest valmistatud riideid. Kontserdipaiga tavakülastajatel võib samuti olla äratuntav stiil, mis moodustab selle koha "stseeni".
Teatrile
Mõned esinejad või rühmad korraldavad väga keerulisi ja kalleid etendusi, mille osad sarnanevad teatrietendusega. Et luua meeldejääv ja põnev atmosfäär ning suurendada vaatemängulisust, on artistidel oma kontsertide raames täiendavaid meelelahutusvahendeid. Nende hulka kuuluvad tavaliselt: keerukas lavavalgustus, pildi suurendamise süsteem (IMAG) ja/või eelnevalt salvestatud video, täispuhutavad tooted, kunstiteosed või muud dekoratsioonid, mitmesugused eriefektid, nagu teatrisuits ja -udu ning pürotehnika, ning ebatavalised kostüümid või garderoobid. Mõned lauljad, eriti popmuusika žanrites, täiendavad oma kontsertide heli eelnevalt salvestatud saatemuusika, taustatantsijate ja isegi laulja enda häälega ülekantud laulupeoga. Selliste kontsertide ajal võib toimuda ka tantsimine, ühislaulmine ja moshing. Mõned esinejad, kes on tuntud nende elementide kaasamise poolest oma esinemistesse, on näiteks järgmised: Pink Floyd, Jean Michel Jarre, Sarah Brightman ja KISS.
Festivalid
Suuremat hulka esinejaid hõlmavaid kontserte, eriti neid, mis kestavad mitu päeva, nimetatakse festivalideks. Erinevalt teistest kontsertidest, mis tavaliselt jäävad ühe muusikastiili või ühe konkreetse kunstniku loominguga piiritletud kontserdiks, hõlmavad festivalid sageli laia muusikat ja kunsti. Oma suuruse tõttu toimuvad festivalid peaaegu alati välitingimustes. Mõned näited sadadest festivalidest on järgmised: Bayreuth Festival, Big Day Out, Coachella, Falls Festival, Glastonbury Festival, Mostly Mozart Festival, Newport Jazz Festival, Oxegen, Parachute Music Festival, Rock In Rio, Rockwave Festival, Salzburg Festival, Summer Sonic Festival, Tanglewood Music Festival, Woodstock Music and Art Festival, Warped Tour või Umbria Jazz Festival.

Mängi meediat Sisekontsert Göteborgi ülikoolis


Bernardo Strozzi "Kontsert", 1630/31, Kadrioru kunstimuuseum.
Kontserdireis
Kontserditurnee on kontserdisari, mille raames artist või artistide rühm annab kontserte erinevates linnades või kohtades. Sageli antakse kontserdireisidele nimed, et eristada sama artisti erinevaid tuure ja seostada konkreetne tuur konkreetse albumi või tootega (näiteks: Michael Jacksoni Bad Tour). Eriti popmuusika maailmas võivad sellised tuurid kujuneda suuremahulisteks ettevõtmisteks, mis kestavad mitu kuud või isegi aastaid. Neid näevad tuhanded või miljonid inimesed ja need toovad piletitulu miljonite dollarite ulatuses (või sellega võrdsustatud summas).
Pikemate kontserdireiside erinevaid lõike nimetatakse "etappideks". Tuuri eri etappe tähistatakse erinevalt, sõltuvalt artistist ja tuuri tüübist, kuid kõige levinumad vahendid etappide eristamiseks on kuupäevad (eriti kui mingil hetkel on pikk paus), riigid ja/või kontinendid või erinevad avaesinejad. Suurimate kontserdireiside puhul on üha tavalisem, et eri etappidel kasutatakse iga geograafilise piirkonna jaoks eraldi produktsioonimeeskonda ja varustust. Kontserdireisi korraldavad sageli kohalikul tasandil kontserdipromootorid või etenduskunstide esitajad.


Grateful Dead'i liikmed esinesid 11. augustil 1987 Red Rocks Amphitheateris Colorados.
Tulud
Kuigi mõnele kontserdile on sissepääs tasuta, on piletite maksustamine väga levinud. Ajalooliselt olid kontserdid muusikute peamine tuluallikas. Piletimüügist saadav tulu läheb tavaliselt esinejatele, produtsentidele, kontserdipaigale ja korraldajatele. Heategevuskontsertide puhul läheb osa kasumist sageli heategevusorganisatsiooni kasuks.
Lisatulu saadakse sageli ka kontserdisisese reklaami kaudu, alates tasuta kohalikest kontsertidest kohalike sponsorluste eest kuni sponsorlusteni ettevõtetelt suurte tuuride ajal, nagu 2009. aasta "Vans' Warped Tour Presented by AT&T" (Vans' Warped Tour Presented by AT&T). Nii Vans kui ka AT&T oleksid maksnud märkimisväärseid summasid, et nende ettevõtete nimed oleksid esiplaanil kõigis Warped Touri turundusmaterjalides.
Sageli müüakse kontsertide ajal ja pärast kontserte ka kontserdimüügipunkte ja kaupu, esimese puhul sageli kontserdipaiga poolt ja teise puhul esineva bändi või artisti poolt.
Kõigi aegade suurima sissetulekuga kontsertturnee on The Rolling Stonesi "A Bigger Bang Tour", mis teenis aastatel 2005-2007 ligikaudu 558 miljonit dollarit. Kõige rohkem tulu teeninud sooloartisti tuur on popartisti Madonna Sticky & Sweet Tour, mis teenis 2008. ja 2009. aastal 408 miljonit dollarit.
Seotud leheküljed
- Kontserdisaal
- Muusikafestival
- Publik
- Aplaus
Küsimused ja vastused
K: Mis on kontsert?
V: Kontsert on etendus, kus üks või mitu muusikut mängivad koos muusikat publikule.
K: Milline etendustüüp sisaldab olulist visuaalset elementi?
V: Rockkontserdid sisaldavad tavaliselt olulist visuaalset elementi etenduses.
K: Millised on kontserdi mitteametlikud nimetused?
V: Kontserdi mitteametlikud nimetused on näiteks "show" või mõnikord "kontsert".
K: Kuidas esinejad tavaliselt kontserdi ajal paigutatakse?
V: Kontserdil esinejad on tavaliselt laval publiku tasemest kõrgemal.
K: Kas on olemas eriliigilisi kontserte, mis toimuvad õues?
V: Mõned kontserdid võivad toimuda välitingimustes ja need võivad toimuda väljadel, staadionitel või muudel suurtel avatud aladel. Selliste "vabaõhukontsertide" muusika on tavaliselt võimendatud kõlarite abil, et suur publik saaks seda kuulda.
K: Kas on olemas ka soolokontserdid?
V: Jah, kui esineb ainult üks esineja (või kaks), siis nimetatakse seda kontserdiks.
K: Kas on olemas festivale, mis hõlmavad mitmepäevaseid esinemisi ühes piirkonnas?
V: Jah, mõned üritused hõlmavad mitmepäevaseid esinemisi ühes piirkonnas ja neid nimetatakse festivalideks. Näiteks The Proms, Edinburghi festival ja Glastonbury festival.