Aasta 1848: ülevaade sündmustest, sündidest, surmadest ja väljaannetest

• Sündmused
• Sündinud
• Surmad
• Uued raamatud ja muu olulise kirjaliku väljaanne

Sündmused

Aasta 1848 oli enaajalooliselt väga oluline – see on tuntud eelkõige Euroopa 1848. aasta revolutsioonide järgi, mis mõjutasid poliitikat, ühiskonda ja rahvuslike liikumiste arengut paljudes riikides. Järgnevalt ülevaade peamistest ja mõjukamatest sündmustest maailmas sel aastal.

• Prantsusmaa ja Euroopa revolutsioonid: veebruaris 1848 puhkes Pariisis revolutsioon, mille tulemuseks oli Louis-Philippe'i troonilt loobumine ja Prantsuse Teise Vabariigi väljakuulutamine. See sündmus kandus edasi ja kevadel algasid sarnased ülestõusud mitmelpool Saksamaal, Habsburgide impeeriumis, Itaalias ja Ungaris.
• Ungari revolutsioon: 15. märtsil 1848 algasid Budapestis/Peestis massimeeleavaldused ja nacionalistlik liikumine, mille eesmärk oli poliitilised reformid ja suurem autonoomia Habsburgide võimu all. Selle liikumise üks tuntumaid juhtfiguure oli Lajos Kossuth.
• Saksa-maalide ja Austria sündmused: Saksamaade pealinnades toimusid märtsis massimeeleavaldused ning Berliinis puhkes 18. märtsil ülestõus, mis sundis preisi kuningat ja teisi võime tegema kompromisse. Viimaks tõi revolutsioonilist laine Habsburgide impeeriumis mitmeid reformi- ja rahvuslikke nõudmisi.
• USA — California ja Seneca Falls: 24. jaanuaril 1848 avastati James W. Marshalli juures Sutter’s Millis kulda — sündmus, mis käivitas California kullapalaviku (Gold Rush) ja põrkas kokku suure rahvusvahelise migratsioonilainega. Juulis (19.–20. juulil 1848) toimus Seneca Fallsi konvent, kus võeti vastu Declaration of Sentiments — oluline algus Ameerika naiste õiguste liikumisele.
• Mehhiko ja Ameerika Ühendriigid: 2. veebruaril 1848 sõlmiti Guadalupe Hidalgo rahu­leping, millega lõppes Mehhiko-ameerika sõda. Lepinguga andis Mehhiko üle suuri alasid (sh tänapäeva California, Arizona, New Mexico jt) Ameerika Ühendriikidele.
• Intellektuaalsed ja poliitilised tekstid: 1848. aasta veebruaris ilmus Karl Marxile ja Friedrich Engelsile kuuluv manifest tuntud pealkirja all Kommunistlik manifest (The Communist Manifesto) — tekst, mis kujundas oluliselt vasakpoolsete ideede levikut ja revolutsioonilist mõtlemist Euroopas.
• Kohalik kontekst (Eesti alad): Eesti alad kuulusid tol ajal Vene Keisririigi koosseisu ja kuigi 1848. aasta revolutsioonide laine tekitas intellektuaalset kõmulainet ja mõttevahetust, ei toimunud siin laialdast relvastatud ülestõusu. Need sündmused kiirendasid küll osalt mõttevahetust ning rahvusliku ärkamise varasemaid ja järgnevaid protsesse Baltikumis ja Eestimaal.

Sündinud

1848. aastal sündis mitmeid hiljem kuulsaks saanud kunstnikke, teadlasi ja ühiskonnategelasi. Mõned tähelepanuväärsed isikud:

• Paul Gauguin (7. juuni 1848) — prantsuse postimpressionistlik maalija, kes mõjutas modernismi ja eksootiliste motiivide kasutust kunstis.
• Augustus Saint-Gaudens (1. märts 1848) — ameerika skulptor, tuntud monumentaalteoste ja medaljonide meister, kelle looming mõjutas Ameerika avaliku kunstiruumi.

Tegemist on vaid valikuga — 1848. aastal sündis maailmas palju inimesi, kelle elud avaldasid mõju eri valdkondades (kunsti, poliitika, teaduse ja ühiskondliku liikumise alal).

Surmad

1848. aastal lahkusid mitmed ajalooliselt tuntud isikud. Mõned neist on:

• John Quincy Adams (1767–1848) — Ameerika Ühendriikide kuues president, kes suri 23. veebruaril 1848. Tema ametiaeg ja hilisem töö kongressis jätsid püsiva jälje Ameerika poliitikasse.
• George Stephenson (1781–1848) — inglise insener ja auru­raudtee pioneer, keda peetakse sageli „raudtee isaks”; suri 12. augustil 1848.

Need kuulsad surmad iseloomustavad aega, mil maailm oli nii tehniliste muutuste (raudtee ja tööstusrevolutsioon) kui ka poliitiliste transformatsioonide keskmes.

Uued raamatud ja muu oluline kirjalik väljaanne

1848. aasta oli ka kirjalike tähendusega sündmuste ja avaldamiste poolest tuntud. Siin mõned olulisemad tekstid ja väljaanded:

• Kommunistlik manifest (Karl Marx ja Friedrich Engels) — avaldatud 1848. aasta veebruaris; manifest leidis laialdast tähelepanu revolutsiooniliste sündmuste taustal ja sai edaspidi marksismi üheks ajalooliseks alustekstiks.
• Seneca Fallsi deklaratsioon ehk Declaration of Sentiments — vastuvõetud 19. juulil 1848 Seneca Fallsis, New Yorgis; dokument sõnastas nõudmised naistele võrdsuse, hääleõiguse ja teiste kodanikuõiguste osas ning oli Ameerika naiste õiguste liikumise alustekst.
• Rahu- ja poliitilised dokumendid: Guadalupe Hidalgo leping (2. veebruar 1848) on oluline ametlik dokument, mis muutis Põhja‑Ameerika poliitilist kaarti.

Lisaks ilmus sel aastal palju ajaleheartikleid, brošüüre ja poliitilisi manifestatsioone, mis kajastasid revolutsioone Euroopas ja laiemalt. Need tekstid aitasid nii idee- kui praktikas levitada uusi poliitilisi ja sotsiaalseid nõudmisi.

Järeldus

Aasta 1848 jäi ajalukku kui murranguline aasta: poliitilised revolutsioonid Euroopas, olulised rahvuslikud liikumised, suured geograafilised ja poliitilised muutused Põhja‑Ameerikas ning mõjukaid intellektuaalseid väljaandeid. Mõju oli mitmetahuline — mõnedes kohtades tõi revolutsioon ajutisi muutusi ja lubadusi reformideks, teistes kohtades aga alanud liikumised leidsid järgnevatel aastakümnetel jätku ja jälje nii poliitikas, kultuuris kui sotsiaalses mõtteviisis.