John Quincy Adams — 6. USA president, diplomaat ja orjanduse vastane
John Quincy Adams — USA 6. president, tuntud diplomaat ja orjanduse vastane; presidendi poeg, Amistadi kohtuasja võitja ja esimene fotoalusele jõudnud president.
John Quincy Adams (11. juuli 1767 – 23. veebruar 1848) oli Ameerika Ühendriikide kuues president (1825–1829). Ta oli esimene president, kes oli presidendi poeg (tema isa oli John Adams) ja ka esimene Ameerika president, keda jäädvustati fotograafilisel pildil (daguerreotype) hilisemal eluajal.
Adams oli föderalist, kuid tema poliitiline tee kulges läbi mitme parteivoolu — ta kuulus hiljem riigimehelikult Adams–Clay koolkonda ja valimistes 1824 osales Democratic-Republican kandidaatidena. Ta teenis diplomaatilistel ja valitsuslikel ametikohtadel mitme eelmise presidendi administratsioonides ning osales aktiivselt Ameerika välispoliitika kujundamises.
Ta alustas oma teenistust 1794. aastal, kui president Washington nimetas ta kõigest 27-aastasena Ameerika Ühendriikide ministriks Madalmaades.
Adams oli riigisekretär James Monroe'i, tema eelkäija presidendi ametis, alluvuses. Riigisekretärina aastatel 1817–1825 mängis ta keskset rolli Ameerika välispoliitika kujundamisel: ta osales rahulepingute läbirääkimistes (sh 1814. aasta Ghenti rahuleping sõjas Suurbritanniaga), seadistas suhted Euroopa võimudega ja aitas sõnastada nii-öelda Monroe doktriini, mis rõhutas Euroopast pärit koloniaalpüüdluste vastandamist Lääne-Hemisfääris.
Kui ta sai presidendiks 1825. aastal, oli tema programm suunatud riigi sisemise arengu toetamisele — ehitatakse teid ja kanalite võrgustikke, toetati haridust ja teadust ning seadusandlikult pandi rõhku tariifidele ja riiklikele investeeringutele. Tema presidendiaega varjutas poliitiline vastasseis Andrew Jacksoni pooldajatega ja 1828. aasta valimistel kaotas ta Jacksonile; valimistulemuste järel süüdistati tema võitu 1824. aastal nn „korruptse kokkuleppe“ (corrupt bargain) tõttu.
Pärast presidendiametit pöördus Adams tagasi avalikku teenistusse ja valiti 1831. aastal esindajatekoja liikmeks, kus ta teenis järjest kuni surmani 1848. aastal. Kongresis sai temast üks järjekindlamaid orjandusevastaseid hääli Washingtonis: ta kaitses sõna- ja petitsioonivabadust ning ründas nii orjandust kui ka kongressis kehtinud „suukorvi reeglit“ (gag rule), mis alates 1836. aastast takistas orjandusevastaste petitsioonide arutamist. Pärast ligi kaheksaaastast püsivat vastupanutaolist tegevust õnnestus tal aidata kaasa selle reegli kaotamisele 1844. aastal.
Orjalaeva küsimuses astus Adams otsustavalt ette ka kohtus: 1839. aastal puhkes aafrika päritolu orjade mäss La Amistadi pardal ja pärast pikkasid protsesside faase esindas Adams neid Aafrika mehi 1841. aastal ülemkohtus, kus tal õnnestus võita ja saavutada pagendatute või vangistatute vabadus (orjalaeva Amistad juhtum).
John Quincy Adams jäi ajalukku kui silmapaistev diplomaadi- ja riigimees, kes ühendas pikaaegse välispoliitilise kogemuse ja kindlalt põhimõttekindla kodanikuaktiivsuse — eriti orjanduse vastu suunatud võitluses. Tema elutöö hõlmab nii rahvusvahelisi läbirääkimisi ja riigisekretäri ametit kui ka pühendunud ja väsimatut tegevust kongressis sõnavabaduse ja inimõiguste kaitsel.
Varajane elu
Ta sündis 1767. aastal Braintree's, Massachusettsis. Lapsena jälgis ta oma pere talust Ameerika Vabadussõja Bunker Hilli lahingut. Kui tema isa John Adams sõitis Euroopasse, läks John Quincy temaga koos sekretärina. Ta omandas teiste keelte oskuse. Lisaks inglise keelele valdas ta ladina ja prantsuse keelt ning oskas osaliselt hollandi, saksa, kreeka, itaalia, hispaania ja vene keelt.
Haridus
Ta läks Harvardi kolledžisse ja sai juristiks. 26-aastaselt nimetati ta Madalmaade ministriks ja seejärel läks Berliini. Aastal 1802 valiti ta Ameerika Ühendriikide senatisse. Kuus aastat hiljem nimetas president James Madison ta Venemaa ministriks.
James Monroe'i presidendiaja riigisekretärina korraldas Adams koos Ühendkuningriigiga Oregoni ühiskontrolli ja aitas saada Floridat Hispaanialt. Samuti aitas ta koostada Monroe'i doktriini.
Abolitionist
1830. aastatel muutus orjandus Ameerika Ühendriikides üha enam polariseerivaks teemaks. Adams, kes oli pikka aega orjuse vastane, kasutas oma uut rolli kongressis selle vastu võitlemiseks ja temast sai kõige silmapaistvam orjuse vastane riiklik juht. Pärast üht oma taasvalimisvõitu ütles ta, et ta peab "tooma kaasa ennustatud päeva, mil orjandus ja sõda on maa pealt ära keelatud". Ta kirjutas 1820. aastal oma erapäevikusse:
Selle Missouri küsimuse arutamine on reetnud nende hingesaladuse. Abstraktselt tunnistavad nad, et orjandus on paha, nad eitavad seda ja heidavad selle kõik ... Suurbritannia õlgadele. Aga kui neid selle kohta põhjalikult uurida, siis näitavad nad oma hingepõhjas uhkust ja ülbust oma isanda staatuse üle. Nad vaatavad alla jenkide lihtsaid kombeid, sest neil ei ole selliseid üleolevaid kombeid nagu neil ja nad ei saa neegreid kohelda nagu koeri. Orjuse kurja külje all on see, et see rikub moraalipõhimõtete allikaid. See kehtestab väärad hinnangud vooruse ja pahede kohta: sest mis saab olla valelikum ja südametum kui see doktriin, mis seab inimkonna esimesed ja pühad õigused sõltuvusse nahavärvist?
1836. aastal kehtestas esindajatekoda osaliselt vastuseks sellele, et Adams esitas järjekindlalt kodanike petitsioone, milles nõuti orjuse kaotamist Columbia ringkonnas, "suukorvi reegli", mis koheselt peatas kõik orjuse kohta esitatud petitsioonid. Seda reeglit pooldasid demokraadid ja lõunapoolsed vikipead, kuid põhja poolsed vikipead, nagu Adams, olid suures osas selle vastu.
1836. aasta lõpus alustas Adams kampaaniat, et naeruvääristada orjaomanikke ja suukorvi reeglit. Ta püüdis sageli esitada orjapidamisvastaseid petitsioone, sageli viisil, mis kutsus esile lõunapoolsete riikide esindajate tugevat reaktsiooni. Ehkki suukorvareegel jäi kehtima, tõstatasid tema tegevusest ja teiste katsetest teda vaigistada tekkinud arutelud küsimusi petitsioonide esitamise õiguse, seadusandliku arutelu õiguse ja orjanduse moraalsuse kohta. Adams võitles aktiivselt suukorvi reegli vastu veel seitse aastat, esitades lõpuks resolutsiooni, mis viis selle tühistamiseni 1844. aastal.
1841. aastal liitus Adams Lewis Tappani ja Ellis Gray Loringi taotlusel kohtuasjaga Ameerika Ühendriigid v. Amistad. Adams astus ülemkohtusse Aafrika orjade nimel, kes olid mässanud ja hõivanud Hispaania laeva Amistad. Adams esines 24. veebruaril 1841 ja rääkis neli tundi. Tema argumentatsioon oli edukas; kohus otsustas aafriklaste kasuks, kes kuulutati vabaks ja saadeti koju tagasi.
Eesistujariik
Adams valiti presidendiks Ameerika Ühendriikide esindajatekoja poolt pärast seda, kui 1824. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ei saanud keegi enamust valijate häältest. Inimesed, kes soovisid Andrew Jacksoni võitu, ütlesid, et Adamsi ja alamkoja spiikri Henry Clay vahel oli kokkulepe; Adams oli teinud Clayst oma riigisekretäri.
Adams võttis vastu seaduse USA paranduste kohta osana sellest, mida ta nimetas "Ameerika süsteemiks". See tähendab, et ta lõi teid, kanaleid ja kasutas kõrgeid tariife ehk impordimakse. Tema ettepanekute hulgas oli riikliku ülikooli, mereväeakadeemia ja riikliku astronoomilise observatooriumi loomine. Adams võitles mitu korda kongressiga, sest paljudele Andrew Jacksoni toetajatele ei meeldinud tema toetus riiklikule pangale ja tariifidele.
Adams kaotas 1828. aasta valimised Jacksonile. Valimised olid tuntud kandidaatide üksteise vastu suunatud isiklike rünnakute poolest.
1850 koopia John Quincy Adamsi 1843. aasta fotost
Hilisem elu
Adams naasis Massachusettsisse lühikeseks ajaks pärast kadumist. Ta naasis Washingtoni 1831. aastal pärast seda, kui ta valiti Ameerika Ühendriikide esindajatekotta. Ta oli juhtiv orjanduse vastane. Ta jäi Kongressi liikmeks kuni oma surmapäevani 23. veebruaril 1848. aastal.
Surm
21. veebruaril 1848 sai Adams parlamendisaalis insuldi. Ta kukkus kokku ja suri kaks päeva hiljem, 23. veebruaril 1848, parlamendis. Ta oli kaheksakümneaastane. See oli USA presidendi seitsmes (ja vaieldamatult kõige olulisem) [why?]surm.
John Quincy Adams oma viimastel elutundidel pärast kokkuvarisemist Kapitooliumis. Arthur Joseph Stansbury pliiatsijoonistus, digitaalselt restaureeritud.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Quincy Adams?
V: John Quincy Adams oli Ameerika Ühendriikide kuues president.
K: Mis oli John Quincy Adamsi presidendiaja juures märkimisväärne?
V: Adams oli esimene president, kes oli presidendi poeg, ja esimene president, keda pildistati, mitte ei maalitud.
K: Millist poliitikat John Quincy Adams toetas?
V: Adams oli föderalist.
K: Milline oli John Quincy Adamsi positsioon president James Monroe'i alluvuses?
V: Adams oli James Monroe alluvuses riigisekretär.
K: Millal alustas John Quincy Adams oma poliitilist karjääri?
V: Adams alustas oma teenistust kõigest 27-aastaselt 1794. aastal, kui president Washington nimetas ta Ameerika Ühendriikide ministriks Hollandis.
K: Mille vastu võitles John Quincy Adams kongressis?
V: Adams juhtis kongressis võitlust orjanduse vastu.
Küsimus: Milline oli John Quincy Adamsi osalemine Amistadi kohtuasjas?
V: 1838. aastal, 71-aastaselt, rääkis John Quincy Adams orjalaeva Amistad Aafrika orjade eest ja võitis kohtuasja.