Aleksander Skrjabin

Life

Skrjabin oli aadliperekonna ainus laps. Ta oli alati uhke selle üle, et on sündinud jõulupühal (6. jaanuar on vene õigeusu kirikus jõulupüha). Tema ema suri, kui ta oli aastane, ja tema isa veetis suurema osa ajast välismaal diplomaadina töötades. Tema eest hoolitsesid tädi, vanaema ja vanatädi, kes kõik hoolitsesid tema eest, nii et ta oli väga rikutud laps. Kui ta üles kasvas, oli ta väga lühike ja tema käed ulatusid klaveril vaid ühe oktaavi (kaheksa nooti) kaugusele.

Skrjabin omandas hariduse Moskva kadettide korpuses. Ta õppis klaverimängu ja sõbrunes vaid aasta võrra noorema helilooja Sergei Rahmaninoviga. Ta võitis Moskva konservatooriumi teise kuldmedali (esimese oli võitnud Rahmaninov). Ta harjutas Balakirevi teose "Islamei", kuid vigastas sellega oma parempoolset kätt. Ta suutis siiski jätkata oma pianisti karjääri, kuid kirjutas mõned klaveripalad ainult vasakule käele. Veebilehel 1895 rändas ta läbi paljude Euroopa riikide, andes kontserte ja kirjutades palju klaverimuusikat. Ta abiellus aastal 1897. Ta läks koos abikaasaga Odessasse, kus ta mängis oma klaverikontserti, ja veetis seejärel mitu kuud Pariisis. Ta õpetas Moskva konservatooriumis ja kirjutas mõned olulised orkestrimuusika teosed. Hiljem jättis ta oma naise ja lapsed ning läks mitmeks aastaks koos teise naisega Euroopasse. Naine inspireeris paljuski tema muusikat. Skrjabin jätkas reisimist ja klaverimängu kuni oma elu lõpuni. Kui ta viibis Londonis aastal 1914 oli tal huulel põletik, mis süvenes pidevalt, kuni ta aasta hiljem suri.

Tema muusika

Skrjabinile meeldis Chopini muusika ja ta kirjutas palju lühikesi teoseid, mida nimetatakse prelüüdideks ja mis näitavad Chopini mõju. Vanemaks saades muutus tema muusika üha isikupärasemaks. Ta oli väga egotsentriline (mõtles ainult endast, mitte teistest inimestest) ja tal olid kummalised ideed. Ta tahtis kirjutada teose, mis ühendaks kõik kunstid ja kõik meeled: muusika, tantsu, luule, värvid ja isegi lõhnad. Ta tahtis, et see teos etendataks Indias ühe järve ääres. See teos ei saanud kunagi valmis ega esitatud, ja me ei tea, kas ta tõsiselt arvas, et see juhtub, kuid ta ostis endale päikesekiivri.

Skrjabin proovis oma muusikas kasutada erinevaid harmooniaid. Tal oli lemmikakord, mida ta nimetas "müstiliseks akordiks" (alt ülespoole: C, Fis, B, E, A, D). Ta kasutas seda mitmel viisil. Tema orkestriteoste hulka kuuluvad klaverikontsert, 3 sümfooniat, "Le poème de l'extase" ("Ekstaasi luuletus") ja "Prométhée, le poème du feu" ("Prometheus, tule luuletus"). Tema muusika, mis on salapärane ja unenäoline ja jagab mõningaid sarnasusi prantsuse impressionistlike heliloojate, nagu Debussy, loominguga.

Seotud leheküljed

• Sünesteesia