Aleksandr Skrjabin — vene helilooja, pianist ja muusikaline visionäär
Aleksandr Skrjabin (ka: Skrjabin) (sündinud Moskvas 6. jaanuar 1872; suri Moskva 27. aprill 1915) oli kuulus vene helilooja ja pianist. Ta kirjutas muusikat orkestrile ja klaverile. Tema muusika kuulub hilisromantilisse perioodi, kuid tema hilisemad teosed kõlavad üsna moodsalt ja teda on mõjutanud impressionism. Tal olid väga ebatavalised ideed kõigi kunstide ühendamisest ühte teosesse.
Elulugu ja loominguline areng
Aleksandr Skrjabin õppis noorena klaverit ja heliloomingut Peterburis, kus tema varajane looming järgnes romantilise traditsiooni eeskujudele (näiteks Frédéric Chopinile ja Lisztile). Aja jooksul muutus tema stiil vabama harmooniakasutuse ja värvile tähelepanu pööramise suunas. Ta töötas pidevalt nii klaveriteoste kui ka orkestriteoste kallal ning oli tuntud kui erakordselt pühendunud ja vaimukas muusikalisuhtleja.
Muusikaline keel ja uuendused
Skrjabini varasemad teosed jäävad romantismi alla, kuid tema hilisem looming läheb sageli tonaalsuse piiridest välja. Ta arendas välja nn müstilise akordi (müstiline kaja või \"mystic chord\") ja kasutas komplekseid, värvilisi harmooniaid, mis andsid tema muusikale aistiliselt „värvilise” kõla. Skrjabinile oli tähtis muusika ja värvi seos – ta uskus, et heli ja valguse kombinatsioon võib luua intensiivsema esteetilise ja vaimse kogemuse.
Ta oli huvitatud esoteerilisest filosoofiast ja teosofiast, mis mõjutas tema käsitlust muusikast kui transformatiivsest jõust. Selle ideoloogia tipus seisis tema plaan suursuguse multimeedia- ja meelelahutusliku etenduse „Mysterium”, mida ta ei jõudnud lõpetada, kuid mis pidi olema kõikide kunstide ühendav lõppüritus inimkonna transformatsiooniks.
Peamised teosed
- Klaverisonaadid — Skrjabin on eriti tuntud oma klaverisonaatide poolest; tervelt kümme sonaati näitavad arengut varasest romantikast eksperimentaalse, harmooniliselt vaba keeleni.
- Orkestriteosed — tema suuremad orkestriteosed, näiteks „Poème de l'Extase” (tuntud ka kui Kolmas sümfoonia) ja „Prometheus: The Poem of Fire” (V sümfoonia), demonstreerivad tema huvi orkestratsioonis ja värvi ning valguse ühendamises muusikaga.
- Mõned klaveriteosed ja etüüdid — need näitavad nii tehnilist virtuoossust kui ka uut harmoonilist keelt ja sügavat väljendusjõudu.
Pianistina
Skrjabin oli ka väljapaistev pianist, kes esitas sageli oma teoseid. Tema klaverimäng iseloomustus kui intensiivne, värvikas ja küllusliku pedaleerimisega, mis sobis hästi tema harmooniliste uurimustega. Tema sooritused ja salvestused (kui on säilinud) aitavad mõista tema kavatsusi kõla ja rubato osas.
Mõju ja pärand
Skrjabin oli oma aja üks kõige originaalsemaid muusikalisi visionääre. Tema harmoonilised uuendused ja püüdlus kombineerida muusikat teiste kunstidega mõjutasid 20. sajandi muusika arengut. Kuigi tema ideed — eriti suurejooneline „Mysterium” — jäid osaliselt teostamata, on tema teosed endiselt regulaarselt kõlavaks repertuaariks nii pianistidele kui ka orkestritele. Tema loomingut uuritakse muusikateoorias, helilooja filosoofilistes tõlgendustes ning esinemiste kaudu üle maailma.
Surm ja lõpetamata projektid
Skrjabin suri 27. aprillil 1915 Moskvas bakteriaalse vereinfektsiooni tagajärjel. Tema surm jättis mitmed suured ideed – eelkõige „Mysteriumi” – lõpetamata, kuid tema mõju ja uuenduslikkus on säilinud ning teda mäletatakse nii helilooja kui ka muusikalise visionäärina.
Kust edasi lugeda
Kui soovite rohkem teada Skrjabini teostest, tasub otsida tema klaverisonaatide ja orkestriteoste partituuure, kuulata salvestusi erinevatelt interpreteerijatelt ning lugeda uurimusi tema harmooniast ja filosoofiast. Skrjabini looming pakub rikkalikult materjali nii esitajale kui ka kuulajale, kes otsib muusikas värvi, spirituaalsust ja harmoonilist seiklust.
Life
Skrjabin oli aadliperekonna ainus laps. Ta oli alati uhke selle üle, et on sündinud jõulupühal (6. jaanuar on vene õigeusu kirikus jõulupüha). Tema ema suri, kui ta oli aastane, ja tema isa veetis suurema osa ajast välismaal diplomaadina töötades. Tema eest hoolitsesid tädi, vanaema ja vanatädi, kes kõik hoolitsesid tema eest, nii et ta oli väga rikutud laps. Kui ta üles kasvas, oli ta väga lühike ja tema käed ulatusid klaveril vaid ühe oktaavi (kaheksa nooti) kaugusele.
Skrjabin omandas hariduse Moskva kadettide korpuses. Ta õppis klaverimängu ja sõbrunes vaid aasta võrra noorema helilooja Sergei Rahmaninoviga. Ta võitis Moskva konservatooriumi teise kuldmedali (esimese oli võitnud Rahmaninov). Ta harjutas Balakirevi teose "Islamei", kuid vigastas sellega oma parempoolset kätt. Ta suutis siiski jätkata oma pianisti karjääri, kuid kirjutas mõned klaveripalad ainult vasakule käele. Veebilehel 1895 rändas ta läbi paljude Euroopa riikide, andes kontserte ja kirjutades palju klaverimuusikat. Ta abiellus aastal 1897. Ta läks koos abikaasaga Odessasse, kus ta mängis oma klaverikontserti, ja veetis seejärel mitu kuud Pariisis. Ta õpetas Moskva konservatooriumis ja kirjutas mõned olulised orkestrimuusika teosed. Hiljem jättis ta oma naise ja lapsed ning läks mitmeks aastaks koos teise naisega Euroopasse. Naine inspireeris paljuski tema muusikat. Skrjabin jätkas reisimist ja klaverimängu kuni oma elu lõpuni. Kui ta viibis Londonis aastal 1914 oli tal huulel põletik, mis süvenes pidevalt, kuni ta aasta hiljem suri.
Tema muusika
Skrjabinile meeldis Chopini muusika ja ta kirjutas palju lühikesi teoseid, mida nimetatakse prelüüdideks ja mis näitavad Chopini mõju. Vanemaks saades muutus tema muusika üha isikupärasemaks. Ta oli väga egotsentriline (mõtles ainult endast, mitte teistest inimestest) ja tal olid kummalised ideed. Ta tahtis kirjutada teose, mis ühendaks kõik kunstid ja kõik meeled: muusika, tantsu, luule, värvid ja isegi lõhnad. Ta tahtis, et see teos etendataks Indias ühe järve ääres. See teos ei saanud kunagi valmis ega esitatud, ja me ei tea, kas ta tõsiselt arvas, et see juhtub, kuid ta ostis endale päikesekiivri.
Skrjabin proovis oma muusikas kasutada erinevaid harmooniaid. Tal oli lemmikakord, mida ta nimetas "müstiliseks akordiks" (alt ülespoole: C, Fis, B, E, A, D). Ta kasutas seda mitmel viisil. Tema orkestriteoste hulka kuuluvad klaverikontsert, 3 sümfooniat, "Le poème de l'extase" ("Ekstaasi luuletus") ja "Prométhée, le poème du feu" ("Prometheus, tule luuletus"). Tema muusika, mis on salapärane ja unenäoline ja jagab mõningaid sarnasusi prantsuse impressionistlike heliloojate, nagu Debussy, loominguga.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aleksander Skrjabin?
V: Aleksander Skrjabin oli kuulus vene helilooja ja pianist, kes sündis 6. jaanuaril 1872. aastal Moskvas ja suri 27. aprillil 1915. aastal.
K: Millist muusikat kirjutas Aleksander Skrjabin?
V: Aleksander Skrjabin kirjutas muusikat orkestrile ja klaverile.
K: Milline on Aleksander Skrjabini muusika stiiliperiood?
V: Aleksander Skrjabini muusika kuulub hilisromantilisse perioodi.
K: Kas Aleksander Skrjabin oli oma muusikas mõjutatud impressionismist?
V: Jah, Aleksander Skrjabin oli oma muusikas mõjutatud impressionismist.
K: Kas Aleksander Skrjabinil olid ebatavalised ideed kunstist?
V: Jah, Aleksander Skrjabinil olid väga ebatavalised ideed kõigi kunstide ühendamisest ühte teosesse.
K: Millal sündis Aleksander Skrjabin?
V: Aleksander Skrjabin sündis 6. jaanuaril 1872. aastal.
K: Millal suri Aleksander Skrjabin?
V: Aleksander Skrjabin suri 27. aprillil 1915. aastal.
