Sergei Rahmaninov (Rachmaninov) — vene helilooja ja pianist (1873–1943)
Sergei Vassiljevitš Rahmaninov (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; hääldatakse rahk‑MAH‑nin‑off) oli kuulus vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis 1. aprillil 1873 (vene ajal kasutati tollal juliaani kalendrit; N.S. ehk gregooriuse kalender vastab sellele 13. aprillile 1873) ja suri 28. märtsil 1943. aastal. Kuna vene keeles kasutatakse erinevat tähestikku, tema nime ladina tähestikku üleviimisel kohtab mitmesuguseid variante — näiteks "Sergei" või "Sergey" eesnime ja "Rachmaninov", "Rakhmaninov" või "Rachmaninoff" perekonnanime kujul. Kuulsaim ja tema poolt Ameerikas sageli kasutatud kujutis on "Sergei Rachmaninoff".
Elulugu lühidalt
Rahmaninov õppis muusikat juba noorena ja omandas sügava hariduse Moskva konservatooriumis, kus ta arendas nii pianisti- kui ka heliloojaannet. Pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni emigreerus ta lõpuks püsivalt välismaale — elas ajutiselt Šveitsis ja Inglismaal, alates 1918. aastast sageli Ameerika Ühendriikides, kus ta palju esines ja salvestusi tegi. Rahvusvahelise karjääri jooksul tegutses ta nii esineva pianistina, dirigendina kui ka heliloojana.
Muusikaline iseloom ja tehnika
Teda peetakse üheks 1900. aastate alguse suurimaks pianistiks. Ta oli tuntud erakordselt suure virtuositeedi, sügava väljenduse ja võimsa klaverimängu poolest. Rahmaninovi käte suurus ja haardevõime võimaldasid tal mängida väga laiu akorde ja ühe käega ulatuslikke intervalliümberpaigutusi; sageli mainitakse, et ta suutis ühe käega hõlpsasti ulatuda duodecima (12) või isegi tredecima (13) intervallini, mis andis tema klaverikirjutusele erilise kõlapildi ja tehnilise nõudlikkuse.
Kuigi suur osa tema elu ja karjäärist jääb juba 20. sajandisse, on tema looming põhiliselt romantilises traditsioonis — rikkaliku harmoonia, laia orkestratsiooniga ja meeldejäävate meloodiate poolest. Tema muusika ühendab vene meloodilise pärandi ja hilisromantilise harmoonia, sageli tugeva emotsionaalse ja nostalgilise laadiga.
Tähtsamad tööd ja saavutused
Rahmaninov oli viljakas ning mitmekülgne helilooja. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad:
- klaverikontserdid nr. 1–4 (eriti populaarsed on II ja III kontsert);
- "Rhapsody on a Theme of Paganini" op. 43 (1934) — orkestri ja klaveri teos, tihti lavastatav ja salvestatav;
- kolm sümfoonilist teost (sümfooniad);
- koraal- ja liturgilised teosed, eelkõige kooriteos "Vespers" (All-Night Vigil);
- klaveriteosed: preludid (sh kuulus Prelude in C# minor, op. 3/2), "Moments Musicaux", "Etudes-Tableaux" jt.;
- laulud ja vokaalansamblitele kirjutatud teosed, sealhulgas "Vocalise".
Elu välismaal ja pärand
Pärast emigratsiooni pidi Rahmaninov sageli esinemistest teenitud vahenditega elatist teenima, mis mõjutas ka tema heliloomingulist tempot — ta kirjutas vähem, aga salvestas ja esines palju. Ta oli salvestuste varajane pioneer: tema plaadisalvestused kui pianist ja dirigent on tähtsad allikad tema esitlusstiili mõistmiseks.
Rahmaninov suri Beverly Hillsis Californias 1943. aastal. Tema looming on jäänud repertuaari püsima: nii klaverivirtuoosid kui ka orkestrid ja lauljad esitavad tema teoseid kogu maailmas. Tema meloodiad ja orkestratsioon on mõjutanud paljusid järgnenud heliloojaid ning tema klaveriteosed kuuluvad sageli kõige nõudlikumate ja hinnatavamate teoste hulka klaverirepertuaaris.
Miks teda mäletatakse
Rahmaninovit hinnatakse eelkõige kui erakordselt andekat pianist‑heliloojat, kelle käekiri ühendab virtuoossuse ja sügava romantilise väljenduse. Tema teosed on tuntud meeldejäävate meloodiatega, rikka harmooniaga ja emotsionaalse jõuga, mistõttu need on püsivalt populaarsed nii esitus- kui ka kuulamismetoodikas.
Rahmaninov noorena
Life
Rahmaninov sündis Semjonovos, Novgorodi lähedal Loode-Venemaal. Tema perekonna liikmed olid tähtsad inimesed, kes olid olnud Venemaa tsaaride teenistuses. Tema vanemad mängisid klaverit ja korraldasid talle klaveritunde Peterburis ja seejärel Moskvas.
Veel üliõpilasena kirjutas ta lühikese ooperi "Aleko". Ta kirjutas ka mõned klaveripalad, sealhulgas prelüüdi cis-mollis, kus on valju, raskeid akorde. See teos sai äärmiselt kuulsaks ja on tänapäevalgi tema kõige populaarsem klaveripala. Ta sai kunagi tüdimust sellest, et inimesed palusid tal seda pala mängida.
Mitte kogu tema muusika ei meeldinud alguses hästi. Kriitikud pidasid tema Esimest sümfooniat väga halvaks. See võis tuleneda sellest, et orkester ei mänginud seda väga hästi, kuid see sundis Rahmaninovi mõneks ajaks heliloomingust loobuma. Pärast mõningaid aastaid kestnud masendust kirjutas ta oma Teise klaverikontserdi, mis kõigile väga meeldis.
Rahmaninov muutus õnnelikumaks. Tal lubati abielluda Nataljaga pärast aastatepikkust kihlumist, mille jooksul vene õigeusu kirik ei tahtnud, et nad abielluksid. Poliitilised tingimused Venemaal olid halvad, nii et ta elas mõnda aega Saksamaal ja Itaalias. Pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni lahkus ta kodumaalt ega tulnud enam kunagi tagasi. Ta oli oma Kolmanda klaverikontserdiga olnud väga edukas Ameerika Ühendriikides, nii et ta läks 1918. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama. Venemaast oli saanud Nõukogude Liit ja aastaid ei tohtinud seal Rachmaninovi muusikat esitada. See tegi talle palju muret ja ta tundis koduigatsust. Ta ei kirjutanud oma ülejäänud elu jooksul Ameerika Ühendriikides väga palju muusikat. Üks teos, mis sai väga populaarseks, oli "Rapssoodia Paganini teemale", mille ta kirjutas Šveitsis 1934. aastal. Ta suri melanoomi tõttu Beverly Hillsis, Californias.
Muusika
Rahmaninovi klaverimuusika on enamasti raskesti mängitav. Ta kirjutas palju lühikesi palasid, mida nimetatakse prelüüdideks, ja mõned uuringud, mis on ühed raskeimad klaverimuusika, mis on kirjutatud pärast Liszti. Lisaks rapsoodiale Paganini teemale kirjutas ta ka neli klaverikontserti. Teine ja Kolmas on tänapäeval väga populaarsed, nagu ka tema Teine sümfoonia. Teine kontsert ulatub klaveril kõige madalamale C-le, mis teeb sellest ühe kõige madalama muusikapala (see on madalam kui bass, mis ulatub D-le).
Ta kirjutas väga ilusat koorimuusikat, mille hulka kuuluvad teos koorile ja orkestrile nimega "Kellad" ja väga pikk, religioosne teos "Üleöövalve" (mida mõnikord nimetatakse ka "Vesperiks").
Ta kirjutas ka kammermuusikat, sealhulgas tšellosonaadi.
On olemas mitu suurepärast salvestust, kus Rahmaninov mängib oma muusikat. Enamik neist on praegu saadaval CDde kordusväljaannetena.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sergei Rašmaninov?
V: Sergei Rahmaninov oli kuulus vene helilooja ja pianist.
Küsimus: Millal sündis ja millal suri Sergei Rahmaninov?
V: Sergei Rahmaninov sündis 1. aprillil 1873 (N.S.) ja suri 28. märtsil 1943. aastal.
K: Kuidas esinevad Sergei Rachmaninovi nime erinevad kirjaviisid inglise keeles?
V: Kuna vene keeles kasutatakse erinevat tähestikku, kirjutatakse Sergei Rachmaninovi nime inglise keeles mõnikord erinevalt ("Sergei" või "Sergey" ja "Rachmaninoff", "Rachmaninov", "Rakhmaninov" või "Rakhmaninoff").
Küsimus: Mille poolest on Sergei Rahmaninov tuntud oma klaverioskuste poolest?
V: Sergei Rahmaninovi peetakse üheks 20. sajandi suurimaks pianistiks. Ta oskas mängida äärmiselt rasket muusikat ja tal olid väga suured käed, nii et ta suutis mängida akorde suurte venitustega. Räägitakse, et ta oskas mängida 13.
Küsimus: Kui pikk oli Sergei Rahmaninov?
V: Sergei Rahmaninov oli oma aja kohta väga pikk mees, olles umbes 1,98 m pikkune.
K: Mille poolest on Sergei Rahmaninov tuntud oma kompositsiooniliste oskuste poolest?
V: Sergei Rahmaninovi peetakse ka suureks heliloojaks, kes kirjutas väga hästi romantilises stiilis, kuigi ta elas suurema osa oma täiskasvanud elust 1900. aastatel, samas kui romantilise stiili perioodi kohta öeldakse tavaliselt, et see lõppes umbes 1910. aasta paiku. Tema muusikat iseloomustavad lüürilised meloodiad, mis on väga meeldejäävad.
Küsimus: Mis on Sergei Rahmaninovi klaverikompositsioonides tähelepanuväärne?
V: Sergei Rahmaninovi klaverikompositsioonid on ühed kõige raskemini mängitavad klaveril.
