Sergei Vassiljevitš Rahmaninov (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; hääldatakse rahk‑MAH‑nin‑off) oli kuulus vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis 1. aprillil 1873 (vene ajal kasutati tollal juliaani kalendrit; N.S. ehk gregooriuse kalender vastab sellele 13. aprillile 1873) ja suri 28. märtsil 1943. aastal. Kuna vene keeles kasutatakse erinevat tähestikku, tema nime ladina tähestikku üleviimisel kohtab mitmesuguseid variante — näiteks "Sergei" või "Sergey" eesnime ja "Rachmaninov", "Rakhmaninov" või "Rachmaninoff" perekonnanime kujul. Kuulsaim ja tema poolt Ameerikas sageli kasutatud kujutis on "Sergei Rachmaninoff".
Elulugu lühidalt
Rahmaninov õppis muusikat juba noorena ja omandas sügava hariduse Moskva konservatooriumis, kus ta arendas nii pianisti- kui ka heliloojaannet. Pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni emigreerus ta lõpuks püsivalt välismaale — elas ajutiselt Šveitsis ja Inglismaal, alates 1918. aastast sageli Ameerika Ühendriikides, kus ta palju esines ja salvestusi tegi. Rahvusvahelise karjääri jooksul tegutses ta nii esineva pianistina, dirigendina kui ka heliloojana.
Muusikaline iseloom ja tehnika
Teda peetakse üheks 1900. aastate alguse suurimaks pianistiks. Ta oli tuntud erakordselt suure virtuositeedi, sügava väljenduse ja võimsa klaverimängu poolest. Rahmaninovi käte suurus ja haardevõime võimaldasid tal mängida väga laiu akorde ja ühe käega ulatuslikke intervalliümberpaigutusi; sageli mainitakse, et ta suutis ühe käega hõlpsasti ulatuda duodecima (12) või isegi tredecima (13) intervallini, mis andis tema klaverikirjutusele erilise kõlapildi ja tehnilise nõudlikkuse.
Kuigi suur osa tema elu ja karjäärist jääb juba 20. sajandisse, on tema looming põhiliselt romantilises traditsioonis — rikkaliku harmoonia, laia orkestratsiooniga ja meeldejäävate meloodiate poolest. Tema muusika ühendab vene meloodilise pärandi ja hilisromantilise harmoonia, sageli tugeva emotsionaalse ja nostalgilise laadiga.
Tähtsamad tööd ja saavutused
Rahmaninov oli viljakas ning mitmekülgne helilooja. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad:
- klaverikontserdid nr. 1–4 (eriti populaarsed on II ja III kontsert);
- "Rhapsody on a Theme of Paganini" op. 43 (1934) — orkestri ja klaveri teos, tihti lavastatav ja salvestatav;
- kolm sümfoonilist teost (sümfooniad);
- koraal- ja liturgilised teosed, eelkõige kooriteos "Vespers" (All-Night Vigil);
- klaveriteosed: preludid (sh kuulus Prelude in C# minor, op. 3/2), "Moments Musicaux", "Etudes-Tableaux" jt.;
- laulud ja vokaalansamblitele kirjutatud teosed, sealhulgas "Vocalise".
Elu välismaal ja pärand
Pärast emigratsiooni pidi Rahmaninov sageli esinemistest teenitud vahenditega elatist teenima, mis mõjutas ka tema heliloomingulist tempot — ta kirjutas vähem, aga salvestas ja esines palju. Ta oli salvestuste varajane pioneer: tema plaadisalvestused kui pianist ja dirigent on tähtsad allikad tema esitlusstiili mõistmiseks.
Rahmaninov suri Beverly Hillsis Californias 1943. aastal. Tema looming on jäänud repertuaari püsima: nii klaverivirtuoosid kui ka orkestrid ja lauljad esitavad tema teoseid kogu maailmas. Tema meloodiad ja orkestratsioon on mõjutanud paljusid järgnenud heliloojaid ning tema klaveriteosed kuuluvad sageli kõige nõudlikumate ja hinnatavamate teoste hulka klaverirepertuaaris.
Miks teda mäletatakse
Rahmaninovit hinnatakse eelkõige kui erakordselt andekat pianist‑heliloojat, kelle käekiri ühendab virtuoossuse ja sügava romantilise väljenduse. Tema teosed on tuntud meeldejäävate meloodiatega, rikka harmooniaga ja emotsionaalse jõuga, mistõttu need on püsivalt populaarsed nii esitus- kui ka kuulamismetoodikas.

