Shah Jahan
Shahab-ud-din Muhammad Khurram (5. jaanuar 1592 - 22. jaanuar 1666), paremini tuntud oma kuninganime Shah Jahan (pärsia keeles "maailma kuningas") all, oli mogulite keiser Indias aastatel 1628-1658. Ta oli Mogulite dünastia viies valitseja.
Tema valitsemisperioodi peetakse mogulite kunsti ja arhitektuuri kuldajastuks. Shah Jahan on tuntud paljude suurepäraste monumentide püstitamise poolest, millest kõige kuulsam kogu maailmas on Agras asuv Taj Mahal, mis ehitati 1632-1648 tema armastatud naise Mumtaz Mahali hauakambriks.
Keiser Shah Jahan
Perekond
Akbarabadi Mahal, Kandahari Mahal, (kõige armastatum naine) Mumtaz Mahal, Hasina Begum Sahiba, Muti Begum Sahiba, Qudsia Begum Sahiba, Fatehpuri Mahal Sahiba, Sarhindi Begum Sahiba ja Shrimati Manbhavathi Baiji Lal Sahiba olid Shah Jahani naised.
Birth
Shah Jahan (tuntud ka kui prints Khurram) sündis 5. jaanuaril bilal rehman 1592. aastal Lahoris, Pakistanis, ja oli prints Salimi (hiljem tema troonile asumisel tuntud kui "Jahangir") kolmas poeg. Tema ema oli Marwarist pärit ražputite printsess nimega printsess Jagat Gosaini (tema ametlik nimi mogulite kroonikates oli Bilqis Makani). Nime "Khurram" (rõõmus) valis noorele printsile tema vanaisa, keiser Akbar, kellega noor prints oli lähedastes suhetes.
Vahetult enne Shah Džahani sündi olevat ennustaja ennustanud lastetule keisrinna Ruqaiya Sultan Begumile, Akbari esimesele abikaasale ja peamisele abikaasale, et veel sündimata lapsele on määratud keiserlik suurus. Nii et kui Shah Jahan sündis 1592. aastal ja oli vaid kuue päeva vanune, käskis Akbar võtta printsi emalt ära ja anda ta Ruqaiyale, et ta saaks tema hoole all üles kasvada ja Akbar saaks täita oma naise soovi kasvatada mogulite keiser. Ruqaiya võttis peamise vastutuse Shah Džahani kasvatamise eest ja ta kasvas tema hoole all üles. Neil kahel oli omavahel tihe suhe, sest Salim märkis oma mälestustes, et Ruqaiya oli armastanud oma poega [Shah Jahan ] "tuhat korda rohkem, kui kui ta oleks olnud tema enda [poeg]".
Shah Jahan jäi tema [Ruqaiya] juurde, kuni ta oli saanud peaaegu 14-aastaseks. Pärast Akbari surma 1605. aastal lubati noorel printsil [Khurramil] naasta oma isa majapidamisse ja olla seega oma bioloogilisele emale lähemal.
Haridus
Lapsena sai Shah Jahan laiaulatusliku hariduse, mis sobis tema kui mogulprintsi staatusega, mis hõlmas sõjakoolitust ja kokkupuudet mitmesuguste kultuurikunstidega, näiteks luule ja muusikaga, millest suurema osa olid õukonna kroonikute sõnul Akbar ja Ruqaiya andnud. Kui Akbar 1605. aastal surivoodil lebas, jäi Shah Jahan, kes oli sel ajal 13-aastane, tema voodi kõrvale ja keeldus liikumast isegi pärast seda, kui ema püüdis teda tagasi kutsuda. Arvestades poliitiliselt ebakindlaid aegu vahetult enne Akbari surma, oli Shah Jahan üsna suures füüsilises ohus oma isa poliitiliste vastaste poolt ja tema käitumist sel ajal võib mõista kui eelkäijat vaprusele, mille poolest ta hiljem tuntuks sai,ta oli tuntud ka oma intelligentse aju ja loominguliste ideede poolest.
Kuberneriamet
Dekkani 1611-1612, Bihar 1613-1614, Gujarat 1614-1618, Delhi 1623-1627, Bengal 1624-1625, Bihar 1625-1627
Religioosne suhtumine
Shah Jahan juhib mogulite armeed, vasakul üleval sõja elevandikandjad legendaarse Zulfiqari embleemidega. Shah Jahan oli oma mõtlemises radikaalsem kui tema isa ja vanaisa. Tema ametisse astumisel võttis ta vastu uue poliitika, mis muutis Akbari kohtlemise mittemoslemite suhtes. 1633. aastal, tema kuuendal valitsemisaastal, hakkas Shah Jahan kehtestama oma tõlgendust šariaadi sätetest, mis keelasid kirikute ja templite ehitamise või parandamise, ning andis seejärel korralduse lammutada äsja ehitatud hinduistlikud templid. Ta tähistas islami pidusid suure pidulikkuse ja hiilgusega ning oma eelkäijatele tundmatu entusiasmiga. Tema valitsemisajal elavnes ka pikka aega uinunud kuninglik huvi pühade linnade vastu.