Shahab-ud-din Muhammad Khurram (5. jaanuar 1592 – 22. jaanuar 1666), paremini tuntud oma kuninganime Shah Jahan (pärsia keeles "maailma kuningas"), oli mogulite keiser Indias aastatel 1628–1658. Ta oli Mogulite dünastia viies valitseja.
Tema valitsemisaega peetakse mogulite kunsti ja arhitektuuri kuldajastuks. Shah Jahan on tuntud paljude monumentide ja suurejooneliste ehitiste tellijana, kõige kuulsam neist on Agras asuv Taj Mahal, mis valmis peamistes ehitusetappides 1632–1653 (suure osa põhistruktuurist lõpetati 1648) ning ehitati tema armastatud naise Mumtaz Mahali hauakambriks. Maa-alune ja ümbritsevad aiad, valge marmor ning peente kiviraasukeste inkrustatsioonide (pietra dura) kasutus on Taj Mahali stiili tunnuslikud jooned.
Arhitektuur ja pärand. Shah Jahan tellis ja toetas palju teisi suuri tööde: ta asutas uue pealinna Shahjahanabadi (tänane vana-Delhi), lasi ehitada Delhi Punase kindluse (Lal Qila) ning suure hulga paleesid, mošeesid ja aedu, sealhulgas kuulus Jama Masjid Delhis. Tema hoonetel on iseloomulik sümmeetria, ulatuslik valge marmor, peen mosaiik- ja inkrustatsioonitöö ning persia mõjud nii haljastuses kui ka dekoratsioonis. Arhitektide ja meistrite seas mainitakse sageli ka Ustad Ahmad Lahauri kui ühe peamise projekteerija võimalikku autorit Taj Mahali juures.
Valitsemine ja poliitika. Shah Jahan jätkas oma eelkäijate poliitikat, tugevdades keskvalitsust ning korraldades sõjalisi kampaaniaid eri suundades. Samas tekitas tema ja kohtukulutused suurejooneliste ehitiste rahastamiseks suuri riigikulusid. Majandusliku koormuse ja päranduskonfliktide tõttu kasvasid pinged dünastia sees, mis lõpuks viisid võimu üleandmiseni tema poegade vahelises võimuvõitluses.
Perekond ja saatus. Shah Jahan oli väga seotud oma teise naise Mumtaz Mahalaga, kes suri 1631. Tema leina väljendus ja mälestamine kulmineerus Taj Mahali ehitamisega. Pärast Shah Jahani tervise ja võimu nõrgenemist puhkes vana traditsiooniline võimuvõitlus tema nelja poja — sealhulgas Dara Shikoh, Shah Shuja, Murad ja Aurangzeb — vahel. Aurangzeb tuli välja võitjana ning 1658. aastal arreteeriti ja pagendati Shah Jahan Agra kindlusesse, kus teda hoiti kuni surmani 1666. Ajalooliste allikate kohaselt lubati tal viimastel eluaastatel vaadata akna kaudu Taj Mahali poole.
Kultuur ja kunst. Shah Jahani valitsemise ajal õitsesid ka miniatuurmaalid, käsitöö, keraamika ja käsikirjade illustreerimine. Tema õukond säilitas tugevaid kultuurilisi sidemeid Pärsia traditsiooniga, mis kajastus nii kirjanduses kui ka visuaalkunstis. Mogulite arhitektuurist kujunes tollal India kunsti üks kõrgpunkte, mille mõju on tuntav tänapäevani.
Pärand ja tähendus tänapäeval. Shah Jahani ehitatud ehitised, eriti Taj Mahal, on muutunud rahvusvaheliseks sümboliks India rikkalikust ajaloost ja kunstist ning on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tema suurprojektid on andnud olulise panuse arhitektuuri arengusse, kuid samas on ajaloolased ka kriitiliselt käsitlenud tema ehituste rahalist mõju Mogulite riigi stabiilsusele hilisemas perioodis.
