Taj Mahal — Agra valge mausoleum ja UNESCO maailmapärandi ime
Taj Mahal — Agra valge mausoleum ja UNESCO maailmapärand: armastuse sümbol, arhitektuuri ime Indias, must-see turismi‑ ja fotokohustus igale reisihuvilisele.
Taj Mahal on valge hauakamber, mille ehitas 17. sajandil mogulite keiser Shah Jahan oma naise Mumtaz Mahali mälestuseks. Ehitus algas pärast Mumtaz Mahali surma 1631. aastal; kogu kompleks valmis ligikaudu aastatel 1632–1653 ning peahoone ise sai valmimisjärgse kuju 1643. aastal.
Hoone asub Agra linnas, Uttar Pradeshis, Yamuna jõe lõunakaldal. Taj Mahali valge marmor, peened mosaiigid ja sümmeetrilised aiad teevad sellest ühe maailma ikoonilisema arhitektuurinäite ning ühe India suurima turismiatraktsiooni.
See on koos umbes 2,5 kilomeetri kaugusel asuva Agra linnusega kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse; Taj Mahal valiti ka 2007. aastal üheks maailma 7 ime. Kompleks ja selle ümbrus on kultuuriliselt ja ajalooliselt erakordselt väärtuslikud ning neid kaitstakse nii riiklike kui rahvusvaheliste eeskirjadega.
Ajalugu ja ehitus
Taj Mahali tellis Shah Jahan ning peaarhitekti rolli on traditsiooniliselt omistatud Ustad Ahmad Lahorile. Ehitustöid tegid hinnanguliselt kuni 20 000 käsitöölist ja ehitusmeistrit, materjalid hangiti üle kogu India ja mõnest ümbruskonnastki (nt valge marmor Makranast). Arhitektuur ühendab moguli arhitektuuri peamisi mõjutusi – pärsia, islami ja India traditsioone.
Arhitektuur ja peamised tunnused
- Peahoone: sümmeetriline valge marmortomb, keskne bulboonne kuppel (ligi 73 m kõrge) ja peened kalligraafilised sissepääsutekstid.
- Minarettid: neli kitsa silueti ja veidi väljapoole kõverduva alusvaatega minaretti ümbritsevad peamaja, mis lisab struktuuri tasakaalu ja annab tugevuse maavärina korral.
- Pietra dura: kivisüvendisse sissepressitud poolvääriskivide inkrustatsioonid, lillemotiivid ja geomeetrilised mustrid.
- Aiakujundus: traditsiooniline pärsia-tüüpi charbagh neljakorruseline aed, peegeldusbasseinid ja sümmeetriline paigutus, mis rõhutab igavest harmooniat.
- Lisakomponendid: moshee hoone läänepoolses küljes ja vastandlik „vastushoone” (jawab) idapoolses küljes, samuti teenijate elamud ning sissepääsu väravad (Great Gate).
Külastajatele
- Parim aeg: oktoober–märts pakub jahedamat ilma; valguse mõttes on väga fotogeeniline aeg päikesetõus ja päikeseloojang.
- Avamiskorrad: Taj Mahal on tavaliselt avatud päikesetõusust päikeseloojanguni; mausoleum on suletud reedeti, mil toimub palvus (reedeti on võimalik külastada mosheet). Öised külastused toimuvad piiratud arvul öödel täiskuu ajal ning kaks ööd enne ja pärast täiskuud (pileteid on vähe ja need tuleb ette broneerida).
- Turvalisus ja piirangud: suuremad kotid, toiduained ja mõned digiseadmed võivad olla keelatud. Hästi on ette valmistuda turvakontrolliks ja kanda tagasihoidlikku riietust.
- Kombineeritud külastus: sageli sobib Taj Mahali külastus ühendada UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Agra linnuse ja lähedal asuva Fatehpur Sikri külastusega.
Kaitse ja säilitamine
Taj Mahali valget marmi valu mõjutab atmosfääriline saastatus ja ilmastik. 1990ndatel ja 2000ndate alguses on rakendatud mitmeid kaitsemeetmeid, sealhulgas tööstuspiirangud ümbrusesse ning puhastus- ja restaureerimistööd (näiteks multani mitti – puhastusmuda – kasutamine). India valitsus on kehtestanud ka piirkonna saaste kontrolli alla võtmiseks eriprogramme, nagu Taj Trapezium Zone, mis piirab ohtlikku tööstustegevust jms.
Tähendus ja pärand
Taj Mahali peetakse armastuse ja leinamise sümboliks, aga ka mogulite kunsti ja tehnikavõimekuse tipptasemeks. See on nii India kui maailmapärandi oluline visuaalne ja kultuuriline ikoon, mis meelitab miljoneid külastajaid ja inspireerib kunstnikke, teadlasi ja turiste kogu maailmas.
Praktiline nõuanne: tule varakult, eelistatult päikesetõusu lähedal, et vältida rahvahulki ja saada parimad fotod peegeldavas basseinis ning nautida rahulikumat atmosfääri.
Ehitus
Taj Mahal on näide moslemi arhitektuurist - segu iidse India, Pärsia ja Mughali kunstide ideedest.
Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale üle kogu maailma ning ehitusmaterjalide teisaldamiseks kasutati üle 20 000 inimese. Üldiselt arvatakse, et ehituse eest vastutas Ustad Ahmad Lahauri. Ehitus lõpetati 1648. aastal. Taj Mahali ehitus on umbes 6000 jalga.
Ekskursioonid
Taj Mahalil oli 2001. aastal 2 miljonit külastajat ja aastatel 2014-2017 on seal üle 7-8 miljoni külastaja.
Kahjud
- Paljud inimesed arvavad, et see on üks ilusamaid hooneid, mis on kunagi ehitatud. Siiski kahjustab seda aeglaselt lähedalasuva Yamuna basseini happevihm. Mõnes kahjustuses on süüdistatud lähedal asuvat naftatöötlemistehast. 1996. aastal ütles India ülemkohus, et kohalik tööstus kahjustab Taj Mahali. Kohus kehtestas Taj Mahali ümber 10 400 ruutmeetri suuruse ala, mida nimetatakse Taj Trapetsivööndiks. Selles tsoonis asuvad tööstused peavad kasutama söe asemel maagaasi.
- Reostuse tõttu muutub Taj Mahal aeglaselt kollasemaks.
- India mälestusmärgid
Küsimused ja vastused
K: Mis on Taj Mahal?
V: Taj Mahal on islami religioosne hoone, mošee ja haud, mille ehitas 17. sajandil kuningas Shah Jahan oma naise Mumtaz Mahali mälestuseks. See asub Yamuna jõe lõunakaldal Agras ja seda peetakse üheks maailma kaunimaks ehitiseks.
K: Kes oli selle peaarhitekt?
V: Ustad Ahmad Lahauri oli selle peaarhitekt.
K: Mis aastal kanti see maailma 7 ime hulka?
V: Taj Mahal kanti maailma 7 ime hulka 2007. aastal.
K: Kes valitses Indiat selle ehitamise ajal?
V: Tajali ehitamise ajal valitses enamikku Indiat mogulite impeerium, mis valitses kogu Indiat, välja arvatud Lõuna-Indiat.
K: Kes andis selle ehitamiseks tellimuse?
V: Selle ehitas kuningas Shah Jahan oma naise Mumtaz Mahali mälestuseks.
K: Kui palju inimesi töötas selle ehitamisel?
V: Selle ehitamisel töötas 22 000 töölist, maalrit, kivilõikajat ja tikandikunstnikku.
K: Kui kaua võttis selle ehitamine aega ?
V: Ehitamine võttis 17 aastat.
Otsige