Olümpia Zeusi tempel: ajalugu, arhitektuur ja Phidiase kuju

Olümpia Zeusi tempel — doriline arhitektuur, ajalugu ja Phidiase Zeusi kuju müsteerium: varemed, antiiksed olümpiamängud ja rikkalik kultuuripärand.

Zeusi tempel asus Olümpias, iidsete Kreeka Olümpia pühapaigas, kus peeti ka kuulsusrikkaid olümpiamänge. See doriline tempel oli pühendatud Vana-Kreeka peajumalale Zeusile ning oli Olümpia kõige tähtsam ja muljetavaldavam ehitis. Tänapäeval on templi varemed, kuid sellest võib siiski palju lugeda nii arhitektuuri kui usulise elu kohta antiikajal.

Ajalugu

Templi ehitus toimus ligikaudu aastatel 470–456 eKr. Ehitamise alguses kasutati peamiselt kohalikku lubjakivi. Skulptuuride ja katuse kaunistuste jaoks toodi kasutusele marmor, mis andis ehitisele väärikama ja püsivama välimuse. Tempel püsis pikka aega keskseks kultusekesksuseks ja mängude rütmi osaks, kuni kristluse levikuga muutusid paganlikud pühad maaletõugatud ja templi staatus hakkas kahanema.

Arhitektuur ja mõõtmed

Zeusi tempel oli klassikaline doriline peripteros ehk ümbritsetud sammastikuga pale: templi otstes oli kuus sammast ja mõlemal küljel kolmteist sammast — üldmõõtudes 64,12 × 27,66 meetrit ning kõrgus umbes 20,25 meetrit. Iga välissamba kõrgus oli ligikaudu 10,45 meetrit. Templi siseosa moodustas suletud cella, mille katust toestasid sisemised tugisambad ja mille etteehitised kuulusid pronaose ja opisthodomos tüüpi ruumide hulka. Idapoolses otsas viis kaldtee sissepääsu poole, mis viis ka prodomosse, väike etteehitus, kus toimusid rituaalsed ettevalmistused.

Katusekivid, gargoylid ja skulptuurid olid valmistatud marmorist, mis lisas templi silmapaistvust ja vastupidavust. Templi proportsioonid ning rikkalik skulpturaalne programm rõhutasid ehitise tähtsust ja jumala-suhet kogukonnaga.

Skulptuuride ja pjedestaalide teemad

Templi peadekoratsioonid kandsid olulist sümboolset tähendust:

• Idapoolses pjedestaalis kujutati Pelopsi ja Hippodameia lugu — see narratiiv seostub võidusõitudega ja võistluse algusega.
• Läänepjedestaalil olid kujutatud kentauride ja lapitide võitlused, mis sümboliseerisid tsivilisatsiooni ja barbarismi vahelist vastasseisu (kentauridest ja lapitidest).
• Esikülje ja tagakülje kohal asusid metoobid, mis kujutasid Heraklese töid — need metoobid rõhutasid kangelasteo ja jumaliku rolli motiive.

Templi ümbrust katavad arvukad kujualused: neid oli pühendatud jumalatele, kangelastele ja olümpiavõitjatele nii üksikisikute kui linnade poolt. Lääneküljel kasvas püha oliivipuu, mille oksast tehtud pärg krooniti olümpiamängude võitjatele — selle puu oli mängude ja templi üks olulisemaid sümboleid.

Phidiase Zeusi kuju

Templi suurima kunstiväärtusega töö oli Phidiase valmistatud Zeusi kuju, mille tehnika oli chryselephantine (kuld ja elevandiluu). See kuju kuulus üheks antiikmaailma seitsmest imestusest — seda kiideti nii täpsuse, ilu kui ka suure mõjuga. Kuju täpne saatus on ebakindel: on oletatud, et see viidi Konstantinoopolisse ja hävis seal tõenäoliselt 475. aasta tulekahjus, teise hüpoteesi kohaselt võis see hävida juba Olümpias 426. aastal pKr pärast paganlike templite sulgemist. Arheoloogid leidsid 1954. aastal Olümpiast Phidiase töökoja jäänused, mis kinnitasid tema tegevust ja tehnoloogiat templi juures.

Hävimine, varemed ja arheoloogia

Keiser Theodosius II kehtestas 5. sajandi alguses paganlike kultuste piiranguid, ja 426. aastal pKr käsitles ta templi kui paganlikku keskust ning selle sulgemine ja osaline hävitamine on seotud tema määrustega. Hilisemad maavärinad ja katastroofid põhjustasid täiendavaid purustusi: 6. sajandil (524–551 pKr ümbruses) toimunud maavärinad ja võimalikud tulekahjud murdsid templi ülejäänud osad. Tänapäeval on templi varemetest näha sambajalgasid, plinthuseid ja muude arhitektuuri elementide jääke.

Tähtsus ja külastamine tänapäeval

Zeusi tempel ja kogu Olümpia ala on arheoloogiliselt äärmiselt väärtuslikud ning kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Varemed annavad ülevaate klassikalisest arhitektuurist, usulistest kommetest ja kunstist. Külastajad saavad näha templi paigutust, ümbritsevaid kujualuseid ning tutvuda muuseumis leiduvate skulptuurijäänustega ja arheoloogiliste leidudega, sealhulgas Phidiase töötoa tõenditega.

Kokkuvõte: Zeusi tempel Olümpias oli doriline meistriteos nii arhitektuuri kui skulptuurilise programmi poolest. Kuigi tempel on varemetes, annab ta olulist teavet antiikse religiooni, olümpiamängude ja suuremate kunstnike nagu Phidias töö kohta. Templi kuulsaim töö — chryselephantine Zeusi kuju — jäi ajaloo üheks suurimaks saladuseks nii oma ilu kui saatuse osas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Zeusi tempel?

K: Millal see ehitati?

K: Milliseid materjale kasutati selle ehitamiseks?

K: Kui suur oli see tempel?

K: Milliseid lugusid kujutasid selle skulptuurid?

K: Mis juhtus Phidiase Zeusi kuju, mis kunagi seisis selle templi sees?

Otsing