New7Wonders of the World (2000-2007) oli idee valida 200 olemasoleva mälestusmärgi hulgast uued maailma imed. Populaarsusküsitlust juhtis Kanada-Šveitsi Bernard Weber ja seda korraldas New7Wonders Foundation Zürichis, Šveitsis. Võitjad kuulutati välja 7. juulil 2007 Lissabonis.

Sihtasutus võttis vastu ainult eraisikute annetusi ja ringhäälingureklaami müüki. Sellel ei olnud mingit riiklikku rahastamist ega maksumaksjate raha. Pärast lõplikku teadaannet ütles New7Wonders, et ta ei teeninud raha ja vaevalt sai oma investeeringu tagasi.

Maailma seitse imet saab näha erinevatel Celebrity Cruises'i reisidel.

Valikuprotsess ja hääletus

Algatus läks lahti avaliku rahvahääletusega, kus esialgu võisid osaleda nii institutsioonid kui eraisikud, et esitada kandidaate. Tuhandel inimestel ja erinevatel ekspertidel põhinev eelvalik koostas nimekirja 200 kandidaadist. Edasi toimus avalik hääletus, kuhu hääled koguti üle interneti, telefoni, SMS-i ja postkaardiga – meetodid võisid eri riikides erineda.

Hääletus kulges mitmes voorus: esmalt valiti laiast nimekirjast kitsam valik ja lõpuks kuulutati välja 21 finalisti ning sealt omakorda seitse võitjat. Hääletuse lõpptulemused avalikustati pidulikult 7. juulil 2007 Lissabonis.

Võitjad (2007)

  • Suurel Hiina müür (Hiina)
  • Petra (Jordaania)
  • Kristuse lunastaja (Christ the Redeemer, Brasiilia)
  • Machu Picchu (Peruu)
  • Chichén Itzá (Mehhiko)
  • Colosseum (Itaalia)
  • Taj Mahal (India)

Tähelepanuväärne on, et Giza püramiidid – eriti Suur püramiid – anti kampaanias eristaatuse ehk aukandidaadi (honorary candidate) tiitliga ja neid ei arvestatud konkurentsis tavapärasel moel.

Kriitika ja vaidlused

Projekt pälvis palju tähelepanu, kuid sellega kaasnes ka kriitika. Peamised etteheited olid:

  • Metoodika ja läbipaistvus: kriitikud kahtlesid hääletuse korrektsuses, hääletuste valideerimises ja andmete kontrollis. Mõned allikad väitsid, et hääletamise arvud võisid olla ülehinnatud.
  • Kommerzialiseerimine: sihtasutus tegi sponsorlepinguid ja müüs reklaami, mistõttu osad arvavad, et kampaania oli pigem turundusprojekt kui teaduspõhine kultuuriprogramm.
  • UNESCO roll: UNESCO ei korraldanud ega kinnitanud hääletust ametlikult ning hoidis distantsi – see tekitas diskussiooni pärandi kaitse ja populaarse hääletuse sobivuse üle.
  • Ressursikas kampaania: mitmed riigid ja turismiorganisatsioonid investeerisid suuri summasid seda tüüpi kampaaniatesse, et motiveerida kodanikke hääletama – see tõi kaasa küsimusi võrdsuse ja võrdse ligipääsu kohta hääletusele eri riikides.

Juriidilised ja muude probleemide märkused

Kampaania ajal esitati üksikuid õigusalaseid vaidlusi ning ilmnesid tehnilised ja logistilised probleemid (nt hääletuse korrastamine eri kanalite vahel). Sihtasutus kaitses oma tõlgendusi ja väitis, et püüdis protsessi avada võimalikult paljudele inimestele üle maailma.

Pärand ja järgnevad algatused

Kuigi New7Wonders tekitas vaidlusi, mõjutas kampaania maailma turismi- ja kultuuriteadlikkust: võitjad said sageli suurema meediahuvi ja turismikasvu. New7Wonders Foundation jätkas hiljem sarnaste populaarsete valimiste korraldamist (nt linnade ning looduse seeriad), mis püüdsid korrata ja laiendada algse projekti haaret.

Oluline on rõhutada, et kuigi sellised rahvahääletused tõstavad avalikku huvi kultuuripärandi vastu, ei asenda need rahvusvahelisi kaitse- ja säilitamisprogramme ning neid ega pärandit kaitsvaid institutsioone ei tohiks segi ajada ametlike pärandi kirjetega.