Petra — ajalooline ja arheoloogiline linn Jordaanias (UNESCO maailmapärand)

Avasta Petra — Nabataee kivisse raiutud UNESCO maailmapärand Jordaanias: müstiline ajalooline ja arheoloogiline linn, mis jutustab vürtsikaubandusest, iidsetest tsivilisatsioonidest ja arhitektuurist.

Petra (araabia keeles: البتراء, Al-Batrāʾ; vanakreeka keeles: Πέτρα) on ajalooline ja arheoloogiline linn Lõuna-Jordaanias. See on maailmakuulus oma kivisse raiutud arhitektuuri ja erksate liivakivimoodustiste poolest ning teda nimetatakse sageli ka "Roosilinnaks" (Raqmu) linna kivimaterjali roosaka ja kuldse tooni tõttu. Petra jätab külastajatele sügava mulje kitsaste kanjonite, suurte fassaadide ja peenelt nikerdatud hauakambritest koosneva maastikuga.

See asub Surnumere ja Aqaba lahe vahel asuvas basseinis. Petra paikneb mägisel alal ning seda ümbritsevad kõrged liivakivimassiivid ja laialdased vaated orudele ning kõrbetele. Lähedal asuv tänapäevane asula on Wadi Musa, mis toimib enamiku külastajate baasina.

Arvatakse, et Petra on asustatud juba 9000 aastat eKr. Sellest sai Nabatai kuningriigi pealinn. Nabataiidid olid nomaadidest araablased, kes kasutasid Petrat, sest see asus vürtsikaubanduse marsruutide lähedal. Nabataailased kujundasid linna unikaalse kultuuripärandi: nad raiusid linna kaljudesse mahukaid hauakambreid, templite fassaade ja muid avalikke hooneid ning arendasid välja keeruka veehoidlate ja kanaliseerimissüsteemi, mis võimaldas elada ja kaubelda sellises kuivõrd karmis keskkonnas. Petra oli tähtis sõlmpunkt inkensi, mürriha ja muude idamaade kaupade transiidi jaoks.

Nabatai kuningriik sai Rooma impeeriumi kliendiriigiks esimesel sajandil eKr. 106. aastal pKr kaotasid nad oma iseseisvuse. Petra tähtsus vähenes merekaubandusteede arenedes. Samuti hävitas 363. aasta maavärin paljud ehitised. Rooma ja hiljem Bütsantsi aja jäljed, nagu kolonniseeritud tänavad, amfiteater ja kristlikud kirikud, näitavad linna mitmekesist ajalugu.

Bütsantsi ajastu tõi kaasa mitme kristliku kiriku ehitamise, kuid linn jätkas oma allakäiku. Islami ajastu alguseks elas Petras vaid käputäis nomaade. See jäi maailmale tundmatuks, kuni Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal uuesti avastas. Alates sellest on piirkonda uuritud mitmete arheoloogide ja teadlaste poolt ning tehtud ulatuslikke väljakaevamisi, mis on paljastanud nii avalikke hooneid kui ka igapäevaelu jälgi.

Petra on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud alates 1985. aastast. UNESCO on kirjeldanud seda kui "ühte kõige väärtuslikumat kultuuriväärtust inimese kultuuripärandist". Kaitse alla võtmine tunnustab Petra unikaalset kombinatsiooni looduse ja inimtegevuse tulemusena tekkinud maastikust, arhitektuurist ja tehnilistest lahendustest (nt veejuhtimissüsteemid).

Petra on Jordaania enim külastatav turismiobjekt. Turistide arv saavutas 2010. aastal tipptaseme - 1 miljon. Külastajate arv on aastate jooksul kõikunud sõltuvalt maailmaolukorrast ja turismivooludest; Petra roll Jordaania kultuuripärandi, teaduse ja majanduse seisukohalt on jätkuvalt suur.

Peamised vaatamisväärsused

• Siq – kitsas, mõõkjas kanjon, mis on peamine sissepääs Petlasse; siit avaneb dramaatiline vaade Al-Khazneh'le (The Treasury).
• Al-Khazneh (The Treasury) – üks kuulsamaid ja kõige paremini säilinud fassaade, mis on raiutud otse kaljusse ja mille keerukas frontoon on turistide tähelepanu keskmes.
• Ad Deir (The Monastery) – suurejooneline kivisse raiutud hoone, mille juurde viib pikk astmestrepp ning mis pakub laia vaadet ümbrusele.
• Street of Facades ja Royal Tombs – rida muljetavaldavaid hauakambreid ja fassaade, mis paljastavad Petra kunagist hiilgust.
• Qasr al-Bint – üks paremini säilinud templistruktuure Petras; arvatavasti pühendatud Nabataea jumalusele Dushara'le.
• Veejuhtimise süsteemid – süsteemid, dammid, kanalid ja mahutid, mis näitavad nabataia insenerioskusi kõrbes elamise võimaldamisel.

Arheoloogia ja uurimistöö

Petra on pideva arheoloogilise uurimise objekt. Väljakaevamised on paljastanud nii varasemaid asustusetappe (neoliitikumist alates) kui ka Nabataea, Rooma ja Bütsantsi aegseid kihte. Leidudest annavad teavet ka hauakambrite sisedekoratsioonid, mosaiigid, kirjalikud tahvlid ja kunstiesemed. Jordaania muuseumid ning kohalikud ja rahvusvahelised teadlased teevad koostööd säilitamise ja uurimistöö tegemisel.

Kaitse, ohud ja säilitamine

Petra seisukord on mõjutatud mitmetest teguritest: looduslik erosioon, sademed, temperatuurikõikumised, inimtegevusest tulenev kulumine ja infrastruktuuri areng. Suur külastajate koormus võib kiirendada kivisse raiutud fassaadide kulumist. UNESCO, Jordaania ametivõimud ja rahvusvahelised partnerid on rakendanud mitmeid meetmeid: säilitustööd, haldusplaane, külastajate juhtimist, teadusuuringuid ning kohaliku kogukonna kaasamist jätkusuutliku turismi edendamiseks. Petra on osa Petra Archaeological Parki halduspiirkonnast, kus kehtivad reeglid ja piirangud kaevetööde, ehituste ja külastuste osas.

Külastaja nõuanded

• Parim külastusaeg on kevadel ja sügisel, kui ilm on leebem. Suvel võib olla väga kuum, talvel aga jahutavad ööd.
• Enamik külastajaid peatub Wadi Musa linnas; Petra on ligipääsetav autoga või bussiga Ammanist (umbes 2–3 tundi sõltuvalt liiklusest).
• Planeeri külastuseks mitu tundi või terve päev, et näha põhivaateid rahulikult; jalatsid peaksid olema mugavad ja sobivad ronimiseks.
• Joo piisavalt vett ja kaitse end päikese eest; järgida tuleb ka kohalikke reegleid – ära riku ega puuduta nikerdusi ega võtta kaasa arheoloogilisi esemeid.
• Paljud kohalikud pakuvad hobuse-, kaamelisõite või viise, kuidas lühendada jalutuskäiku; neid teenuseid kasutades tuleks kokku leppida hinna ja tingimustes enne sõitu.

Petra jääb üheks maailma silmapaistvamaks muistseks paikseks, mis ühendab loodusliku ilu, inseneritöö imet ja rikkaliku ajaloolise pärandi. Selle säilitamine ja vastutustundlik külastamine on olulised, et tulevased põlved saaksid samuti nautida ja õppida sellest erakordsest paigast.

Otsing