Pitcairni saared: maailma väikseim asustatud territoorium ja Bounty mässuliste pärand

Avasta Pitcairni saared — maailma väikseim asustatud territoorium, Bounty mässuliste ja polüneesia pärandi kodu: eriline ajalugu, väike kogukond ja unikaalsed perekonnanimed.

Pitcairni saared on saarerühm Vaikse ookeani lõunaosas. Inimesed elavad ainult neljast saarest suuruselt teisel. Selle saare nimi on Pitcairn. Seda valitseb Ühendkuningriik. Seal on kõige vähem inimesi kõigist riikidest. Aastal 2019 elas seal 50 inimest.

Saared on kõige paremini tuntud kui Bounty mässuliste järeltulijate ja nendega kaasas olnud Tahiti (või polüneesia) järeltulijate kodu, millest on räägitud arvukates raamatutes ja filmides. See ajalugu kajastub ikka veel paljude saarlaste perekonnanimedes. Perekonnanimesid on (2010. aasta seisuga) vaid neli: Christian, Warren, Young ja Brown.

Geograafia

Pitcairni saarestik koosneb neljast peamisest atollist ja saarest: Pitcairn (ainus asustatud), Henderson, Oeno ja Ducie. Kokku hõlmavad need maad umbes 47 km². Pitcairn ise on väike, rohelise kaljuse rannajoonega saar ja ainus püsiasustus asub Adamstownis — saarte pealinnas ja maailmas väikseimas ametlikus asulas.

Ajalugu

Saarte kuulsaim peatükk on seotud 1789. aasta Bounty laevarebeldusega: kapten William Blighi laeva meeskonnast mutineerus osa meremehi, keda juhtis Fletcher Christian. Nad sõitsid Vaikse ookeani ja asusid koos tahiti elanikega elama Pitcairnil. See ühiskond jäi pikka aega maailmast eraldatuks ning nende järeltulijad elavad saarel tänaseni. Britid annekteerisid saared 1838. aastal ja alates sellest on Pitcairn olnud seotud Ühendkuningriigiga.

Elanikud ja ühiskond

Pitcairni elanikkond on väga väike ja vananev: noorte lahkumine haridus- ja töövõimaluste tõttu on tavaline nähtus. Suurem osa elanikest on Bounty mutineeride ja tahiti päritolu segajärglased. Keeleliselt kasutatakse inglise keelt ja saarel rääkivat eripärast kreooli, mida nimetatakse Pitkern või Pitcairnese — see on segu 18. sajandi inglise keelest ja tahiti keelest.

Religioosselt on saarel mõjuvõimas seventh-day adventist kogukond; traditsioonid ja pereelukorraldus mängivad olulist rolli igapäevaelus. Saare kogukond on väga tihe ning sotsiaalelu on keskendunud koolile, kirikule ja ühistele tööde kohtumistele.

Majandus ja ligipääs

Pitcairn ei oma suuri ressursse; majandus baseerub peamiselt:

• omatoimsel põllumajandusel ja kalapüügil,
• tänapäeva turismil — kuid külastajaid tuleb vähe, sest otsene lennuliiklus puudub,
• postmarkide, käsitöö ja mõningate teenuste müügist (näiteks akrediteeritud internetilahendused ja domeen .pn),
• välisabi ja toetustest Ühendkuningriigilt.

Ligipääs saarele toimub tavaliselt meritsi: laevad sõidavad saarest eemale ja reisijad viiakse kaldale väikelaevadega või paatidega, sest süvamerekai puudub. Lennujaama ei ole, mis teeb reisimise keeruliseks ja sõltuvaks ilmast ning laevagraafikutest.

Loodus ja kaitse

Hendersoni saar on rahvusvaheliselt tähtis looduskaitseobjekt ja kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja tänu oma säilinud rannikukogukondadele, lindudele ja suurele hulkendiga taimestikule. Saared on olulised merelinnustiku ja meresüsteemide elupaigad, aga nende ökosüsteemid on tundlikud võõrliikide ja inimestega seotud mõjude suhtes.

Tänapäeva väljakutsed ja tulevik

Pitcairn seisab silmitsi mitmete probleemidega: demograafiline kahanemine, noorte väljaränne paremaks hariduseks ja tööks, transporti- ja taristuvajadused ning looduskaitse küsimused. Samal ajal on saarel tugev kultuuriline pärand ja suur huvi ajaloo vastu, mis pakub võimalusi väikesemahuliseks ja vastutustundlikuks turismiks ning rahvusvaheliseks teadus- ja looduskaitsekoostööks.

Lühidalt — Pitcairni saared on erakordselt kaugel ja väike, kuid ajalooliselt ja looduslikult väga huvitav paik, kus Bounty loo pärand ja polüneesia mõjutused on tänaseni tuntavad.

Otsing