Pompeji — hävinud Rooma linn Vesuuvi all (UNESCO maailmapärand)

Avasta Pompeji — Vesuuvi tuhast säilinud Rooma linn, UNESCO maailmapärand; 2000 aasta vanused tänavad, freskod ja säilmed pakuvad unikaalset pilku antiikmaailma ellu.

Autor: Leandro Alegsa

Pompeji oli Rooma linn. Nüüd on see UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud.

24. augustil 79 pKr. purskas Vesuuvi vulkaan ja hävitas linna ja selle elanikud, tappes neist 2000 inimest. Traditsiooniline kuupäev pärineb Rooma allikast (Plinius noorema kirjad), kuid hilisemad teadusuuringud viitavad, et purske aeg võis olla sügisel — kuupäevade ja materjalide täpsustamisega tegeletakse endiselt.

Purske mõjud ja säilimine

Vulkaanilistest materjalidest — tuhkast, lapilistest kivimitest ja piroklastilisest voolust — tekkinud kihid mattusid linna. Just see paks kate hoidis hooned, seinamaalid, mööbli ja isegi inimeste ning loomade säilmeid üllatavalt heas seisukorras, sest hapnikunäljas kiht takistas lagunemist ja bioloogilist hävimist. Tänu sellele on Pompeji tänapäeval unikaalne „aeglukust“ — me saame näha, kuidas nägi välja argipäev Rooma impeeriumi provintsis ligi 2000 aastat tagasi.

Arheoloogia ja leidud

Arheoloogilised väljakaevamised algasid 18. sajandi keskpaigas (esimesed uuringud 1748. aastal), kuid tõsisem, teaduslik lähenemine ja süsteemne kaevandamine said hoo sisse 19. sajandil. Giuseppe Fiorelli 19. sajandi keskel rakendas järjestust ja dokumenteerimist ning tema meetodid aitasid paremini mõista linnaplaani ja hoonete funktsioone. Üks tuntumaid leiudemeetodeid ongi nn valukujud (plaster casts): arheoloogid valasid tuhkabanidest täitunud õõnsustesse krohviga, et taastada inimeste ja loomade kujud — need kujutavad traagilisi hetki ja annavad elava, liigutava pildi pungil täis linnast.

Leitud on rikkalikult koduseid esemeid, seinamaale (freskod), mosaiike, avalikke rajatisi nagu foorum, termid (kui spaa‑hooned), amfiteater, kauplused ja aristokraatlike maja (nt House of the Faun) avaraid sisehoove. Arheoloogid on leidnud ka graffiti, mille on kirjutanud linnas elanud inimesed.

Elu vaikne häälekanal — graffiti ja igapäevane kirjavahetus

Inimesed kirjutasid sageli seintele — poliitilisi loosungeid, armastuse sõnumeid, reklaame ja lihtsat igapäevast teksti. Paljudest kirjutistest õhkub argielu, huumor ja isiklikud hoiakud; arheoloogid on suutnud mõningaid nende kirjutisi lugeda ning need aitavad paremini mõista Pompeji elanike mõttemaailma ja suhtlusviise.

UNESCO ja kaitseprobleemid

Pompeji on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (1997) kui osa laiemast arheoloogiliste alade kompleksist, kuhu kuuluvad ka Herculaneum ja Torre Annunziata. Kuigi säilitamine on prioriteet, seisab paik silmitsi mitme väljakutsega: ilmastiku mõjud, pinnasevee tõus, turismikoormus, ebaühtlane taastamine ja varastamine. Rahvusvaheline teadlaste kogukond ja Itaalia ametiasutused tegelevad pidevalt restaureerimise ja konserveerimisega, et hoida väärtuslikke kahjustus- ja lagunemismärke kontrolli all.

Pompeji tänapäeval ja külastusnõuanded

Pompeji on huvitav vaatamisväärsus turistidele kogu maailmast ja seda külastab igal aastal 2,5 miljonit inimest. Külastades on kasulik teada mõnda praktilist nõuannet:

  • Plaanige külastus hommikuks või õhtuks, et vältida kõrgeimat rahvaarvu ja kuumust.
  • Kandke mugavaid jalatseid — ala on suur ja pinnad ebaühtlased.
  • Järgige kehtivaid reegleid: ärge puudutage freskosid ega mosaiike, ärge võtke kaasa mingeid leide ja ärge kalduge piiratud aladesse.
  • Mõelge giidi või audiogiidi rentimisele, et saada konteksti ja lugusid, mida lihtsamalt ei leia.

Pompeji pole vaid muuseum vabas õhus: see on oluline ajalooline allikas, mis annab teadmisi antiikaja urbanismist, majapidamisest, uskumustest ja sotsiaalsest elust. Külastades näete nii hävinenud kui ka restaureeritud paiku, kuid iga samm toob teieni tükikese inimeseelust, mis jäi ootamatult peatunuks umbes 2000 aastaks.

Pompeji varemed ülevalt, taustal Vesuuvius (droonilt vaadatuna)Zoom
Pompeji varemed ülevalt, taustal Vesuuvius (droonilt vaadatuna)

Must märk kujutab tuhka, mis näitab, kui suur osa Pompeist oli kaetud.Zoom
Must märk kujutab tuhka, mis näitab, kui suur osa Pompeist oli kaetud.

Ajalugu

Linn sai alguse umbes aastal 600 eKr. Selle rajas Kesk-Itaaliast pärit rahvarühm, Osci. Nad valisid selle asukoha, sest see oli juba oluline koht nii maismaa- kui ka merekaubanduse jaoks. 5. sajandiks eKr oli Pompeijast saanud Rooma osa. Rooma kontrolli all olles täiustati Pompeid palju. Roomlased ehitasid akveduktid, mida kasutati kodanike veega varustamiseks.

Enne purset oli Pompeii ilus ja rikas linn. Vapustuse ajal võis linnas elada umbes 11 000 inimest. See asus piirkonnas, kus roomlastel olid puhkusevillad. Tänapäeva professor William Abbott ütles: "Pompeji oli purske ajal saavutanud oma ühiskondliku kõrgpunkti, sest paljud roomlased külastasid Pompeid sageli puhkusel."

Tunnistajad

Plinius Noorem oli Vesuuviuse purske tunnistajaks. Ta saatis sõbrale kirja, milles kirjeldas purset. Kuna ta oli liiga hirmul, et minna lähemale, jäi ta sinna, kus ta oli. Ta oli vaatamisväärsusest küllaltki kaugel, kuid piisavalt lähedal, et näha purset selgelt.

Dating

Hiljutised uurimused on seadnud küsimuse alla purske toimumise kuupäeva, kusjuures mõned teadlased on väitnud, et tegemist on sügisese kuupäevaga.

Seotud leheküljed

  • Herculaneum

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pompeji?


V: Pompeji oli Rooma linn, mis hävis 79. aastal pKr Vesuuviuse poolt. Praegu on see UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud.

K: Millal toimus vulkaanipurse, mis hävitas Pompei?


V: Vulkaanipurse toimus 24. oktoobril 79 pKr.

Küsimus: Kui palju inimesi sai vulkaanipurske tagajärjel surma?


V: Vulkaanipurse tappis 2000 inimest.

K: Miks peetakse Pompeid oluliseks ajalooliseks paigaks?


V: Pompeid peetakse oluliseks ajalooliseks paigaks, sest vulkaaniline tuhk säilitas linna ja selle elanikud, andes ajaloolastele ja arheoloogidele elava pildi elust Rooma impeeriumis umbes 2000 aastat tagasi.

K: Mida on arheoloogid Pompeist leidnud?


V: Arheoloogid on leidnud graffiti, mille on kirjutanud linnas elanud inimesed. Inimesed kirjutasid sageli seintele ja arheoloogid on suutnud mõningaid nende kirjutisi lugeda.

K: Kui palju inimesi külastab igal aastal Pompei?


V: Pompei külastab igal aastal 2,5 miljonit inimest.

K: Mis teeb Pompeji turistidele huvitavaks vaatamisväärsuseks?


V: Pompeji on turistidele huvitav vaatamisväärsus oma ajaloolise tähtsuse ja elava pildi tõttu, mida see annab elust Rooma impeeriumi ajal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3