Vesuuv
Vesuuvi (itaalia keeles Monte Vesuvio, ladina keeles Mons Vesuvius) on Itaalias Napoli lahel asuv stratovulkaan. Ta asub Napolist umbes 9 kilomeetrit ida pool. See on ainus Euroopa mandriosas asuv vulkaan, mis on viimase 100 aasta jooksul pursanud. Viimane suurem purskamine toimus 1944. aastal. Kaks teist olulist aktiivset vulkaani Itaalias asuvad saartel. Need on Etna ja Stromboli.
Vesuuvi on kõige paremini tuntud oma purskega 79. aastal pKr, mis hävitas Rooma linnad Pompeji ja Herculaneum. Neid ei ehitatud enam kunagi uuesti. Linnad mattusid nii täielikult tuhasse, et hiljem seal elanud inimesed unustasid need, kuni need 18. sajandi lõpus juhuslikult avastati.
Vapustus muutis ka Sarno jõe voolusuunda ja tõstis mere randa. Selle tõttu ei asunud Pompeii enam jõe ääres ega ranniku kõrval. Ka Vesuuviuse mägi muutus oluliselt. Paljud taimed seal surid ära ja mäe tipp nägi tugeva purske tõttu teistsugune välja.
Vesuuvius on pärast seda korduvalt pursanud. Tänapäeval on see üks ohtlikumaid vulkaane maailmas, sest selle plahvatusohtliku vulkaani lähedal elab 3000 000 000 inimest. Vesuuviuse lähedal elab rohkem inimesi kui ühegi teise vulkaani lähedal maailmas.
Vesuuviusel on pikk ajaloo- ja kirjandustraditsioon. Paljude Pompei lararia (majapidamistemplid) freskodel on kasutatud käärme (madu) nimega "Vesuuvius". Capuas näitavad sõnad "IOVI VESVVIO" (Jupiter Vesuvius), et teda kummardati kui Jupiteri väge.
Ajaloolane Diodorus Siculus rääkis, et Herakles olevat kord Sitsiiliasse minnes läbinud Kumae maad. Seal leidis ta koha, mida nimetati "Phlegraeuse tasandikuks" (phlegraion pedion, "tule tasandik"). Ta ütles, et see oli "ühest mäest, mis vanasti (ammustest aegadest) oksendas tuld ... mida nüüd Vesuuviuseks kutsutakse". Selle sees elasid hiiglaslikud "maa pojad". Jumalate abiga aitas ta sealseid inimesi ja läks edasi. Martial 88. aastal pKr. kirjutatud oodist võib järeldada, et 79. aastal pKr. toimunud purskega hävitatud paigas kummardati Veenust ja Herkulast.
Vesuuviuse purskamine 79. aastal pKr. See näitab paljusid lähedalasuvaid linnu. Musta värviga on näidatud Vesuuviuse tuhapilv.
Vesuuvius Pompeji varemetest vaadatuna, mis hävis 79. aastal pKr. toimunud purskamisel. Aktiivne koonus on kõrge tipp vasakul pool. Paremal asuv väiksem on osa Somma kaldera seinast.
Vesuuvi purskamine 79. aastal pKr. See näitab paljusid lähedalasuvaid linnu. Musta värviga on näidatud Vesuuviuse tuhapilv.
Vesuuvius Pompeji varemetest vaadatuna, mis hävis 79. aastal pKr. toimunud purskamisel. Aktiivne koonus on kõrge tipp vasakul pool. Paremal asuv väiksem on osa Somma kaldera seinast.
Nimi
Rooma Vabariigi lõpus ja Rooma impeeriumi alguses nimetati vulkaani sageli Vesuuviuseks. Seda kutsuti ka Vesaevus, Vesevus, Vesbius ja Vesvius. Vana-kreeka keeles nimetasid kirjanikud seda "Οὐεσούιον" või "Οὐεσούιος". Paljud teadlased arvavad, et sõna Vesuuvius on seotud kreeka sõnaga "οὔ". (ei) ja σβέννυμι (kustutan), nii et see tähendaks "kustutamatu". Teised arvavad, et see võib tulla sõnadest ἕω "visata" ja βίη "vägivald", "visata vägivalda".
Nimi
Rooma Vabariigi lõpus ja Rooma impeeriumi alguses nimetati vulkaani sageli Vesuuviuseks. Seda kutsuti ka Vesaevus, Vesevus, Vesbius ja Vesvius. Vana-kreeka keeles nimetasid kirjanikud seda "Οὐεσούιον" või "Οὐεσούιος". Paljud teadlased arvavad, et sõna Vesuuvius on seotud kreeka sõnaga "οὔ". (ei) ja σβέννυμι (kustutan), nii et see tähendaks "kustutamatu". Teised arvavad, et see võib tulla sõnadest ἕω "visata" ja βίη "vägivald", "visata vägivalda".
Välimus
Vesuuvil on suur koonus (Gran Cono), mida osaliselt ümbritseb kaldera tipp, mis tekkis varasema ja palju kõrgema struktuuri Monte Somma kokkuvarisemisel. Gran Cono tekkis 79. aastal pKr toimunud purske ajal. Seetõttu nimetatakse vulkaani ka Somma-Vesuviuseks või Somma-Vesuvio'ks.
Vaade Vesuuviuse kraatri seinale, taustal Torre del Greco linn.
Välimus
Vesuuvil on suur koonus (Gran Cono), mida osaliselt ümbritseb kaldera tipp, mis tekkis varasema ja palju kõrgema struktuuri Monte Somma kokkuvarisemisel. Gran Cono tekkis 79. aastal pKr toimunud purske ajal. Seetõttu nimetatakse vulkaani ka Somma-Vesuviuseks või Somma-Vesuvio'ks.
Vaade Vesuuviuse kraatri seinale, taustal Torre del Greco linn.
79. aasta pKr. purskamine
Enne Vesuuviuse plahvatust aastal 84 eKr ei teadnud läheduses elavad inimesed isegi, et tegemist on vulkaaniga, sest see ei olnud 600 aasta jooksul purskunud. 24. augustil 79. aastal pKr. umbes kell 13.00 purskas Vesuuvius ägedalt. See paiskas tuhka ja paekivi Pompeji linna peale, mis asus 5 miili kaugusel.
Tänapäeval arvatakse, et 79. aasta pKr. toimunud purskamine kestis rohkem kui 19 tundi. Seda märkas Plinius Noorem, kes kirjeldas vulkaanist lähtuvat seenepilve kui vihmamänni kujulist, mis on piirkonnas levinud puu. Plinius Noorem oli ainus inimene, kes selle loo üles kirjutas.
Inimesed surid mitmel viisil. Üks neist oli see, et suits, mida nad sisse hingasid, oli surmav, sest see kuivas nende kopsudes ja moodustas klaasi. Samuti mattis neid vulkaanist pärit pulbriline tuhk, mis oli kõikjal üleval. Aja jooksul muutus see tuhk omamoodi kiviks, mis kaitses surnukehi ja linna ilmastiku ja röövlite eest.
Vesuuvius purskas veel 50 korda pärast 79. aastal pKr toimunud purset. Vesuuvi nimetati 1995. aastal rahvuspargiks.
79. aasta pKr. purskamine
Enne Vesuuviuse plahvatust aastal 84 eKr ei teadnud läheduses elavad inimesed isegi, et tegemist on vulkaaniga, sest see ei olnud 600 aasta jooksul purskunud. 24. augustil 79. aastal pKr. umbes kell 13.00 purskas Vesuuvius ägedalt. See paiskas tuhka ja paekivi Pompeji linna peale, mis asus 5 miili kaugusel.
Tänapäeval arvatakse, et 79. aasta pKr. toimunud purskamine kestis rohkem kui 19 tundi. Seda märkas Plinius Noorem, kes kirjeldas vulkaanist lähtuvat seenepilve kui vihmamänni kujulist, mis on piirkonnas levinud puu. Plinius Noorem oli ainus inimene, kes selle loo üles kirjutas.
Inimesed surid mitmel viisil. Üks neist oli see, et suits, mida nad sisse hingasid, oli surmav, sest see kuivas nende kopsudes ja moodustas klaasi. Samuti mattis neid vulkaanist pärit pulbriline tuhk, mis oli kõikjal üleval. Aja jooksul muutus see tuhk omamoodi kiviks, mis kaitses surnukehi ja linna ilmastiku ja röövlite eest.
Vesuuvius purskas veel 50 korda pärast 79. aastal pKr toimunud purset. Vesuuvi nimetati 1995. aastal rahvuspargiks.
Seotud leheküljed
- Vulkaanide nimekiri
- Uinuv vulkaan
- Väljasurnud vulkaan
Seotud leheküljed
- Vulkaanide nimekiri
- Uinuv vulkaan
- Väljasurnud vulkaan
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vesuuviuse mägi?
V: Vesuuvius on Itaalias Napoli lahel asuv stratovulkaan. Ta asub Napolist umbes 9 kilomeetrit ida pool ja on ainus Euroopa mandril asuv vulkaan, mis on viimase 100 aasta jooksul pursanud.
K: Millal toimus selle viimane suurem purskamine?
V: Vesuuvi viimane suurem purskamine toimus 1944. aastal.
K: Millised teised aktiivsed vulkaanid asuvad Itaalias?
V: Kaks teist olulist aktiivset vulkaani Itaalias on Etna ja Stromboli, mis mõlemad asuvad saartel.
K: Kuidas mõjutas 79. aasta pKr toimunud purskamine Pompei ja Herculaneumi?
V: Vapustus hävitas Rooma linnad Pompeji ja Herculaneum, mattes need nii täielikult tuhka, et hiljem seal elanud inimesed unustasid need, kuni need 18. sajandi lõpus juhuslikult avastati. Samuti muutis purskamine Sarno jõe voolusuunda ja tõstis mere randa, mis tähendab, et Pompeii ei asunud enam jõe ega ranniku kõrval.
K: Kuidas muutis see sündmus Vesuuviust ennast?
V: Selle sündmuse tagajärjel surid paljud Vesuuviuse ümbruse taimed, samas kui selle topograafia muutus tugeva purske tõttu.
K: Miks peetakse seda tänapäeval üheks kõige ohtlikumaks vulkaaniks?
V: Tänapäeval peetakse Vesuuviust üheks kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest selle lähedal elab umbes 3 miljonit inimest - rohkem kui ühelgi teisel vulkaanil maailmas -, mistõttu on see läheduses elavate inimeste jaoks plahvatusohtlik.
K: Milline ajalooline tähtsus on Vesuuviusel? V: Vesuuviuse mäega on seotud pikk ajalooline ja kirjanduslik traditsioon; näiteks on Pompeji lararia (kodutemplid) freskodel kasutatud käärme (madu) nimega "Vesuuvius", samas kui sõnad nagu "IOVI VESVVIO" (Jupiter Vesuuvius) viitavad sellele, et Capua elanikud kummardasid teda kui Jupiteriga seotud jõudu. Lisaks sellele läbis Herakles Diodorus Siculuse kirjutiste kohaselt kord Cumae'i, kus ta leidis koha nimega "Phlegraeuse tasandik", mis oli varem tuld välja oksendanud ja sai tuntuks kui "Vesuuvius".
