Vesuuvi: Napoli lahe stratovulkaan, mis hävitas Pompeji 79. pKr
Vesuuvi — Napoli lahe kuulus stratovulkaan, kes hävitas Pompeji 79. pKr. Ajalugu, pursked ja tänapäeva ohtlikkus — lugege põnevat ülevaadet.
Vesuuvi (itaalia keeles Monte Vesuvio, ladina keeles Mons Vesuvius) on Itaalias Napoli lahel asuv stratovulkaan. Ta asub Napolist umbes 9 kilomeetrit ida pool. See on üks väheseid Euroopa mandriosal asuvaid vulkaane, mis on viimase 100 aasta jooksul aktiivsust üles näidanud. Viimane suurem purskamine toimus 1944. aastal. Kaks teist olulist aktiivset vulkaani Itaalias asuvad saartel: need on Etna ja Stromboli.
Mis on Vesuuvi ja kuidas see tekkis
Vesuuvi kuulub Campania vulkaanilisse vööndisse ja on tüüpiline stratovulkaan: kihiline mägi, mis on üles kasvanud vahelduvatest laavatest ja püroklastilistest setetest. Tänapäevane koonuse osa, mida tavaliselt nimetatakse Vesuuviiks, asub suurema vanema kaldeera serval, mida nimetatakse Monte Sommaks — seetõttu räägitakse sageli Somma–Vesuuvio kompleksist. Vulkaani teke on seotud Apenniini ja Aafrika plaatide kokkupuutega ning peegeldab piirkonna keerukat geoloogiat.
79. aasta pKr purske mõju
Vesuuvi on kõige paremini tuntud oma purskega 79. aastal pKr, mis hävitas Rooma provintsis asunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Neid linnu ei taastatud kunagi endisel kujul – nad mattusid paksu tuha ja vulkaanilise prahiga nii täielikult, et elukorraldus lakkas ja hilisemad põlvkonnad unustasid nende asukoha kuni 18. sajandi lõpu arheoloogiliste avastusteni. Just vulkaaniline materjal aitas varemeid erakordselt hästi säilitada: majade seinamaalingud, esemed ja inimeste säilmete kujukad vormid leiti hiljem välja valatud 'vaibakujuliste' tseramitest ja tuhast.
Purske oli mitmefaasiline: seda iseloomustasid tugev plinialik kolonn, ulatuslik tuha- ja lapilli sadestus ning surmaga lõppenud püroklastilised vood (eriti Herculaneumi puhul), mis liikusid suure kiirusega ja hävitasid kõike teel. Traditsiooniliselt on 79. aasta sündmus dateeritud augusti kuupäevaga, kuid mõned kaasaegsed uurimused pakuvad ka hilisemat kellaaja võimalikku versiooni.
Vesuuvi kui oht tänapäeval
Vesuuvi on tänapäeval endiselt aktiivne ja seda peetakse üheks ohtlikumaks vulkaaniks maailmas. Selle põhjused:
- Tihe asustus: Vesuuvi ümbruses elab hinnanguliselt umbes 3 000 000 inimest — rohkem kui ühegi teise vulkaani lähistel maailmas.
- Plahvatusohtlik olemus: Vesuuvi pursked võivad olla plinialikud (vürtsikad, kõrge kolonniga) ja tekitada laiaulatuslikke tuha- ning püroklastilisi vooge.
- Mitmekülgsed ohud: hulka kuuluvad püroklastilised vood, tuhasademed (mis kahjustavad hingamisteid, põllumajandust ja taristut), laharid (tuha ja vee koosliikumine) ning vulkaanilised gaasid.
Seetõttu on piirkonnas välja töötatud hädaolukorra plaanid ja varajase hoiatussüsteemid ning aktiivne monitooring. Itaalias tegeleb vulkaani jälgimisega peamiselt Osservatorio Vesuviano — üks maailma vanimaid vulkanoloogilisi vaatlusjaamu.
Ajalugu, kultuur ja teadus
Vesuuvi on olnud tuntud ja hirmutav nähtus juba antiikajast. Selle kohta on viiteid Diodorus Siculus jutustuses ja teistes vanades allikates, kus mäge seostatakse hiiglaste ning tulevastel tasandikel asuvate ohtudega. Ka Pompei ja Herculaneumi leitud elamualtaritel ja freskodel on viiteid kohalikele uskumustele: näiteks kasutatakse käärme kujundeid ja leidub tekste nagu "IOVI VESVVIO" (Jupiter Vesuvius), mis viitab jumaliku kaitsja või järjepidevuse kummardamisele.
Varemete väljakaevamised alates 18. sajandist on andnud hindamatu panuse antiikse elu, ehituse ja igapärarutiinide tundmaõppimiseks. Arheoloogide töö on muutnud Pompeji ja Herculaneumi maailmapärandi nurgakivideks ning aluseks iidse Rooma uurimisele. Kuulsad on ka Fiorelli poolt 19. sajandil kasutusele võetud meetodid, mis tegid võimalikuks inimeste kujude plastiliste väljavalude valmistamise tuhakihist.
Kaitse ja monitooring
Tänapäeval on Vesuuvi ümbritsetud Parco Nazionale del Vesuvio (Vesuuvi rahvuspark), mis säilitab piirkonna loodusväärtusi ja võimaldab teaduslikku uurimist. Teadlastel on pidev juurdepääs seismilistele, geodeetilistele ja geokeemilistele andmetele, mis aitavad hinnata vulkaanilist aktiivsust ning anda ette hoiatusi kohalikele omavalitsustele.
Lühike kokkuvõte
- Vesuuvi on hästi tuntud stratovulkaan Napoli lahe lähedal, mille kuulsaim purske juhtum hävitas Pompeji ja Herculaneumi 79. pKr.
- Vulkaan on osa Somma–Vesuuvio kompleksist ja on geoloogiliselt seotud Vahemere piirkonna plaattektoonika protsessidega.
- Tänapäeval on Vesuuvi aktiivne ning selle ümbruses elab suur hulk inimesi, mistõttu on vulkaani jälgimine ja valmisolek hädaolukorraks ühiskondlikult väga oluline.
Vesuuviuse purskamine 79. aastal pKr. See näitab paljusid lähedalasuvaid linnu. Musta värviga on näidatud Vesuuviuse tuhapilv.
Vesuuvius Pompeji varemetest vaadatuna, mis hävis 79. aastal pKr. toimunud purskamisel. Aktiivne koonus on kõrge tipp vasakul pool. Paremal asuv väiksem on osa Somma kaldera seinast.
Vesuuvi purskamine 79. aastal pKr. See näitab paljusid lähedalasuvaid linnu. Musta värviga on näidatud Vesuuviuse tuhapilv.
Vesuuvius Pompeji varemetest vaadatuna, mis hävis 79. aastal pKr. toimunud purskamisel. Aktiivne koonus on kõrge tipp vasakul pool. Paremal asuv väiksem on osa Somma kaldera seinast.
Nimi
Rooma Vabariigi lõpus ja Rooma impeeriumi alguses nimetati vulkaani sageli Vesuuviuseks. Seda kutsuti ka Vesaevus, Vesevus, Vesbius ja Vesvius. Vana-kreeka keeles nimetasid kirjanikud seda "Οὐεσούιον" või "Οὐεσούιος". Paljud teadlased arvavad, et sõna Vesuuvius on seotud kreeka sõnaga "οὔ". (ei) ja σβέννυμι (kustutan), nii et see tähendaks "kustutamatu". Teised arvavad, et see võib tulla sõnadest ἕω "visata" ja βίη "vägivald", "visata vägivalda".
Nimi
Rooma Vabariigi lõpus ja Rooma impeeriumi alguses nimetati vulkaani sageli Vesuuviuseks. Seda kutsuti ka Vesaevus, Vesevus, Vesbius ja Vesvius. Vana-kreeka keeles nimetasid kirjanikud seda "Οὐεσούιον" või "Οὐεσούιος". Paljud teadlased arvavad, et sõna Vesuuvius on seotud kreeka sõnaga "οὔ". (ei) ja σβέννυμι (kustutan), nii et see tähendaks "kustutamatu". Teised arvavad, et see võib tulla sõnadest ἕω "visata" ja βίη "vägivald", "visata vägivalda".
Välimus
Vesuuvil on suur koonus (Gran Cono), mida osaliselt ümbritseb kaldera tipp, mis tekkis varasema ja palju kõrgema struktuuri Monte Somma kokkuvarisemisel. Gran Cono tekkis 79. aastal pKr toimunud purske ajal. Seetõttu nimetatakse vulkaani ka Somma-Vesuviuseks või Somma-Vesuvio'ks.
Vaade Vesuuviuse kraatri seinale, taustal Torre del Greco linn.
Välimus
Vesuuvil on suur koonus (Gran Cono), mida osaliselt ümbritseb kaldera tipp, mis tekkis varasema ja palju kõrgema struktuuri Monte Somma kokkuvarisemisel. Gran Cono tekkis 79. aastal pKr toimunud purske ajal. Seetõttu nimetatakse vulkaani ka Somma-Vesuviuseks või Somma-Vesuvio'ks.
Vaade Vesuuviuse kraatri seinale, taustal Torre del Greco linn.
79. aasta pKr. purskamine
Enne Vesuuviuse plahvatust aastal 84 eKr ei teadnud läheduses elavad inimesed isegi, et tegemist on vulkaaniga, sest see ei olnud 600 aasta jooksul purskunud. 24. augustil 79. aastal pKr. umbes kell 13.00 purskas Vesuuvius ägedalt. See paiskas tuhka ja paekivi Pompeji linna peale, mis asus 5 miili kaugusel.
Tänapäeval arvatakse, et 79. aasta pKr. toimunud purskamine kestis rohkem kui 19 tundi. Seda märkas Plinius Noorem, kes kirjeldas vulkaanist lähtuvat seenepilve kui vihmamänni kujulist, mis on piirkonnas levinud puu. Plinius Noorem oli ainus inimene, kes selle loo üles kirjutas.
Inimesed surid mitmel viisil. Üks neist oli see, et suits, mida nad sisse hingasid, oli surmav, sest see kuivas nende kopsudes ja moodustas klaasi. Samuti mattis neid vulkaanist pärit pulbriline tuhk, mis oli kõikjal üleval. Aja jooksul muutus see tuhk omamoodi kiviks, mis kaitses surnukehi ja linna ilmastiku ja röövlite eest.
Vesuuvius purskas veel 50 korda pärast 79. aastal pKr toimunud purset. Vesuuvi nimetati 1995. aastal rahvuspargiks.
79. aasta pKr. purskamine
Enne Vesuuviuse plahvatust aastal 84 eKr ei teadnud läheduses elavad inimesed isegi, et tegemist on vulkaaniga, sest see ei olnud 600 aasta jooksul purskunud. 24. augustil 79. aastal pKr. umbes kell 13.00 purskas Vesuuvius ägedalt. See paiskas tuhka ja paekivi Pompeji linna peale, mis asus 5 miili kaugusel.
Tänapäeval arvatakse, et 79. aasta pKr. toimunud purskamine kestis rohkem kui 19 tundi. Seda märkas Plinius Noorem, kes kirjeldas vulkaanist lähtuvat seenepilve kui vihmamänni kujulist, mis on piirkonnas levinud puu. Plinius Noorem oli ainus inimene, kes selle loo üles kirjutas.
Inimesed surid mitmel viisil. Üks neist oli see, et suits, mida nad sisse hingasid, oli surmav, sest see kuivas nende kopsudes ja moodustas klaasi. Samuti mattis neid vulkaanist pärit pulbriline tuhk, mis oli kõikjal üleval. Aja jooksul muutus see tuhk omamoodi kiviks, mis kaitses surnukehi ja linna ilmastiku ja röövlite eest.
Vesuuvius purskas veel 50 korda pärast 79. aastal pKr toimunud purset. Vesuuvi nimetati 1995. aastal rahvuspargiks.
Seotud leheküljed
- Vulkaanide nimekiri
- Uinuv vulkaan
- Väljasurnud vulkaan
Seotud leheküljed
- Vulkaanide nimekiri
- Uinuv vulkaan
- Väljasurnud vulkaan
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vesuuviuse mägi?
V: Vesuuvius on Itaalias Napoli lahel asuv stratovulkaan. Ta asub Napolist umbes 9 kilomeetrit ida pool ja on ainus Euroopa mandril asuv vulkaan, mis on viimase 100 aasta jooksul pursanud.
K: Millal toimus selle viimane suurem purskamine?
V: Vesuuvi viimane suurem purskamine toimus 1944. aastal.
K: Millised teised aktiivsed vulkaanid asuvad Itaalias?
V: Kaks teist olulist aktiivset vulkaani Itaalias on Etna ja Stromboli, mis mõlemad asuvad saartel.
K: Kuidas mõjutas 79. aasta pKr toimunud purskamine Pompei ja Herculaneumi?
V: Vapustus hävitas Rooma linnad Pompeji ja Herculaneum, mattes need nii täielikult tuhka, et hiljem seal elanud inimesed unustasid need, kuni need 18. sajandi lõpus juhuslikult avastati. Samuti muutis purskamine Sarno jõe voolusuunda ja tõstis mere randa, mis tähendab, et Pompeii ei asunud enam jõe ega ranniku kõrval.
K: Kuidas muutis see sündmus Vesuuviust ennast?
V: Selle sündmuse tagajärjel surid paljud Vesuuviuse ümbruse taimed, samas kui selle topograafia muutus tugeva purske tõttu.
K: Miks peetakse seda tänapäeval üheks kõige ohtlikumaks vulkaaniks?
V: Tänapäeval peetakse Vesuuviust üheks kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest selle lähedal elab umbes 3 miljonit inimest - rohkem kui ühelgi teisel vulkaanil maailmas -, mistõttu on see läheduses elavate inimeste jaoks plahvatusohtlik.
K: Milline ajalooline tähtsus on Vesuuviusel? V: Vesuuviuse mäega on seotud pikk ajalooline ja kirjanduslik traditsioon; näiteks on Pompeji lararia (kodutemplid) freskodel kasutatud käärme (madu) nimega "Vesuuvius", samas kui sõnad nagu "IOVI VESVVIO" (Jupiter Vesuuvius) viitavad sellele, et Capua elanikud kummardasid teda kui Jupiteriga seotud jõudu. Lisaks sellele läbis Herakles Diodorus Siculuse kirjutiste kohaselt kord Cumae'i, kus ta leidis koha nimega "Phlegraeuse tasandik", mis oli varem tuld välja oksendanud ja sai tuntuks kui "Vesuuvius".
Otsige