Diodoros Siculus ehk Diodoros Sitsiiliast oli kreeka ajaloolane. Ta on tuntud selle poolest, et kirjutas 60 ja 30 eKr. vahel universaalse ajaloo "Bibliotheca historica", millest suur osa on säilinud. See koosneb kolmest osast. Esimene osa hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni. See on paigutatud geograafiliselt, kirjeldades maailma piirkondi, sealhulgas Egiptust, Indiat, Araabiat, Kreekat ja Euroopat. Teine osa hõlmab Trooja sõda kuni Aleksander Suure surmani. Kolmas osa hõlmab ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr. Pealkiri Bibliotheca, mis tähendab "raamatukogu", näitab, et ta kasutas paljude teiste autorite töid.

Elulugu ja taust. Diodoros oli pärit Sitsiiliast; traditsiooniliselt peetakse tema kodulinnaks Agyriumit (tänane Agira). Tema täpsed sünni- ja surma-aastad ei ole kindlalt teada, kuid ta tegutses I sajandil eKr. Diodoros liitus ajaloolise kirjutamise traditsiooniga Kreeka maailmas ja püüdis koostada võimalikult ulatusliku ülevaate inimkonna minevikust.

Sisu ja ülesehitus

Bibliotheca historica oli algselt 40 raamatu pikkune teos. Täielikult säilinud on vaid osa sellest teosest; peamiselt on säilinud raamatud, mis käsitlevad mütoloogiat ja antiikset ajalugu. Tänapäeval on olulisemad säilinud osad:

  • varasemad raamatud, mis käsitlevad mütoloogiat ja maailma geograafiat;
  • hilisemad osad, mis on fragmentaarsed ja ulatuvad Diodorose enda ajaloolisse tänavaajani (umbes 1. saj eKr lõpuni).

Teose pealkiri "Bibliotheca" ehk "raamatukogu" rõhutab komponeeriva iseloomu: Diodoros kogus ja järjestas varasemate autorite materjali, püüdes luua ühtse ajaloolise ülevaate.

Allikad ja meetod

Diodoros tugines suurele hulgale varasematele autoritele ja ajaloolistele teostele. Ta koondas teavet nii legendidest kui ka akadeemilisematest ajaloolistest kirjutistest ning kasutas geograafia-, genealoogia- ja poliitilisi allikaid. Tema töö salvestas ja edasi kandis palju katkenud või kadunud allikaid, mistõttu on Diodorose teos tänapäeva uurijatele hindamatu allikas.

Iseloomulikud jooned:

  • koguva ja süsteemse lähenemise eelistamine;
  • vähene kriitiline kommentaar — Diodoros ei püüdnud alati allikaid rangelt kontrollida või hinnata;
  • selge ja ligipääsetav stiil, mis muutis tema töö lugejasõbralikuks;
  • sagedane tsitaatide ja kokkuvõtete kasutamine varasemate autorite töödest.

Säilimine, toimetused ja olulisus

Kuigi suur osa algsest 40 raamatust on kadunud, on Diodorose tööst säilinud märkimisväärne osa ning paljud kadunud autorid on tänu temale osaliselt alles. Tema teose fragmendid ja tsitaadid vanematest allikatest on väärtuslikud nii mütoloogia, geograafia, poliitika kui ka kultuuriajaloo uurimiseks.

Modernsed toimetajad ja tõlked on koostanud kriitilisi väljaandeid ning olemas on tõlkeid peamistesse keeltesse, mis aitavad teadlastel ja laiemal lugejaskonnal tema materjalist osa saada.

Kriitika ja hinnang

Diodorose töö on ajalooliselt hinnatud kui tähtis säilitusallikas, kuid teda on ka kritiseeritud temale omase kompilatiivse stiili ja vähese allikakriitika pärast. Kuigi ta ei pruugi pakkuda alati põhjalikku analüüsi või originaalset interpretatsiooni, on tema panus väärtuslik seetõttu, et ta talletas ja ühendas palju varasemaid tekste, mis muidu oleksid täielikult kadunud.

Kokkuvõte: Diodoros Siculus on oluline nimi antiikajaloo uurimises — tema Bibliotheca historica annab suurejoonelise ja mitmekülgse ülevaate nii mütoloogilisest kui ka ajaloolisest minevikust ning toimib sillana kadunud allikate ja kaasaegse uurimuse vahel.