Diodorus Siculus
Diodoros Siculus ehk Diodoros Sitsiiliast oli kreeka ajaloolane. Ta on tuntud selle poolest, et kirjutas 60 ja 30 eKr. vahel universaalse ajaloo "Bibliotheca historica", millest suur osa on säilinud. See koosneb kolmest osast. Esimene osa hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni. See on paigutatud geograafiliselt, kirjeldades maailma piirkondi, sealhulgas Egiptust, Indiat, Araabiat, Kreekat ja Euroopat. Teine osa hõlmab Trooja sõda kuni Aleksander Suure surmani. Kolmas osa hõlmab ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr. Pealkiri Bibliotheca, mis tähendab "raamatukogu", näitab, et ta kasutas paljude teiste autorite töid.
Bibliotheca historica , 1746
Life
Diodoros kirjutas, et ta sündis Agyriumis Sitsiilias (praeguse nimega Agira). Diodorose kohta on ainult kaks muud viidet. Üks on Hieronymuse poolt oma Chronicon'is aastast 49 eKr, kes kirjutas, et "Diodoros Sitsiiliast, Kreeka ajaloo kirjutaja, sai kuulsaks". Samuti on Agyriumi kogumikus (Inscriptiones Graecae XIV, 588) üks kreekakeelne kiri ühe "Diodorose, Apolloniuse poja" hauakivi kohta. (Tegemist võib olla hoopis teise isikuga).
Töö
Diodorose raamat, mida ta nimetas Bibliotheca historica, mis tähendab "Ajalooline raamatukogu", koosnes 40 raamatust. Säilinud on raamatud 1-5 ja 11-20. Väikesed lõigud kadunud raamatutest on säilinud Photiuse ja Constantine Porphyrogenituse väljavõtetes.
See oli jagatud kolmeks osaks. Esimesed kuus raamatut käsitlesid mittehellenistlike ja hellenistlike hõimude müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni ning on geograafilise teemaga ja kirjeldavad Vana-Egiptuse (I raamat), Mesopotaamia, India, Süütia ja Araabia (II raamat), Põhja-Aafrika (III raamat) ning Kreeka ja Euroopa (IV-VI raamat) ajalugu ja kultuuri.
Järgmises osas (raamatud VII-XVII) jutustab ta maailma ajalugu alates Trooja sõjast kuni Aleksander Suure surmani. Viimane osa (raamatud XVII kuni lõpuni) käsitleb ajaloolisi sündmusi alates Aleksandri järeltulijatest kuni 60. aastani eKr või Julius Caesari Gallia sõdade alguseni. Kuna viimased raamatud on kadunud, ei ole teada, kas Diodoros jõudis Gallia sõja alguseni, nagu ta oma teose alguses lubas, või, nagu näitavad tõendid, jäi ta vanana ja töölt väsinudena 60 eKr seisma). Ta kasutas nimetust "Bibliotheca", et näidata, et ta kirjutas teose mitmest allikast. Identifitseeritud autorite hulka, kelle teostest ta lähtus, kuuluvad Hecataeus Abderast, Ctesias Cnidusest, Ephorus, Theopompus, Hieronymus Kardia, Duris Samosest, Diyllus, Philistus, Timaeus, Polybius ja Posidonius.
Tema kirjutis kulla kaevandamisest Nubias Ida-Egiptuses on üks varasemaid teemakohaseid tekste, milles kirjeldatakse elavalt ja üksikasjalikult orjatööjõu kasutamist kohutavates töötingimustes.
Ta kirjeldas ka keltide kohta: "Füüsiliselt on keldid hirmuäratava välimusega, sügava kõlaga ja väga karmi häälega. Vestluses kasutavad nad vähe sõnu ja räägivad mõistatusi, enamasti vihjates asjadele ja jättes palju arusaamatuks. Nad liialdavad sageli, et ennast ülistada ja teiste staatust alandada. Nad on hooplejad ja ähvardajad ning kalduvad pommituslikule eneserahuldamisele, kuid ometi on neil kiire mõistus ja hea loomupärane õppimisvõime." (5. raamat)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Diodorus Siculus?
V: Diodoros Siculus oli kreeka ajaloolane, kes on tuntud universaalse ajaloo Bibliotheca historica kirjutamise poolest.
K: Mis on Bibliotheca historica?
V: Bibliotheca historica on Diodoros Siculuse kirjutatud universaalne ajalugu, mis hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni ja ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr.
K: Milline on Bibliotheca historica ülesehitus?
V: Bibliotheca historica koosneb kolmest osast. Esimene osa hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni. Teine osa hõlmab Trooja sõda kuni Aleksander Suure surmani. Kolmas osa hõlmab ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr.
Küsimus: Milliseid maailma piirkondi hõlmab Bibliotheca historica esimene osa?
V: Bibliotheca historica esimene osa on paigutatud geograafiliselt, kirjeldades maailma piirkondi, sealhulgas Egiptust, Indiat, Araabiat, Kreekat ja Euroopat.
K: Mis on pealkirja Bibliotheca tähendus?
V: Pealkiri Bibliotheca, mis tähendab "raamatukogu", näitab, et Diodorus Siculus kasutas paljude teiste autorite töid.
K: Millal kirjutati Bibliotheca historica?
V: Bibliotheca historica on kirjutatud ajavahemikus 60-30 eKr.
K: Kui palju on Bibliotheca historicast tänapäevani säilinud?
V: Suur osa Bibliotheca historicast on tänapäevani säilinud.
