Diodoros Siculus: Sitsiilia kreeka ajaloolane, 'Bibliotheca historica' autor
Diodoros Siculus — Sitsiilia kreeka ajaloolane, "Bibliotheca historica" autor; põhjalik universaalajalugu müütidest Aleksander Suureni. Avastage säilinud tekstide rikkalik pärand.
Diodoros Siculus ehk Diodoros Sitsiiliast oli kreeka ajaloolane. Ta on tuntud selle poolest, et kirjutas 60 ja 30 eKr. vahel universaalse ajaloo "Bibliotheca historica", millest suur osa on säilinud. See koosneb kolmest osast. Esimene osa hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni. See on paigutatud geograafiliselt, kirjeldades maailma piirkondi, sealhulgas Egiptust, Indiat, Araabiat, Kreekat ja Euroopat. Teine osa hõlmab Trooja sõda kuni Aleksander Suure surmani. Kolmas osa hõlmab ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr. Pealkiri Bibliotheca, mis tähendab "raamatukogu", näitab, et ta kasutas paljude teiste autorite töid.
Elulugu ja taust. Diodoros oli pärit Sitsiiliast; traditsiooniliselt peetakse tema kodulinnaks Agyriumit (tänane Agira). Tema täpsed sünni- ja surma-aastad ei ole kindlalt teada, kuid ta tegutses I sajandil eKr. Diodoros liitus ajaloolise kirjutamise traditsiooniga Kreeka maailmas ja püüdis koostada võimalikult ulatusliku ülevaate inimkonna minevikust.
Sisu ja ülesehitus
Bibliotheca historica oli algselt 40 raamatu pikkune teos. Täielikult säilinud on vaid osa sellest teosest; peamiselt on säilinud raamatud, mis käsitlevad mütoloogiat ja antiikset ajalugu. Tänapäeval on olulisemad säilinud osad:
- varasemad raamatud, mis käsitlevad mütoloogiat ja maailma geograafiat;
- hilisemad osad, mis on fragmentaarsed ja ulatuvad Diodorose enda ajaloolisse tänavaajani (umbes 1. saj eKr lõpuni).
Teose pealkiri "Bibliotheca" ehk "raamatukogu" rõhutab komponeeriva iseloomu: Diodoros kogus ja järjestas varasemate autorite materjali, püüdes luua ühtse ajaloolise ülevaate.
Allikad ja meetod
Diodoros tugines suurele hulgale varasematele autoritele ja ajaloolistele teostele. Ta koondas teavet nii legendidest kui ka akadeemilisematest ajaloolistest kirjutistest ning kasutas geograafia-, genealoogia- ja poliitilisi allikaid. Tema töö salvestas ja edasi kandis palju katkenud või kadunud allikaid, mistõttu on Diodorose teos tänapäeva uurijatele hindamatu allikas.
Iseloomulikud jooned:
- koguva ja süsteemse lähenemise eelistamine;
- vähene kriitiline kommentaar — Diodoros ei püüdnud alati allikaid rangelt kontrollida või hinnata;
- selge ja ligipääsetav stiil, mis muutis tema töö lugejasõbralikuks;
- sagedane tsitaatide ja kokkuvõtete kasutamine varasemate autorite töödest.
Säilimine, toimetused ja olulisus
Kuigi suur osa algsest 40 raamatust on kadunud, on Diodorose tööst säilinud märkimisväärne osa ning paljud kadunud autorid on tänu temale osaliselt alles. Tema teose fragmendid ja tsitaadid vanematest allikatest on väärtuslikud nii mütoloogia, geograafia, poliitika kui ka kultuuriajaloo uurimiseks.
Modernsed toimetajad ja tõlked on koostanud kriitilisi väljaandeid ning olemas on tõlkeid peamistesse keeltesse, mis aitavad teadlastel ja laiemal lugejaskonnal tema materjalist osa saada.
Kriitika ja hinnang
Diodorose töö on ajalooliselt hinnatud kui tähtis säilitusallikas, kuid teda on ka kritiseeritud temale omase kompilatiivse stiili ja vähese allikakriitika pärast. Kuigi ta ei pruugi pakkuda alati põhjalikku analüüsi või originaalset interpretatsiooni, on tema panus väärtuslik seetõttu, et ta talletas ja ühendas palju varasemaid tekste, mis muidu oleksid täielikult kadunud.
Kokkuvõte: Diodoros Siculus on oluline nimi antiikajaloo uurimises — tema Bibliotheca historica annab suurejoonelise ja mitmekülgse ülevaate nii mütoloogilisest kui ka ajaloolisest minevikust ning toimib sillana kadunud allikate ja kaasaegse uurimuse vahel.
Bibliotheca historica , 1746
Life
Diodoros kirjutas, et ta sündis Agyriumis Sitsiilias (praeguse nimega Agira). Diodorose kohta on ainult kaks muud viidet. Üks on Hieronymuse poolt oma Chronicon'is aastast 49 eKr, kes kirjutas, et "Diodoros Sitsiiliast, Kreeka ajaloo kirjutaja, sai kuulsaks". Samuti on Agyriumi kogumikus (Inscriptiones Graecae XIV, 588) üks kreekakeelne kiri ühe "Diodorose, Apolloniuse poja" hauakivi kohta. (Tegemist võib olla hoopis teise isikuga).
Töö
Diodorose raamat, mida ta nimetas Bibliotheca historica, mis tähendab "Ajalooline raamatukogu", koosnes 40 raamatust. Säilinud on raamatud 1-5 ja 11-20. Väikesed lõigud kadunud raamatutest on säilinud Photiuse ja Constantine Porphyrogenituse väljavõtetes.
See oli jagatud kolmeks osaks. Esimesed kuus raamatut käsitlesid mittehellenistlike ja hellenistlike hõimude müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni ning on geograafilise teemaga ja kirjeldavad Vana-Egiptuse (I raamat), Mesopotaamia, India, Süütia ja Araabia (II raamat), Põhja-Aafrika (III raamat) ning Kreeka ja Euroopa (IV-VI raamat) ajalugu ja kultuuri.
Järgmises osas (raamatud VII-XVII) jutustab ta maailma ajalugu alates Trooja sõjast kuni Aleksander Suure surmani. Viimane osa (raamatud XVII kuni lõpuni) käsitleb ajaloolisi sündmusi alates Aleksandri järeltulijatest kuni 60. aastani eKr või Julius Caesari Gallia sõdade alguseni. Kuna viimased raamatud on kadunud, ei ole teada, kas Diodoros jõudis Gallia sõja alguseni, nagu ta oma teose alguses lubas, või, nagu näitavad tõendid, jäi ta vanana ja töölt väsinudena 60 eKr seisma). Ta kasutas nimetust "Bibliotheca", et näidata, et ta kirjutas teose mitmest allikast. Identifitseeritud autorite hulka, kelle teostest ta lähtus, kuuluvad Hecataeus Abderast, Ctesias Cnidusest, Ephorus, Theopompus, Hieronymus Kardia, Duris Samosest, Diyllus, Philistus, Timaeus, Polybius ja Posidonius.
Tema kirjutis kulla kaevandamisest Nubias Ida-Egiptuses on üks varasemaid teemakohaseid tekste, milles kirjeldatakse elavalt ja üksikasjalikult orjatööjõu kasutamist kohutavates töötingimustes.
Ta kirjeldas ka keltide kohta: "Füüsiliselt on keldid hirmuäratava välimusega, sügava kõlaga ja väga karmi häälega. Vestluses kasutavad nad vähe sõnu ja räägivad mõistatusi, enamasti vihjates asjadele ja jättes palju arusaamatuks. Nad liialdavad sageli, et ennast ülistada ja teiste staatust alandada. Nad on hooplejad ja ähvardajad ning kalduvad pommituslikule eneserahuldamisele, kuid ometi on neil kiire mõistus ja hea loomupärane õppimisvõime." (5. raamat)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Diodorus Siculus?
V: Diodoros Siculus oli kreeka ajaloolane, kes on tuntud universaalse ajaloo Bibliotheca historica kirjutamise poolest.
K: Mis on Bibliotheca historica?
V: Bibliotheca historica on Diodoros Siculuse kirjutatud universaalne ajalugu, mis hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni ja ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr.
K: Milline on Bibliotheca historica ülesehitus?
V: Bibliotheca historica koosneb kolmest osast. Esimene osa hõlmab müütilist ajalugu kuni Trooja hävitamiseni. Teine osa hõlmab Trooja sõda kuni Aleksander Suure surmani. Kolmas osa hõlmab ajavahemikku kuni umbes 60. aastani eKr.
Küsimus: Milliseid maailma piirkondi hõlmab Bibliotheca historica esimene osa?
V: Bibliotheca historica esimene osa on paigutatud geograafiliselt, kirjeldades maailma piirkondi, sealhulgas Egiptust, Indiat, Araabiat, Kreekat ja Euroopat.
K: Mis on pealkirja Bibliotheca tähendus?
V: Pealkiri Bibliotheca, mis tähendab "raamatukogu", näitab, et Diodorus Siculus kasutas paljude teiste autorite töid.
K: Millal kirjutati Bibliotheca historica?
V: Bibliotheca historica on kirjutatud ajavahemikus 60-30 eKr.
K: Kui palju on Bibliotheca historicast tänapäevani säilinud?
V: Suur osa Bibliotheca historicast on tänapäevani säilinud.
Otsige