Etna (Sitsiilia, Itaalia) — Euroopa suurim aktiivne vulkaan: ajalugu ja pursked

Etna (Sitsiilia) — Euroopa suurim aktiivne vulkaan: põhjalik ajalugu ja kuulsad pursked (1669–2003), laavavood, seismiline aktiivsus ja mõju katalaanidele ja linnadele.

Etna on vulkaan Sitsiilia idarannikul, mis kuulub Lõuna-Itaaliasse. See on Euroopa suurim aktiivne vulkaan ja üks maailma teadlikumalt jälgitud vulkaane. Etna avaldab tegevust väga sageli: väiksemad Stromboli tüüpi purseid ja laavavoolud vahelduvad suuremate eruptiivsete episoodidega — tavaliselt toimub purskeid iga paari aasta tagant, kuid aktiivsus võib aastate lõikes väga erineda. Etna tippkõrgus on ligikaudu 3 300 meetrit (täpne kõrgus muutub pursketekke ja kraatrite järgi).

Ajalugu ja märkimisväärsed pursked

Etna ajaloo üks hävitavamaid purskeid algas 11. märtsil 1669. Aastal tekkinud laavavood mattisid teedel külasid ja suurenesid kuni Catania linnani, kuhu laavavool jõudis viis nädalat hiljem, 15. aprillil — selle tulemusena hävis mitu hoonet ja osa linnaäärsest piirkonnast. Kokku sai purustusi mitu küla (kirjeldustes nimetatakse sageli umbes kümmet küla) ning hukkunuid oli.

20. sajandi olulisemad pursked toimusid 1928., 1949., 1971., 1983. ja 1992. aastal ning ka 2001. aastal. Aastal 1971 mattis laava alla Etna observatooriumi, mis oli ehitatud 19. sajandi lõpus. 1992. aasta purske ajal ähvardas laavavool Catania linna lähistelt läbivat väikest Zafferana Etnea linna, kuid edukad ümberjuhtimispüüded ja kaitsetööd päästsid linna — kaotusi oli vähe, piirdudes mõne üksiku hoonega mõnesaja meetri kaugusel.

Aastatel 2002–2003 toimunud aktiviseerumine tekitas mitmest aastast tugevaima purse seeria: tekkis väga kõrge tuhasammas, mida oli võimalik näha ka kosmosest, ja tuha sadenemine jõudis üle Vahemere kuni Liibüani rannikualadele. Seismiline aktiivsus selle perioodi jooksul põhjustas vulkaani idapoolsete külgede nõrkuse ja libisemise kuni kahe meetri ulatuses ning paljud mäe nõlval asuvad hooned said kahjustada. Samuti hävis selle aja jooksul Rifugio Sapienza — suur suusakuurort Etna lõunaflankidel.

Geoloogia ja tegevusviis

Etna on kompleksne stratovulkaan, mille purseid iseloomustab valdavalt basaltne koostis. See tähendab, et pursked on sageli laava- ja stromboliivalgsed (hõõguvad keelekesed, lavasambad) ning aeg-ajalt tekivad ka plahvatuslikumad ash- ja pursetüübid. Tippudel on mitu aktiivset kraatrit — traditsiooniliselt mainitakse Bocca Nuova, Voragine, Põhjakraater ja uus lõunakraaterid — ning kraatrite asend ja kõrgus võivad muutuda purskete käigus. Kuigi Etna asub tihedalt asustatud piirkonnas, ei ole tegemist klassikalise tooresubduktsiooni vulkaaniga: selle tekkemehhanism on geoloogiliselt keerukas ja seotud Aafrika ja Euraasia plaatide ning lokaalse mantlivooluga.

Mõju inimeste elule ja majandusele

Etna piirkond on väga inimtegevusrikas: nõlvadel asuvad linnad ja külad (nt Nicolosi, Zafferana, Linguaglossa), samuti on piirkonnas viljakad vulkaanilised pinnased, mida kasutatakse viinamarjaistanduste, oliivi- ja muu põllumajanduse jaoks. Samas toovad sagedased purseid riski liiklusele, lennundusele (tuha pilved võivad morfeetestada lennuliiklust), ehitistele ja eluasemele. Turism on Etna jaoks oluline: mäel on suusakuurortid, matkarajad, köisraudtee ja rahvusvaheliselt tuntud vaatamisväärsused. 2013. aastal kantakse Etna ja selle ojastik UNESCO maailmapärandi nimistusse, tunnustamaks nii looduse kui ka kultuuripärandi seotust (Etna olulisus ja maastikud toovad parajalt külastajaid).

Jälgimine ja kaitsemeetmed

Etna on üks kõige intensiivsemalt jälgitavaid vulkaane maailmas. Itaalia geofüüsika- ja vulkanoloogiainstituut ning kohalikud observatooriumid (kaasa arvatud ajalooline Etna observatoorium) kasutavad seismomeetreid, GPS-i, satelliitandmeid, gaasimõõtmisi ja visuaalset jälgimist, et ennustada aktiivsuse muutusi ning anda hoiatuseid. Kohalikud omavalitsused ja päästeteenistused teevad vastavalt vajadusele evakuatsiooniplaane ja rakendavad laavavoolude ümberjuhtimise katseid — tuntud juhtum on 1992. aasta edukas ümberjuhtimistegevus, mis piiras kahjusid.

Oluline meeles pidada

• Etna on aktiivne ja muutuv: tippude kõrgus, kraatrite asetus ja nõlvade topograafia võivad kiiresti muutuda.
• Pursed on erinevat tüüpi: väiksemad Stromboli-tüüpi episoodid, laavavoolud ja aeg-ajalt tugevamad plahvatuslikud sündmused ja tuhaheitmed.
• Mõju ulatub kaugele: tuha sadenemine võib mõjutada lennuliiklust ja jõuda üle Vahemere (näiteks Liibüasse), seismilised nihked võivad kahjustada hooneid mäe nõlvadel.
• Jälgimine ja teadus: pidev jälgimine aitab vähendada inimohte ja majanduslikku kahju läbi varajaste hoiatuste ja hädaolukordade haldamise.

Etna jääb oluliseks objektiiks nii teadusuuringute, kohaliku elukorralduse kui ka turismi seisukohalt — tema regulaarsed demonstratsioonid maa sees toimuvast annavad uurijatele võimaluse paremini mõista vulkaanilist protsessi ning aitavad kohalikul kogukonnal õppida elama vulkaanilise riskiga.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Mount Etna?

K: Kui tihti purskab Etna mägi?

K: Milline oli Etna mäe kõige hävitavam purskamine ajaloolistel aegadel?

K: Mitu küla hävitati 1669. aasta purske laavavoogude tõttu?

K: Millal toimus 1992. aasta Etna purskamine ja milline oli selle mõju?

K: Mis juhtus Etna pursete ajal 2002-2003?

Küsimus: Mis hävis Etna purske ajal 2002-2003?

Otsing