Mudavulkaan või mudakupol on vulkaan, mis tekib maa sees olevate vedelike ja gaaside rõhu tõttu, mitte magmastikust nagu tavalised magmaatilised vulkaanid. Mudavulkaane moodustavad pinnale välja pressitud muda, vesi, soolad, orgaanilised ühendid ja gaasid; nende aktiivsus võib olla püsiv lekkimine või äkiline purse.

Tekkimine

Mudavulkaanid tekivad tavaliselt siis, kui maa-alustes setetes kuhjuvad gaasid — sageli maagaasi või muud orgaanilist päritolu gaasid — ja tekitavad rõhu, mis sunnib segused (muda, vesi ja tahked osakesed) pinnale liikuma. Peamised tekkemehhanismid on:

  • overpressuur settekivimites, mis sunnib muda ja vedelikku ülespoole liikuma;
  • orgaanilise aine lagunemisest tekkivad gaasid (nt maagaas), mis tõstavad vedeli-faasi rõhku;
  • tektooniline kokkusurumine või nihe, mis soodustab kanaldumist ja puurdumist;
  • sügavamaid süsivesinike lämmastikke ja naftaväljadega seotud migratsiooniprotsessid.

Omadused

  • Temperatuur: mudavulkaanide temperatuurid on tavaliselt palju madalamad kui magmaatiliste vulkaanide puhul — sageli vaid veidi üle keskkonna temperatuuri või mõõdukalt soojad — sest seal puudub lahtine magma.
  • Suurus ja kuju: suurimad moodustised võivad olla kuni 10 kilomeetri läbimõõduga ja mitusada meetrit kuni ~700 meetrit kõrged; väiksemad on vaid mõne meetri kõrgused künkad, tihti ümara koopaga või kraatrilaadse avausega.
  • Eraldatavad gaasid: enamikud mudavulkaanidest eralduvatest gaasidest on metaan. Muude gaaside hulka kuuluvad süsinikdioksiid ja metaan (metaani esinemine tuleb sageli esile nii gaasi kui ka lahustunud olekus).
  • Vedeliku ja tahkete osakeste koostis: tavaliselt paisatakse välja savine muda, vesi segunenud soolade ja mõnikord ka happeliste komponentidega (happeid), samuti võib sisalduda raskesti või vedelas olekus orgaanilist materjali ja bituumenilaadseid aineid.
  • Morfoloogia: mudavulkaanid moodustavad kühme, harja või voolava plataadi ning tihti kraatreid, soppe ja mulliväljaid, kus segud aeg-ajalt purskavad.

Ohud ja mõjud

  • Gaasiheitmed (eriti metaan ja väävelvesinik) võivad olla plahvatusohtlikud või toksilised ning ohtlikud inimeste ja loomade jaoks.
  • Pinnase allasõltumine, maapinna vajumine ja külgseisvad mudavoolud võivad kahjustada infrastruktuuri (teed, naftatorustikud, hooned).
  • Õhu- ja veereostus: eralduvad orgaanilised ühendid ja soolad võivad mõjutada kohalikke ökosüsteeme ja vee kvaliteeti.
  • Kuigi temperatuuri poolest need vulkaanid tavaliselt ei kütta elukeskkonda nagu magmaatilised pursked, võivad nad siiski tekitada suurte alade kaetud muda ja pikaajalist maastikumuutust.

Tuntud näited ja levik

Mudavulkaanid on levinud piirkondades, kus esineb suuri settekogumeid ja orgaanilist materjali — näiteks Kaspia mere ümbrus (Aserbaidžaan), Indoneesia, Trinidad ja Tobago, samuti mitmed kohad maal ja mererannikul üle maailma. Mõned mudavulkaanid võivad püsida aktiivsena tuhandeid aastaid, teised on ajutised ja seotud läheduses toimuva naftatööstuse või tektoonilise aktiivsusega.

Kasutus ja teadusuuringud

  • Uuringud mudavulkaanidest aitavad mõista maapõue gaasimigreerumist, naftavarude asukohta ja geoloogilisi ohte.
  • Metaani ja muude eraldusi käsitlev uurimistöö on oluline ka kliimamuutuste seisukohast, sest vabanenud metaan on tugev kasvuhoonegaas.
  • Mõnel juhul jälgitakse mudavulkaane läheduses ehituste ja puurimistööde ohjamiseks ning riskide maandamiseks.