Mudavulkaan
Mudavulkaan või mudakupol on vulkaan, mis on tekkinud maa vedelikest ja gaasidest. Mudavulkaane saab teha mitmel erineval viisil. Mudavulkaanis on temperatuurid palju jahedamad kui tavalises vulkaanis. Suurimad mudavulkaanid on 10 kilomeetri läbimõõduga ja võivad olla kuni 700 meetri kõrgused. Enamik mudavulkaanidest eralduvatest gaasidest on metaan. Muude gaaside hulka kuuluvad süsinikdioksiid ja metaan. Tavaliselt sülitavad nad välja vedelikke, milles on tahkeid aineid. Näiteks võib see olla vesi, milles on soola või happeid.
Palju mudavulkaane Gobustanis, Aserbaidžaanis.
Details
Mudavulkaani tekitab tavaliselt muda diapiir, mis murrab välja maapinnalt või ookeani põhjast. Temperatuur mudavulkaanides võib olla nii madal kui külmumispunkt.
Mudavulkaanid on sageli seotud kohtadega, kus koguneb naftat, ja tektoonilise subduktsiooni piirkondade ümbruses. Nad võivad olla seotud ka orogeensete vöönditega, kus tavaliselt purskavad süsivesinikgaasid. Sageli on nad seotud ka laavavulkaanidega. Kuid magma väljapaiskamise asemel paiskavad mudavulkaanid välja selliseid gaase nagu metaan ja süsinikdioksiid.
Maismaal ja madalas vees on leitud umbes 1100 mudavulkaani. Inimesed arvavad, et mandri nõlvadel ja abyssiaalsetel tasandikel võib olla rohkem kui 10 000 mudavulkaani.
Omadused ja see, mida nad välja annavad
Mudavulkaanidel on mitmeid omadusi. Üheks selliseks tunnuseks on grifu, mis on järsk, lühike koonus, mis eraldab muda. Teine tunnus on mudakoonus, mis on kõrge koonus, mis eraldab muda ja väikseid kivimitükke. Koorekoonus on koonus, mis tekib mudakihi kuumenemisel, ja salse, mis on veekogud, millest lekivad gaasid välja. Mudavulkaanidel on palju muidki tunnuseid, kuid enamik neist on märkimisväärsed.
Enamik asju, mida mudavulkaanid välja sülitavad, juhtub vulkaanipursete ajal. Teised pursked on teadaolevalt juhtunud ajal, mil vulkaan on uinunud või magab.
Kohad mudavulkaanid on
Euroopa ja Aasia
Euroopas on väga vähe mudavulkaane, kuid üsna palju on neid Venemaal Tamanini poolsaarel ja Kertši poolsaarel Ukraina kaguosas. Itaalias on palju mudavulkaane Apenniinide lähedal ja Sitsiilias. Euroopas on ka Berca mudavulkaanid Berca lähedal Buzău maakonnas Rumeenias. Paljud mudavulkaanid asuvad Musta mere ja Kaspia mere ääres. Tektooniliste plaatide liikumine on tekitanud modevulkaanide piirkondi, mis sülitavad välja süsivesinikke ja metaani. Mõned kõrgeimad mudavulkaanid asuvad Aserbaidžaanis. Mudavulkaanid on ka Iraanis ja Pakistanis Makrani mäestikus.
Hiinas on Xinjiangi provintsis palju mudavulkaane. Taiwani lõunaosas on kaks aktiivset mudavulkaani. Baratangi saarel, mis kuulub Andamani saarte gruppi Andamani saartel India ookeanis, on samuti mõned aktiivsed mudavulkaanid.
Aserbaidžaan
Inimesed arvavad, et 300 mudavulkaani Maa 700 mudavulkaanist asuvad Aserbaidžaani idaosas ja Kaspia mere ääres. 2001. aastal jõudis üks Bakust umbes 15 kilomeetri kaugusel asuv mudavulkaan maailma uudistesse, kui see hakkas äkki 15 meetri kõrguseid leeke sülitama.
Seotud leheküljed
- Vulkaan
- Must suitsetaja
- Hüdrotermiline avaus
Küsimused ja vastused
K: Mis on mudavulkaan?
V: Mudavulkaan on vulkaanitüüp, mis on moodustatud maast tulevate vedelike ja gaaside poolt.
K: Kuidas tekivad mudavulkaanid?
V: Mudavulkaanid võivad tekkida mitmel viisil.
K: Kas temperatuur mudavulkaanis on kuumem või jahedam kui tavalises vulkaanis?
V: Temperatuur mudavulkaanis on jahedam kui tavalises vulkaanis.
K: Kui suured võivad olla suurimad mudavulkaanid?
V: Suurimad mudavulkaanid võivad olla kuni 10 kilomeetri läbimõõduga ja kuni 700 meetri kõrgused.
K: Milliseid gaase eraldavad tavaliselt mudavulkaanid?
V: Enamik mudavulkaanidest eralduvatest gaasidest on metaan, kuid nad võivad eraldada ka süsihappegaasi.
K: Mida mudavulkaanid tavaliselt välja paiskavad?
V: Mudavulkaanid paiskavad tavaliselt välja vedelikke, milles on tahkeid aineid, näiteks vett koos soola või hapetega.
K: Kas te oskate tuua näite, mida mudavulkaan võib välja paisata?
V: Näide sellest, mida mudavulkaan võib välja paisata, on vesi, mis sisaldab soola või hapet.
