Xinjiang (Sinkiang): Hiina Uiguuri autonoomne piirkond ja siiditee keskus

Xinjiang (Sinkiang) — Hiina Uiguuri autonoomne piirkond ja siiditee südames: avasta ajaloolised kaubateed, unikaalne kultuur, laiad kõrbemaastikud ning linnad Ürümqi ja Kashgar.

Xinjiang (tõlkes ka Sinkiang) on Hiina Rahvavabariigi piirkond. Nagu kogu Hiina, on see ka Hiina Vabariigi poolt väidetav. See on suur ala, kus elab vähe inimesi. Selle pindala on üle 1,6 miljoni km2 , mis moodustab umbes kuuendiku riigi pindalast. Administratiivselt on ametlik nimetus Xinjiang Uigur Autonoomne Piirkond (Xinjiang Uygur Zizhiqu) ja alal elab erinevaid rahvusi, kuhu kuuluvad muuhulgas uiguurid, hanid, kazahhid, kõrgõzid ja tadžikid. Rahvastiku suurus on viimaste ametlike andmete järgi umbes 25 miljonit elanikku, kuid suhe rahvusrühmade vahel on piirkonniti väga erinev.

Kui 19. sajandil kasutas siiditee nime esmakordselt üks saksa geograaf, hõlmas see vaid maismaateed Xinjiangist Kesk-Aasiasse. Xinjiang asub Hiinas Siiditee keskmes. Tollal nimetati seda riiki sageli "Hiina Turkestaniks" selle paljude türgi rahvaste tõttu. Ajalooliselt on piirkond olnud ristteeks, kus on segunenud idamaine ja lääne suundumus – siit läbisid kaubateed, ideed, religioonid (sh budism, islami levik) ja rahvaste ränne.

Geograafia ja looduskeskkond

Xinjiang piirneb lõunas Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning Jammu ja Kashmiri Lehi piirkonnaga, kagus Qinghai ja Gansu provintsiga, idas Mongooliaga, põhjas Venemaaga ning läänes Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Afganistaniga, edelas Pakistani ja Kashmiri piirkonnaga. Piirkonna geograafia on mitmekesine: idast lääneni ulatuvad kõrged mäeahelikud, suured lõhed ja kuivad basseinid.

Tian Shani mäestiku ida-läänesuunaline ahelkond eraldab Dzungaria põhjaosas Tarimi basseinist lõunas. Dzungaria on kuiv stepp. Tarimi bassein on kõrb, mida ümbritsevad oaasid. Idas asub Turpani madalik. Taklamakani kõrb asub samuti Xinjiangis. Ürümqi, pealinn, Turpan, Kashgar, Karamay, Yining ja Shihezi on suuremad linnad. Peamised veekogud ja jõed on Tarimi jõgi lõunas ja Ili jõgi põhjaosas; vesi on piirkonna majanduse, põlluharimise ja elupaikade jaoks kriitilise tähtsusega.

Kliima ja keskkonnaprobleemid

Kliima on suure territooriumi tõttu mitmekesine: kõrbetes ja madalikel on väga kuivad ja maiselt kuumad suved ning külmad talved, mägedes on pruun kliima ja rohke sulavesi. Suured probleemid on vee nappus, liigpõllumajandus ja tagajärjena tekkinud desertifikatsioon. Tarimi jõe alamjooksu ökoloogiline olukord on olnud kauaajalise veekasutuse tõttu pingestatud ning veereostus ja mullastiku degradeerumine on mitmes piirkonnas murettekitavad.

Rahvastik, keel ja kultuur

Xinjiangis elab mitmekesine etniline kooslus. Suurimad rühmad on uiguurid (türgi keelkondne rahvas) ja han-rahvus, lisaks kazahhid, kõrgõzid, tadžikid, hui ja teised. Keeleliselt räägitakse peamiselt uiguuri keelt (türgi keelkond) ja mandariini hiina keelt, samuti mitmeid kesk-aasia keeli. Regionaalne kultuur peegeldab nii islami traditsioone kui ka sajanditepikkuse rahvusvahelise kaubanduse pärandit: turgudest, käsitööst ja köögist on välja kujunenud unikaalsed kombed. Samas on alal toimunud ka moderniseerumine ja migratsioon, mis on mõjutanud sotsiaalset struktuuri ning kultuuride kokkupuutepunkte.

Majandus ja loodusvarad

Xinjiang on Hiina jaoks strateegiliselt ja majanduslikult tähtis piirkond. Põllumajanduses kasvatatakse suures mahus puuvilla, viinamarju, puuvilju ja köögivilju – eriti olulised on oaasipõhised tootmiskeskused. Piirkonnas on suured nafta- ja gaasivarud (nt Karamay ümbruses), kivisüsi ja teised mineraalid, mis on andnud alusele tööstus- ja energia arengule. Soojustööstus ja keemiatööstus on olulised, samuti transpordikoridorid, mis ühendavad Hiinat Kesk-Aasia suunas. Tänapäeval on Xinjiang ka oluline osa Hiina algatatud Belt and Road (uus siiditee) poliitikast, kuna see paikneb maismaatranspordi ristumiskohas.

Transport ja ühendused

Ajaloos kuulus Xinjiang siiditee raamesse; tänapäeval on piirkonnas arenenud raudtee- ja maanteevõrgustik, mis ühendab Ürümqi ja teised suuremad linnad ülejäänud Hiinaga. Põhilised raudteed, sh Põhja- ja Lõuna-Xinjiangi ühendused, võimaldavad kaubaveo ja reisijate liikumist, ning alal on mitu rahvusvahelist lennujaama ning piiriüleseid maanteid ja logistilisi terminale.

Poliitika ja rahvusvahelised küsimused

Xinjiang on Hiina sisepoliitiliselt tundlik piirkond. Piirkonnal on autonoomse piirkonna staatus, kuid tegelik võim ja poliitilised otsused sõltuvad suures osas keskvalitsusest Pekingis. Viimastel aastakümnetel on rahvusvaheliselt rohkem tähelepanu pööratud inimõiguste ja kultuuripoliitika küsimustele Xinjiangis; erinevad rahvusvahelised organisatsioonid ning valitsused on väljendanud muret kohalike etniliste rühmade õiguste ja vabaduste üle, seevastu Hiina valitsus rõhutab koostööd, stabiilsust ja terrorismivastast ning separatismi tõkestavat poliitikat. Need teemad on rahvusvahelises diplomaatias ja meedias laialt arutatud ning tekitavad tihti vastuolulisi seisukohti.

Muud olulised faktid

• Ürümqi on Xinjiangi pealinn ja Lääne-Hiina suurim linn. See on ka maailma rekordiline linn, mis on kõige kaugemal ühestki merest maailmas; see on 2500 km kaugusel ühestki rannikust.
• Piirkonna maastikuid iseloomustavad kõrbed (nt Taklamakani kõrb), mäestikud (nt Tian Shan), basseinid ja rohked oaasid, mis on ajalooliselt võimaldanud inimestel seal elada.
• Xinjiang mängib jätkuvalt suurt rolli Hiina ja Kesk-Aasia majanduslikes ning kultuurilistes sidemetes ning on strateegiliselt oluline transport- ja energiakoridor.

Artikkel annab ülevaate Xinjiangist kui suurest ja mitmekesisest piirkonnast nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult. Lähem uurimine võib hõlmata konkreetseid teemasid nagu rahvus- ja keelepoliitika, ökoloogilised renderid, majandusarengud või siiditee kaasaegsed taristuprojektid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Xinjiang?

K: Millal kasutati esimest korda nime Siiditee?

K: Milliste riikidega Xinjiang piirneb?

K: Mis on Ürümqi?

K: Kus asuvad Tian Shani mäed?

K: Millist maastikku võib leida Dzungarias?

Otsing